Release date 2015; Writed by William Shakespeare; country UK; movie Info King Leontes of Bohemia (Sir Kenneth Branagh) suspects his wife, Hermione (Miranda Raison), and his friend, Polixenes (Hadley Fraser), of betraying him. When he forces Polixenes to flee for his life, Leontes sets in motion a chain of events that lead to death, a ferocious bear, an infant left in the snow, young love, and a statue coming to life; runtime 3 Hour 0 minute;

Can we just skip to my life where my man looks at me the way richard does to lily here. 10. jaanuaril jõuab taaskord Eesti kinodesse Kenneth Branagh' teatrikompanii. Publikule esitletakse John Osbornei näidendit "Meelelahutaja" mille peaosatäitjana astub üles Branagh ise. Osbournei näidendit "Meelelahutaja" etendati esimest korda 1957. aastal Inglismaal. 60 aastat hiljem on Kenneth Branaghi teatrikompanii toonud selle klassikalise näidendi taaskord publiku ette. "Meelelahutaja" linastub Tallinnas Coca-Cola Plazas ja Tartu Ekraanis 10. jaanuaril kell 18:30. "Meelelahutaja" tegevus toimub sõjajärgses Suurbritannias ning loob ilmeka pildi tolleaegsete vanade varieteeteatrite armetust glamuurist, rebides eest tegelaste maskid ja päästes valla nende isiklikud deemonid. Näidendi on lavastanud on Rob Ashford, peaosatäitjana astub üles Kenneth Branagh. Forum Cinemas teatrisõpradele on Branagh tuntud William Shakespearei "Romeo ja Julia" ning "Talvemuinasjutt" lavastustest. "Meelelahutaja" kinoülekande reissöör on Benjamin Caron, kes oli Branagh' mängitud peaosaga teleseriaali "Wallander" viimase hooaja reissöör.

I wish he was my dad. Kennath Branaghi teatritrupi esimene hooaeg toob järgmise aasta aja jooksul teieni Londoni Garricki teatri laval loodava. Hooaeg algab William Shakespeare'i "Talvemuinasjutuga" 26. novembril. Selle aegumatu tragikomöödia, kinnisideede ja lunastuse rägastikus vaevlevatest inimestest, lavastajateks on Rob Ashford ja Kenneth Branagh. Lavastajatepaar, kelle viimaseks koostööks oli "Macbethi" lavastamine Londoni ja Manchesteri teatrites. Kuningas Leontesel paistab olemas olevat kõik, mida ta paheline hing ihaldab. Ta on austatud ja jõukas ning ta on ümbritsetud armastavast perekonnast ja sõpradest. Paraku paneb iha ja armukadedus liikuma sündmused, millel on katastroofilised tagajärjed. Talvemuinasjutus" lööb kaasa suurepärane näitlejaskond, mille eesotsas on Judi Dench Paulina rollis. Kenneth Branagh kehastab kuningas Leontest.

Harrastuskriitikud: Kino: Supilinna salaselts. Movie posters, Poster, Movies. 😍😍😍😍😍😘😘😘😘😘😊😊😊😊😊.

When has Tara Fitzgerald not been superb

HE IS SO EMBARASSED I LOVE HIM. Dev Patel seems really lovely. my kind of guy!. Loved this something since I was a got my 11 year old hooked on it, she loves it too. And so this song continues into another generation 😃💖. Yes. We get hiddleboners. Don't deny it, fellow Hiddlestoners. Some one please recordit pleas. Eesti Teatristatistika 2006 Eesti Teatristatistika 2006 EESTI TEATRI AASTA 100 AASTAT KUTSELIST TEATRIT eesti teatristatistika aastaraamat 2006 SISUKORD KAASSÕNA EESTI TEATRISTATISTIKA AASTARAAMATULE 2006 / Preface to the yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 TEATER EESTIS / Theatre in Estonia 2006 — EESTI TEATRI AASTA Tegevusülevaated 3 4 6 7 HARRASTUSTEATER EESTIS / Amateur theatre in Estonia STATISTIKAS OSALEVAD RIIGI EELARVEST TOETUST SAAVAD TEATRID / Theatres getting support from the state budget 13 Rahvusooper Estonia Eesti Riiklik Nukuteater Pärnu Teater Endla Teater Vanemuine Teater NO99 Viljandi Draamateater Ugala Eesti Draamateater Rakvere Teater Vene Teater Kuressaare Linnateater Tallinna Linnateater Drugoi Teatr Nukuteater Lepatriinu MTÜ Ühendus R. A. M. Salong-Teater Theatrum Narva Stuudioteater Ilmarine Vana Baskini Teater Teater Tuuleveski VAT Teater Von Krahli Teater SA Eesti Teatri Festival Kanuti Gildi SAAL Valgete Ööde Festival MTÜ Sõltumatu Tantsu Ühendus Loomine ÜLEVAADE EESTI NÄITEMÄNGUAGENTUURI TEGEVUSEST I PEATÜKK Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 20 21 Repertuaaristatistika / Repertoire Statistics II PEATÜKK Etendustegevuse ja külasta jate statistika / statistics of performances and visitors Teatrite mängupaigad 2006. aastal / Venues of theatres in 2006 EESTI TEATRITE KÜLALISETENDUSED VÄLISMAAL / Guest performances of Estonian theatres abroad FESTIVALID EESTIS / Festivals in Estonia VÄLISKÜLALISED EESTIS / Foreign theatres in Estonia 31 34 52 55 57 III PEATÜKK MAJANDUSSTATISTIKA 59 UUSLAVASTUSED 2006 NEW PRODUCTIONS 76 TEATRITE 2006. AASTA REPERTUAARI KOONDNIMEKIRI 89 Kogumiku väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital Väljaandja: Eesti Teatriliidu Teabekeskus Koostajad: Tiina Talts, Kadi Tudre, Katrin Ella ja Tiia Sippol Konsultant: Tõnu Lensment Trükiettevalmistus: Kirjastuskeskus 14 15 16 17 18 19 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 KAASSÕNA EESTI TEATRISTATISTIKA AASTARAAMATULE 2006 Preface to the yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Eesti teatrid koostöös kultuuriministeeriumi ja Eesti Teatriliidu Teabekeskusega annavad kolmandat korda välja teatrite aastast tegevust kajastava kogumiku. 2004 ja 2005 teatristatistika väljaannetele lisandub „Eesti teatristatistika 2006”. Teatriliidu Teabekeskuse poolt koostatav väljaanne hõlmab ühtede kaante vahel teatritegevuse erinevaid tahke, koosnedes kolmest alajaotusest: repertuaaristatistika, etendustegevuse ja külastatavuse statistika ning majandusstatistika. Statistilised andmed on kogutud kalendriaasta, mitte teatritegevusele tavapärase teatrihooaja lõikes. Kogumikus on ära toodud teatrite uuslavastuste ja kogu 2006. aasta repertuaari koondnimekiri, samuti on lisatud lühikesed tutvustused teatrite kohta. „Eesti teatristatistika 2006“ aastaraamatusse on kogutud andmed riiklikelt, munitsipaal- ja eraõiguslikelt teatritelt ning kolmelt tantsuagentuurilt. Kõik väljaandes kajastuvad teatrid saavad kultuuriministeeriumilt iga-aastast tegevustoetust. Statistikakogumik keskendub hetkel üksnes kutselise teatri tegevusele. Lisana on käesolevas kogumikus Harrastusteatrite Liidu esimehe Kristiina Oomeri koostatud koondülevaade harrastusteatrite tegevusest. Estonian theatres in co-operation with the Ministry of Culture and the Information Centre of the Estonian Theatre Union publish for the third time the publication reflecting the annual activities of theatres. The publications of Estonian theatre statistics for 2004 and 2005 are accompanied by “Estonian Theatre Statistics 2006”. The publication compiled by the Information Centre of the Estonian Theatre Union comprises different aspects of theatre, consisting of three sub-sections: repertoire statistics, statistics of performances and visitors and economic statistics. Statistical data have been collected for the calendar year, not for the theatrical season characteristics of theatre activities. The publication provides the list of new productions and for the whole repertoire of the year 2006, as well as short overviews of the theatres. The yearbook “Estonian Theatre Statistics 2005” includes data from state, municipal and private theatres and from three dance agencies. All theatres reflected in the publication get annual activity subsidies from the Ministry of Culture. Thus only the activities of professional theatres have been reflected there. The present publication provides an overview of amateur theatres compiled by Kristiina Oomer, President of the Estonian Amateur Theatre Association (EHL. TEATER EESTIS Eesti teatrisüsteem koosneb vormiliselt riigi. munitsipaal, era- ja harrastusteatritest. 2006. aastal tegutses Eestis 25 kultuuriministeeriumi eelarvest toetust saavat kutselist teatrit. Enamus neist on institutsionaalsed teatrid koos oma teatrimaja, püsiva kaadri ning aastaringse stabiilse etendustegevusega. Neist 5 tegutses Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutusena, 3 riigi või riigi osalusel asutatud sihtasutusena ja 1 avalik-õigusliku asutusena. Kohaliku omavalitsuse asutusena toimis 2 teatrit. Lisaks tegutses veel 11 mittetulunduslikku eraõiguslikku väiketeatrit ning 3 tantsuagentuuri. Estonian theatre system consists of state, municipal, private and amateur theatres. In 2006, 25 professional theatres receiving subsidies from the Ministry of Culture were operating in Estonia. The majority of them are institutional theatres with their own theatre building, permanent staff and all-year-round stable theatre activities. Five of them were operating as government agencies in the administrative field of the Ministry of Culture, three as foundations established by the state or with state participation and one as a public law agency. Two theatres were operating as municipal theatres. In addition 11 non-profit small theatres of private law and three dance agencies were operating. Teatrikunsti institutsioonide tegevust reguleerivad Etendusasutuse Seadus (RT I 2003, 51, 353) ja Rahvusooperi Seadus (RT I 1997, 93, 1558. Etendusasutuse seadus sätestab etendusasutuse mõiste ning etendusasutuse tegevuse korraldamise ja rahastamise ning etendusasutuse aruandluse alused. Rahvusooperi Seadus on oma sätete sisult identne Etendusasutuse seadusega. Etendusasutuse Seadus (RT I 2003, 51, 353) Performing Arts Institution Act) and Rahvusooperi Seadus (RT I 1997, 93, 1558) National Opera Act) regulate the activity of performing arts institutions. The Performing Arts Institution Act enacts the term of performing arts institution and the bases for the organisation of work, financing and accounting of the performing arts institution. The National Opera Act is identical to the Performing Arts Institution Act as far as the provisions of the Act are concerned. Riik toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, eesmärgiga hoida teatrikülastajate arvu vähemalt 900 000 külastuse tasemel aastas ja keskmist piletihinda mitte üle 1% riigi keskmisest palgast. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel antakse aastas üle 4600 etenduse, valmib üle 170 uuslavastuse, tööd saab koosseisulisena üle 1700 inimese ja teenindatakse rohkem kui 920 000 külastajat. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Regulaarset ülevaadet eesti teatrikunstist annab biennaalina korraldatav Eesti teatri festival Draama, rahvusvahelised teatrifestivalid Baltoscandal, Augusti TantsuFestival, „Talveöö unenägu“ jt ning lasteteatrite festivalid “Noor sajand”, Draamake, Tallinn Teater Treff ja ASSITEJ poolt korraldatav NB-Festival. aastal toimus nimetatud festivalidest Draamake, Baltoscandal, OMADraama 2006, Augusti TantsuFestival ja „Talveöö unenägu“. Lisaks toimuvad kaasaegse tantsu festivalid ning väiksemad eraalgatuslikud laste- ja harrastusteatrite festivalid. Teavet teatritegevuse ja tugiorganisatsioonide kohta vahendab Eesti Teatriliidu Teabekeskus. Eesti kutseliste teatritegelaste liite, ühendusi, seltse jt koondab katusorganisatsioonina tegutsev Eesti Teatriliit, mille eesmärgiks on teatrikultuuri hoidmine, arendamine ja väärtustamine ning mis samaaegselt tegutseb ametiühinguorganisatsioonina. Lisaks oma kutseliidu ülesandeid koordineerib Teatriliit teatri aastapreemiate ja nimeliste Theatre in Estonia The state supports the theatres in spite of the ownership form, with the aim of keeping the number of visitors at the level of at least 900, 000 per year and the average ticket price not higher than 1% of the average wages and salaries of the country. More than 4, 600 performances per year are given with the help of the subsidies given from the budget of the Ministry of Culture, over 170 new performances are completed, more than 1, 700 persons work as permanent staff and more than 920, 000 visitors are served. Regular overviews of the Estonian theatre are provided by Estonian Theatre Festival “Drama” (organised as a biennial) international theatre festivals “Baltoscandal”, “Talveöö unenägu” (“Midwinter Nights Dream”) festivals of childrens theatres “Noor sajand”, Draamake, “NB-Festival” and “Augusti TantsuFestival” organised by Estonian centre of ASSITEJ. In 2005, of the above-mentioned festivals “Drama 2006”, “Augusti TantsuFestival” and “NB-Festival” were carried out. In addition festivals of modern dance are organised, as well as smaller festivals of childrens theatres and amateur theatres. The information on theatre activities and support organisations is provided by the Information Centre of Estonian Theatre Union. The Estonian Theatre Union, an umbrella organisation, co-ordinates the activities of professional theatre unions, associations, societies, etc. The aim of the Estonian Theatre Union is to preserve, develop and value the theatre culture, it also operates as trade union organisation. The Theatre Union also co-ordinates the work of juries of annual and nominal premiums and organises the festive events of receiving of theatre premiums. Teatriliitu kui katusorganisatsiooni kuulub 14 erialaliitu ja -ühendust: Näitlejate Liit, Lavastajate Liit, Eesti Etendusasutuste Liit, Teatritehniliste Töötajate Ühendus, Kutseliste Tantsijate Liit, Eesti Tantsukunstnike Liit, Vokaalsolistide Liit, Kooriartistide Ühendus, Orkestrantide Ühendus, Jumestajate ja Grimeerijate Ühendus, Teatriuurijate Ühendus, Teatrikriitikute Ühendus, Müügijuhtide ja Administraatorite Ühendus, Teatriveteranide Ühendus. The Estonian Theatre Union comprises 14 specialised unions and associations: the Association of Professional Actors of Estonia, Estonian Theatre Directors Union, the Association of Estonian Performing Arts Institutions, the Association of Estonian Theatre Technicians, Estonian Professional Dancers Union, the Association of Estonian Dance Artists, the Association of Estonian Vocal Soloists, the Association of Estonian Chorus, the Association of Estonian Orchestra Members, the Association of Make-up Artists, the Researchers Union, the Association of Estonian Theatre Critics, the Association of Sales Managers and Theatre Administrators, the Association of Estonian Theatre Veterans. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 preemiate üriide tegevust ning korraldab teatripreemiate pidulikku kätteandmist. In 2006, 100 years anniversary from the birth of the Estonian professional theatre was celebrated. All Estonian theatres, theatre organisations, media publications participated in the events of Estonian Theatre Year. The main organiser was SA Eesti Teatri Festival (foundation Estonian Theatre Festival. The year was divided into theatre months — each month the emphasis was laid on one theatre or field of theatre. For example on last Sunday each month Estonian Television demonstrated a new documentary about the respective theatre. As an opening event of the summer of Estonian Theatre Year, on 14 July Rändteater (Travelling Theatre) started its tour from Keila. During one month the theatre visited all counties starting from Harju and finishing with Viljandi county. In each county centre one day was dedicated to the theatre and the activities connected with it. 2006 — EESTI TEATRI AASTA Aastal 2006 tähistati 100 aasta möödumist Eesti kutselise teatri sünnist. Ettevõtmistes osalesid kõik Eesti teatrid, teatriorganisatsioonid, samuti meediaväljaanded. Põhikorraldjaks oli SA Eesti Teatri Festival. Teatris Vanemuine toimus 31. detsembril 2005 aastalõpuball, millelt tegi otseülekande Eesti Televisioon. Koos 2006. aastaga saabus pidulikult ka Eesti Teatri Aasta. Aasta oli jagatud teatrikuudeks – ühel kuul pöörati rõhk ennekõike ühele teatrile või teatrit puudutavale valdkonnale. Teatriaasta kuud olid jagatud järgmiselt: jaanuar – Ugala; veebruar – Tallinna Linnateater; märts – Vanemuine; aprill – muukeelne teater ja Vene Teater; mai – laste- ja noorteteater ning Eesti Nukuteater; juuni – Rakvere Teater; juuli – vabaõhuteater ja teatriharidus, august – uued teatrid I (VAT Teater, Von Krahli Teater ja kaasaegne tantsuteater) september – Rahvusooper Estonia; oktoober – Endla; november – Eesti Draamateater; detsember – uued teatrid II (Teater NO99, Vana Baskini Teater ja Theatrum. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Iga kuu viimasel pühapäeval oli Eesti Televisiooni eetris uus dokumentaalfilm antud teatrist. Eesti Raadio programmi Eesti Teater 100 raames esitasid näitlejad iga päev Vikerraadios ja Klassikaraadios eesti kirjandusest valitud katkendeid. Kokku lindistati 364 salvestist. Ajakirja Akadeemia novembrikuine number oli pühendatud Eesti Teatri Aastale ning Postimehe kolmapäevased topeltküljed teatriaasta vastava kuu teatrile. 12. jaanuaril avati Rotermanni Soolalaos Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi poolt koostatud Eesti Teatri Aasta näitus. Eesti Teatri Aasta suvise üritustena läks 14. juulil Keilast liikvele Rändteater. Ühe kuu jooksul külastati kõiki Eesti maakondi alustades Harjumaast ja lõpetades Viljandimaaga. Iga maakonna keskuses sisustati üks päev teatri ja sellega seotud tegevustega. Teatripäevad algasid kell 12 lõbusa rongkäiguga linna, kus seati üles Rändteatri laager ning lõppesid kell 21 alanud suure ühiskontserdiga. Vaadata sai teatriaasta näitust ning teatrifilmide ja telelavastuste programmi. Päeva jooksul näidati kolme lavastust: „Tinasõdur, baleriin ja siga“ (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilased) „Kilplased“ (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia näitlejaeriala üliõpilased) ning „Aabitsakukk“ (Eesti Draamateater. Rändteater kandis kaasas teatrituld ning kohtadesse, kus kunagi on tegutsenud kutseline teater, asetati mälestustahvel. 12. augustil tähistas Vanemuine kutselise teatri 100. sünnipäeva suurejoonelise sünnipäevakontserdiga Tartu lauluväljakul ning teatri terrassil skulptor Mare Mikofi loodud Vanemuise esimese teatrijuhi ja lavastaja Karl Menningi pronksist kuju avamisega. Kontserdil astus publiku ette ligi 80 näitlejat Eesti eri teatritest, osalesid Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja bänd Verevennad, dirigeerisid Tarmo Leinatamm ja Lauri Sirp. Üle kolme tunni kestev kontserdiõhtu tipnes Tõnis Mägi ja Juhan Viidingu heliteose „Müürileht“ esmaettekandega. Teose tekstiosa luges Aarne Üksküla, laule esitas Tõnis Mägi. Samal päeval jõudis Tartusse ka kuu aja kestel kõiki Eesti maakondi külastanud teatrituli ja seda tuld saatnud Rändteater. Eesti kutselise teatri sünnipäev lõppes südaööl tuletseremooniaga Vanemuise suure maja esisel nõlval. Kutselise Estonia teatri 100. juubeli puhul sai teoks ridamisi ettevõtmisi, mille kulminatsiooniks kujunes kolmeosaline galaetendus 16. septembril. Samuti anti välja juubelimark ja -münt, korraldati fotokonkurss ja mitu näitust, eetrisse jõudsid juubelile pühendatud tele- ja raadiosaated. Trükivalgust nägid „Sajand Estonia muusikalavastusi kavalehtedel“, „Ballett sajandivanuses Estonias“ ja postkaardikogumik kostüümikavanditest ning heliplaadikogumik „Estonia – 100“. 26. augustil toimus Estonia Turupäev – teatri 101. hooaja avamine Estonia maja taga asuval vanal turuplatsil. Septembris peeti juubelifestivali „Estonia-100“, millega ühes avati ka Estonia vana maja mälestusmärk. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Tegevusülevaated Overviews of activities Amateur theatre in Estonia Aasta 2006 oli harrastusteatrite tegevuses kooliteatrite aasta. Täitus 25 aastat esimesest õpilaste teatrifestivalist. Idee teatrifestivali korraldamiseks tekkis 1981. aastal ühel isetegevuse ülevaatusel. festivalist osavõtta soovijate arv kasvas kiiresti, siis alates 1990. aastast hakati korraldama eraldi festivale keskastmele (5. –) ja keskkooli õpilastele. Alates 2002. aastast toimub igal aastal ka algklasside festival. Esimene õpilaste teatrifestival toimus 1982. aastal Rakveres Valdur Liivi ja Maret Oomeri eestvedamisel. Selleks, et täpsemalt määratleda, millega on tegemist, sai festival nimeks „Kooliteater 1982, Rakvere“. Sellist nimekuju kannab festival tänapäevani. Riigifestivalidest saavad osa võtta kõikide maakondade ning Tallinna ja Tartu esindajad. Selleks, et valikuid teha, korraldatakse eelnevalt maakondlikke teatripäevi või festivale, mis on kõikjal väga populaarsed ja põnevad. Tänu nendele kohalikele teatripäevadele on kooliteatrite süsteem väga avatud ja laiapinnaline. Kõigile on võimalus antud. Esimesest festivalist võttis osa 11 gruppi. Programmis oli teatri- ja tsirkuseetendusi, aga ka luulekavasid. Kuna The main activity of the Estonian Amateur Theatre Association is to create conditions for dealing with amateur theatrical art — to organise trainings, festivals and co-projects. Contests, projects and national festivals are organise din different places all over Estonia. The representatives of all counties and bigger cities who have been selected among performers in local festivals can take part in the national festivals. tegevusülevaated overviews of activities Riigifestivalid ja suurüritused 2006. aastal: National Festivals and Events in 2006 Õpilasetlejate riigikonkurss 10. –11. veebruar, Tori. Korraldaja: Tori Rahvamaja Tudengite Teatripäevad 17. –19. veebruar, Viljandi IX Õpetajate teatrifestival „Sillad” 3. –4. märts, Viljandi. Korraldaja: Viljandi Maagümnaasium „Kooliteater 2006“ vanema astme festival 7. –9. aprill, Rakvere. Korraldaja: Rakvere Avatud Noortekeskus „Torni“ Parim: Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium lavakavaga A. Tšehhovi ja vene romansside ainetel, lav. Lembit Peterson. „Kooliteater 2006“ keskastme festival 28. –30. aprill, Haapsalu. Korraldaja: Haapsalu Kultuurikeskus Parim: Tallinna Toomklubi teatrikool lavastusega „Ööbik“, lav. Maret Oomer. „Kooliteater 2006“ algastme festival 12. –13. mai, Kolga. Korraldaja: Kolga Keskkool Parim: Palade Põhikool lavastusega „ Sinine päike“, lav. Helju Pets. Kooliteatrite kirjanduslik projekt „Mängime Hendrik Ibseni loomingut“ 13. mai, Tallinn Erivajadustega laste teatrifestival „Savilind” 18. mai, Tartu. Korraldaja: Tartu Kroonuaia Kool Rahvusvaheline nukuteatrite festival „Teater kohvris” 18. –21. mai, Viljandi. Korraldaja: Viljandi Nukuteater Külateatrite festival 19. mai, Antsla Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Kooliteatrite kirjanduslik projekt „Mängime eesti näitekirjanike loomingut“ 26. –29. juuni, Tartu Harrastusteatrite suvekool 27. juuli, Vana-Võidu Karepa suvekool 9. –16. augus, Karepa IX Harrastusteatrite riigifestival 4. –5. november, Tallinn Grand Prix: Vilde Teater V. Sigarev „Gupikene“, lav. Raivo Adlas. Maakond County Tallinn Harjumaa Riigifestival National festival Tudengite Teatripäevad Students theatre days “Sillad” „Bridges“ Põhiprogramm A. H. Tammsaare nim. Teater J. Bruller „Mere vaikus” lav. Allan Kress Tallinna Ülikooli tudengiteater J. B. Priestley „Nad tulid linna“ lav. Juta Tera lT-teater (Tallinna Tehnikaülikooli tudengiteater) K. Vonnegut „Õnne sünnipäevaks, Wanda June“ lav. Tamur Tohver Tallinna Laagna Lasteaed-Algkool J. Kunder „Mari ja Merii Michell Coliette” lav. Külli Kärt Tallinna Teeninduskool Rahvalooming internetist „Jumalik fluidum” (grupitöö) Jõelähtme Lavagrupp U. Lennuk „Kadunud kindapood” lav. Maie Ramjalg Lääne-Virumaa Maakonna parim Kunda Huviteater A. Kivirähk „Jalutuskäik vikerkaarel” lav. Natalie Neigla Ida-Virumaa Narva KM Rugodiv Teater “Onu Kro seltskond” D. Harms “Elisaveta Bam” lav. Oleg Kreisson Kiviõli teatritrupp „OTPAD” L. uhovitski „Senjoore Huani viimane naine“ Jõgevamaa Tabivere Rahvamaja „Armastus ja külmad varbad” lav. Tõnis Lepp Suveprojekt Saare Valla Metsateater „Legend” lav. Mati Tikk Saue Gümnaasium Zavadski, Hagerupi ja E. De Filippo„Elulõigud ajasoustis” lav. Malle Koppel Neeme Algkool B. Alver „Lugu valgest varesest” katkendid „Kujutluste öö” lav. Merike Kahu Festival of village theatres Kuusalu Rahvamaja näitering M. Möll „Laip sahvris” lav. Vendo Peebo Jõelähtme Lavagrupp U. Lennuk Muuga Maanaiste Seltsi „Eha” näitering T. Selli „Laps räägib kui. ” lav. Viia Vene Jõhvi Vene Gümnaasium T. Laada „Aja kõla ehk sekundid otsustavad kõik“ Lav. Tatjana Laada Jõhvi Gümnaasium Omalooming „Külajutt” Lav. Merle Velbo Paide Gümnaasium „Vabakavaline ajamäärus” (grupitöö) Järvamaa Vana-Vigala näitetrupp „Topelt-KIIKS” H. Sass „Libakoer”(grupitöö) Raplamaa Läänemaa Bigger amateur theatre festivals Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Suuremad festivalid: Teater Randlane T. Sinissaar „Me kohtume sealpool pilvi” lav. Indrek Pangsepp Teater Randlane P. Volkonski „Võõras” lav. Andres Lepik Saaremaa Salme näitering T. Pakkala, O. Merikanto „Parvepoisid” lav. Maire Sillavee Tartu Tornimäe Rahvamaja näiteseltskond L. Kostjutšenko „Äi uisk läe täna Muhusse” lav. Aser Nenn Suislepa näitering A. Tšehhov „Karu” lav. Andres Linnupuu Vilde Teater V. Sigarev „Gupikene“ lav. Raivo Adlas TÜ VKA tudengid „Actus interruptus“ Teater III (TÜ VKA III kursuse näitekunsti üliõpilased) D. Fo „Müsteerium Buff“ lav. Peeter Raudsepp Viljandi Lasteaed „Männimäe“ M. Semjonov „Kulbilugu“ lav. Marika Semjonov C. R. Jakobsoni Gümnaasium Omalooming „Ood Mulgimaale” Lav. Kadri Lõhmus Viljandi Maagümnaasium “VMG-TV”(grupitöö) Viljandi Maagümnaasium L. Saveljev „Ootamatuste õhtu” lav. Eri Pisarev Tartu Üliõpilasteater S. Kane „Puhastatud“ lav. Kalev Kudu Tartu Kroonuaia Kool W. Shakespeare „Pyramuse ja Thisbe ülikurblik lustmäng ja ülihale ots“ lav. Katrin Luts Tartu Kesklinna Lastekeskus „Muinasjutt, mille päritolu on teadmata“ lav. Anneli Arike Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Räpina Lasteaed Vikerkaar T. Ilves „Arenguvestlus - aega üks tund“ lav. Tiina Ilves ja Tiia Mäe Johannese Kool Rosmal M. Ende„Ofelia varjuteater” lav. Külli Volmer MTÜ Tanstuklubi“Matilde” näitetrupp “Muhkel” (Hellenurme) A. Pavlova „Kosjalugu” lav. Anita Pavlova Riidaja Rändurteater A. Kivivrähk „Eesti matus” lav. Anne Pai Valgamaa Võrumaa 10 Suur-Jaani Kultuurimaja Näitering A. Tšehhov „Hingevaev” lav. Margus Mankin Abja Kultuurimaja näitering Põhja-Läti Rahvateater P. Pärn „Tulnukad ehk ahjualune II” lav. Raivo Kutser Rannu Külateater „Emu” Farss B. Thomase muusikalist „Charley tädi” lav. Anneli Vikat Tartumaa Põlvamaa K-äng2 (TÜ Pärnu Kolledi K. Knoll / M. Sarv „Maailma lõpus on kohvik“ lav. Meelis Sarv Pärnumaa Viljandimaa Parksepa Keskkool A. Kivirähk „6 monoloogi rahaasjus” lav. Ulvi Mustmaa Meremäe-Obinitsa Põhikool L. Tungal „Mari ja Roosikrants” Antsla Kultuuri- ja Spordi keskuse näitering T. Selli „Marionettnukud” lav. Tõnu Lanukopli Vanem aste Keskaste Algaste “Savilind” Tallinna 32. Keskkool „Tunderakk“ „Valentinipäev“ lav. Gerda Kordemets Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium Lavakava A. Tšehhovi ja vene romansside ainetel lav. Lembit Peterson Tallinna Toomklubi Lasteteater Andersen „Ööbik“ juh. Maret Oomer ja Helen Reitsnik Tallinna Toomklubi Teatrikool E. Janikovscky „Kui ma oleksin suur. “ juh. Maret Oomer, Helen Reitsnik Tallinna Laagna Lasteaed – Algkool „Kolm põrsakest“ juh. K. Kärt Tallinna I Internaatkool A. „Puhh ja sõbrad“ juh. M. Viispert Vaida Põhikooli näitering „Kilplased“ A. Kivirähk „Hiired pööningul“ juhendaja Kristiina Suvi Kolga Keskkool T. Rand „Neljapäeval ristteel“ juh. Tuuli Rand Viimsi Keskkool K. Kuldjärv „Võlupulber“ juh. Elle Toper, Age Toomsalu, Eha Pajus, Maido Saar Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel P. Reiseri ainetel „Tosinakesi“ lav. Aili Teedla Rakvere Linnanoorte Näitetrupp omaloominguline lavastus „Kõrr-kõrr“ lav. Peeter Rästas Rakvere Vene Gümnaasiumi Teatritrupp „Jabloko“ V. Shmilov„Läbipaistev naine“ lav. Olga ulai Narva Laste Loomemaja teater „16 tuba“ M. Kindin, B. Sinakevits „Kaks päikest“ lav. Vitali Katuntsev Jõhvi Vene Gümnaasiumi teatristuudio „Edelweiss“ O. Kozõrev “Maski taga” juh. Tatjana Laada Tudulinna Põhikool R. Parve „Suur sõnelus” juh. Evi Ostrak Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater „Liblikapüüdja“ A. Puškin „Kivist külaline“ lav. Lianne Saage-Vahur Voore Põhikooli 9. klassi näitering O. Lutsu följeton / R. Kahuski luule „Viis pakikest“ juh. Eve Koch ja Mare Maasik Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri „Liblikapüüdja“ nublud „Maailmas on miljon kaksteist teed“ (Eesti lasteluule) juh. Lianne Vahur-Saage ja Kristjan Rohioja H. Mänd „Kord kaugel muinasjutumaal. ” juh. Lianne Saage-Vahur Türi Majandusgümnaasium „Ambassa Telguneemu“ „Liivakellade parandaja“ Türi Gümnaasiumi trupp juh. Marje Rohijainen Kohila Gümnaasiumi trupp „Tohho tonti“ „Kättemaks? “ (Omalooming) juh. Kairi Kaadu Vohnja Lasteaed-Algkool A. Lindgren „Pipi Pikksukk” juh. Tiina Poopuu, Õnne Kiviperk, Kaida Trujevtseva Noarootsi Gümnaasiumi näitetrupp „Mao tee kalju peal“ lav. Anneli Aken Vaeküla Kool „Orvu õnn“ (eesti rahvajuttude põhjal) juh. Aasa Kiigemetsa Kool Nathan Ra Vaino „Päkapikk“ juh. Kuuli Kehra Keskkool „Lunaatikud“ „Mänguelu“ lav. Endla Klements Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 “KOOLITEATER 2006” Raikküla Kool „Hundi lugu” (tuntud muinajuttude ainetel) juh. Reimund Haapsalu Gümnaasiumi ja Teater Randlase ühisosa „Teine Vahetus“ „28. oktoober 2005 ehk elust uudiste taga“ (rühmatöö, A. Aken) juh. Anneli Aken 11 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 eesti teatristatistika aastaraamat 2006 12 Hiiumaa Kärdla näitering A. Kivirähk Käina Gümnaasiumi Kooliteater H. Käo samanimelise loo ainetel „Vares Villemi reis maailma lõppu“ juh. Tiia Korv ja Mari Paesüld Palade Põhikool H. Pets „Sinine päike“ juh. Helju Pets Kõpu Internaatkool L. Sepp „Varesele valu, harakale haigus- meie laps olgu terve“ juh. Träder, S. Reinmets Saaremaa Ühisgümnaasium „Krevera“ „Üks lugu täitsa tavaline“ lav. Rita Ilves Saaremaa Ühisgümnaasiumi „Kreputlased“ „Siin olen kasvanud“ (Kompositsioon) juh. Rita Ilves Orissaare Gümnaasium L. Gustavson „Vaeslaps ja talutütar“ juh. Ene Laak, Monika Kipper Orissaare Internaatkool F. Berg „Ida pool päikest ja põhja pool maad“ juh. Liivi Kostjutšenko Pärnu Kunstide Maja Noorteteater T. Williams „Klaasist loomaaed“ lav. Rein Laos Pärnu Huvialakooli trupp „Jumbo“ „Kriimsilma äpardused“ (eesti muinasjuttude ainetel) Muhuste Audru Keskkool Z. Miler ja E. Petiška „Kuidas mutt püksid sai“ juh. Kaire Leetsar ja Kersti Põllu Päinurme Internaatkool „Kange Kalevipoeg” juh. Paukku „Naeris” juh. L. KõrmPärnu Kuninga Tänava Põhikool Vennad Grimmid „Lumeeit” juh. T. Teearu, L. Vigla, R. Jürima EVE stuudio „Teatrikamp“ „Kui vana sa oled? “ lav. Erni Kask Karksi valla noorteteater „O“ S. Soro „Omamoodi pardipoeg“ juh. Silvia Soro Viljandi Paalalinna Gümnaasium Andersen „Väikese Ida lilled“ juh. Griseldis Luist, Guldzahon Jussufi Lahmuse Kool juh. Kivi Tartu Miina Härma Gümnaasium „Säärane must ehk sada tonni banaani“ lav. Ivika Hein Tartu Koolirahva Teatriselts „And You Will Know Us By The Trail Of Dead“ (rühmatöö, L. Peep) juh. Lennart Peep Tartu Kesklinna Kool „Räpikratid“ K. Tõnson „Mutionu pidu“ juh. Kristiina Tõnson Tartu Emajõe Kool O. Luts „Pildikesi „Kevadest““ juh. Jürgenson Tartu Kroonuaia Kool E. Lazar „Tõlk” juh. Luts Ülenurme Gümnaasium A. Kivirähk „Rikka õelusel pole piiri“ lav. Ive Porkon Rõngu Keskkooli “Tralliteater” Vendade Grimmide ainetel„Okasroosike“ juh. Anne Holtsmeier Rõngu Keskkool „Sibulad ja šokolaad” juh Markov Kammeri Kool L. Hainsalu „Sinimütsike” juh. Välbe Põlva Ühisgümnaasium A. Grin “Punased purjed” lav. Maia Punak Krootuse Põhikooli kooliteater J. Kunderi ja H. Käo ainetel „Vaeslaps ja talutütar paganamaal“ juh. Elo Härtsmann ja Hele Luht Maaritsa Algkool A. Lindgren „Pipi läheb kooli“ juh. Sigrid Mark Tõrva Gümnaasium L. Tangsoo „Trahv mõistuse pärast“ lav. Laine Tangsoo Lüllemäe Põhikool H. Ruul „Punamütsüke“ juh. Helle Ritso Lüllemäe Põhikool L. Tungal „Johannese esimene koolipäev“ Vastseliina Noorte Näitetrupp „Mustjalg“ lav. Ingrid Välbe A. Lindgreni „Röövlitütar Ronja“ aintel „Kohtumised“ juh. Ingrid Välbe STATISTIKAS OSALEVAD RIIGI EELARVEST TOETUST SAAVAD TEATRID Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Theatres getting support from the state budget Eraõiguslikud väiketeatrid / Private small theatres Riigiteatrid / State theatres Avalik-õiguslik asutus / Public law agency Rahvusooper Estonia Estonian National Opera Riigiasutus / Government Agencies Eesti Riiklik Nukuteater Estonian Puppet Theatre Pärnu Teater Endla Pärnu Endla Theatre Teater Vanemuine Theatre Vanemuine Teater NO99 Theatre NO99 Viljandi Draamateater Ugala Viljandi Drama Theatre Ugala Sihtasutus (SA. Foundations Eesti Draamateater Estonian Drama Theatre Rakvere Teater Rakvere Theatre Vene Teater Russian Theatre Munitsipaalteatrid / Municipal theatres Kuressaare Linnateater Kuressaare City Theatre Tallinna Linnateater Tallinn City Theatre Mittetulundusühing (MTÜ. Non-profit associations Drugoi Teatr Theatre Drugoi Nukuteater Lepatriinu Puppet Theatre Lepatriinu R. M. Salong-Teater Salong-Theatre Narva Teater Ilmarine Narva Studio-theatre Ilmarine Teater Tuuleveski Theatre Tuuleveski (Windmill) Vana Baskini Teater Old Baskins Theatre VAT Teater VAT Theatre Von Krahli Teater Von Krahl Theatre Eesti Teatri Festival Estonian Theatre Festival Tantsuagentuurid / Dance Agencies Valgete Ööde Festival White Nights Festival Sõltumatu Tantsu Ühendus Independent Association of Dance State theatres Municipal theatres Private small theatres and Dance Agencies Nukuteatri Noortestuudio lavastust „Tavaline ime“ etendati 7 korda teatri suures saalis 352 külastajale. Koos minifestivaliga Tallinn Teater Treff (toimus märtsis 2006) külastas aasta jooksul teatrit 61 959 vaatajat. Kutseline aastast 1906. Rahvusooperi nime kannab teater alates 1998. aastast. RO Estonia on avalik-õiguslik asutus ja tegutseb eraldi Rahvusooperi seaduse (vastu võetud 2. detsembril 1997. a. alusel. Estonia loominguline juht 2006. aastal oli Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, pealavastaja Neeme Kuningas ning balleti juht Tiit härm. aasta lõppedes oli Rahvusooperis 24 solisti, balletitrupis 11 tantsu solisti ja 57 tantsijat, ooperikooris 58 lauljat, orkestris 91 liiget. Audirigent on Eri Klas, lisaks töötab veel 3 dirigenti. Rahvusooper Estonia juures tegutseb ka Estonia Poistekoor. Lisaks teatri 690-kohalisele suurele saalile on kammerlike lavastuste esitamiseks Kammersaal ja Talveaed. Repertuaari kuulub klassikalise balleti, ooperi ja opereti paremik, samuti ei puudu kaasaegne looming ja Eesti algupärandid. Kogu 2006. aasta repertuaari 31 lavastusest 6 olid uuslavastused. Kõige suurem oli muusikalavastuste osa, 16. Tantsulavastusi oli mängukavas 7, lastelavastusi 5. Samuti olid rahvusooperi mängukavas 2006. aastal 2 sõnalavastust ja üks ooperi kontsertettekanne. Aasta jooksul andis teater 259 etendust, mille külastajaid oli 126 616. Väljaspool oma maja anti 6 etendust, neist 4 välismaal, kokku 6155 vaatajale. Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 148 krooni. Lisaks etendustele korraldas Estonia 2006. aastal traditsiooniks on saanud suurvormide ettekandeid, galakontserte ja balle. Teatris viidi läbi kuus erinevat lastele ja noortele mõeldud projekti. Koos kontserttegevusega oli Estonial aasta jooksul 143 385 vaatajat. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 arv külastajad Muud üritused 752 Etendused 424 61 207 KOKKU 441 61 959 Kutseline aastast 1911. Pärnu Teater Endla tegutseb riikliku etendusasutusena. Endla pealavastaja on Tiit Palu ja direktor Ain Roost. 2006 oli trupis 16 näitlejat ja 3 lavastajat. Teatrihoones on suur saal (573 kohta) ja black box „Küün” (120. 2006. aasta suvel mängiti ka Tammsaare majamuuseumis (700) ning Pärnu Muuseumi Aidas (200. Pärnu Teater Endla on traditsiooniline repertuaariteater, mis pakub lavastusi nii maailmaklassikast kui tänapäevadramaturgiast. Pidevalt on mängukavas olnud ka muusikalid ja lauludega rahvatükid. Endla eripäraks on 1968. aastal alustatud suvehooaeg, mil mängitakse teatri statsionaaris valikut hooaja repertuaarist. Teatri kogu repertuaari 23 lavastusest 11 olid uuslavastused. Repertuaaris oli 9 draamat, 6 komöödiat, 2 tragikomöödiat. Uuslavastustest olid kõik eesti algupärandid. Sõnalavastuste repertuaaris on 10 eesti ja 7 välisautorite tekstidel põhinevat lavastust. Teatri mängukavas oli ka 1 muusika- ja 5 lastelavastust. ESTONIA arv Kontserdid 5463 ENDLA Üritused (ballid ja teatriprojektid) 37 3988 Teatrikohviku õhtu 1 159 Külalisesinejad (sh 9 välisteatri etendust) 7318 Tähetelk 78 2209 kokku 123 16 769 Kontsert Küünis 29 259 126 616 Külalisesinejad 382 143 385 99 2397 266 62 364 365 64 761 Kutseline aastast 1952. Eesti Riiklik Nukuteater tegutseb riikliku etendusasutusena. 2006. aastal oli Nukuteatri direktor Meelis Pai ja kunstiline juht Andres Dvinjaninov. Koosseisu kuulus 1 lavastaja ja 15 näitlejat. Teatris on neli siselava: peasaal (202 kohta) ovaalsaal (80) vahesaal (60 kohta) kaminasaal (55 kohta) ning siseõu (450 kohta. 2006. aastal mängiti ka Köismäe tornis (100 kohta) Tallinna Linnateatris (100 kohta) ja Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis (128 kohta. Nukuteatri repertuaaris on lavastusi nii väikestele, teismelistele kui ka kogu perele. aastal oli mängukavas 25 lavastust, neist 8 uuslavastust. Repertuaaris oli 1 sõna- 1 muusika- ja 21 lastelavastust. Lisaks mängiti ühte nukuteatri elementidega sõnalavastust („Markuse evangeelium”) ja ühte erinevaid lavastusliike ühendavat lavastust („Kilplaste klubi”. Sõna- ja lastealavastustest 15 põhineb eesti autorite, 7 välisautorite teostel. 8% etendustest anti väljaspool statsionaari – 424 etendusest 36. Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 123 krooni. Nukuteatri etendusi külastas 61 207 vaatajat. EESTI NUKUTEATER Aastas andis teater 266 etendust, millest 74% oli statsionaaris. Külastajaid oli kokku 62 364 (väljaspool 17 778. Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 91 krooni, muusikalavastusel 111 krooni. 2006. aastal tehti lavastuste väljatoomisel koostööd Kuressaare Linnateatriga (lavastus „Jussikese seitse sõpra”) ja Rakvere Teatriga („Vargamäe kuningriik”. Külalised andsid 19 erinevat kontserti (andmed külastajate arvu kohta puuduvad) Teatrikohvikus toimus kohtumisõhtu Priit Pedajasega, koostöös AHHAA-keskusega oli lavastuse „Sabaga täht“ etenduste ajaks teatrisse üles seatud Tähetelk-planetaarium, kus lapsed said uurida tähistaevast. Kutseline aastast 1906. Teater Vanemuine 2006. aastal oli Vanemuisel 2 draamajuhti: 2006. aasta kevadeni tegutses Ain Mäeots. Sügisel alustas Sulev Teppart, novembrist jätkas draamajuhi kohusetäitjana Sven Karja. Balletijuht oli Mare Tommingas, muusikajuht Toomas Vavilov ning teatrijuht Aivar Mäe. Mängupaikadeks on 184-kohaline teatrisaal ja 100-kohaline black box. Suvelavastust „Kuningas Ubu” mängiti Haapsalu Kiltsi lennuväljal, kus oli 400 kohta. 2006. aasta detsembri seisuga oli teatris 2 lavastajat, 25 näitlejat, 31 balletiartisti, 9 ooperisolisti, 35 kooriartisti ja 64-liikmeline orkester. 2006. aastal toodi välja 6 uuslavastust, mis kõik olid draamad. Kogu repertuaar jagunes 7 sõna- 1 laste- ja 1 tantsulavastus. Etendusi anti üheksal laval: teatri suures (700 kohta) ja väikeses majas (440) suure maja pöördlaval (260) väikese maja ovaalsaalis (40) Sadamateatri black boxis (150) Tartu Püssirohukeldris (130) Obinitsa Seto seltsimaja õuel (750) ja Tartu Saksa Kultuuri Instituudis (95. Statsionaaris anti 133 etendust, väljaspool vaid 6% etendustest (8. Külastajaid oli kokku 27 036. Teatri piletiga külastuse kesmine maksumus oli 118 krooni. Aasta jooksul oli repertuaaris 41 lavastust, millest 16 olid uuslavastused (7 sõnalavastust, 4 muusika- 1 laste- 3 tantsulavastust ning 1 luule- ja lauluõhtu („Tähenõid“. Sõnalavastuste autoritest oli 13 välismaist ja 3 Eesti päritolu. Teatri kogu repertuaaris oli 12 muusikalavastust, millest 5 olid muusikalid. Mängukavas oli 5 lavastust mõeldud lastele, neist sõnalavastusi 2, muusikalavastusi 2 ja 1 tantsulavastus. Tantsulavastustest 4 olid kaasaegse tantsu ja 3 klassikalise tantsu lavastused. Mängukavas oli 28 lavastust täiskasvanutele, 5 lastele ja 8 noortele. Kokku anti aasta jooksul 459 etendust, mida külastas 156 389 vaatajat. Väljaspool statsionaari toimus 14% etendustest. Kõige rohkem etendusi anti sõnalavastustega (218) millel oli ka enim külastajaid (69 667. Muusikalavastuste etendusi oli 125 (49 237 külastajale. Piletiga külastuste keskmine maksumus oli 93 krooni, muusikalavastuste keskmine piletiga külastuste maksumus oli 116 krooni, sõnalavastustel 92 (sh statsionaaris 87 ja väljaspool 119. Väljaspool Eestit anti 1 külalisetendus Sankt-Peterburgis 1500 vaatajale. Lisaks etendustegevusele toimus palju kontserte: hooaja ava- ja lõpukontserdid, Eesti Teatri Aasta kontsert Tartu lauluväljakul, muusikalikontserdid pealkirjaga „Memory“, samuti ooperi- ja balletigalad. Allolevas tabelis on eraldi välja toodud I. D. tantsufestivali etendused ja külastajad, teatri korraldatud aastalõpuballid, samuti Sadamateatris toimunud filmiõhtud. kordade arv 21 912 I. festival 946 Ball 2 3 292 Filmiõhtud 110 2 485 14 668 192 43 303 459 156 389 651 199 692 Loodi aastal 2005. Teater NO99 tegutseb riikliku etendusasutusena, juriidilise nimega Teater Vanalinnastuudio. Teatri direktor ja kunstiline juht on Tiit Ojasoo, peakunstnik Ene-Liis Semper. aastal kuulus koosseisu 10 näitlejat. Teater keskendub eelkõige draamalavastustele, sooviga välja tuua nii eesti kui välismaist dramaturgiat. 2006. aastal külastas teatri erinevaid üritusi ja etendusi 35 661 vaatajat. TEATER NO99 64 6960 PÖFF 1665 141 27 036 205 35 661 Tegutseb kutselisena aastast 1926. Viljandi Draamateater Ugala tegutseb riikliku etendusasutusena. Teatri juht on Peeter Tammearu, vaadeldava aasta lõpuks oli koosseisus 24 näitlejat. Ugala suur saal mahutab ligi 500 vaatajat, väikeses saalis on 160 kohta. aastal oli teatri tavapärastele mängupaikadele lisaks lavastuste statsionaarideks veel Ugala tiigi kallas (700 kohta) ja Olustvere loss (60 kohta. 2006. aasta repertuaaris olid põhiliselt sõna- ja lastelavastused. 24 lavastusest 8 olid uuslavastused – 4 sõna- 2 laste- 1 muusika- ja 1 tantsulavastus. Kogu repertuaari 18 sõnalavastusest pooled olid draamad, nendega anti ka enim etendusi (167. Sihtgrupiti oli repertuaaris lavastusi nii täiskasvanutele (14) noortele (6) kui lastele (4. Ugala antud 226 etendusest toimus 80% statsionaaris (180. Külastajaid oli teatrietendustel kokku 54 216. Kogu repertuaaris domineeris välisnäitekirjandus ja väliskirjanduse dramatiseering (14) algupärandeid oli vaid 4. Teatri piletiga külastuste keskmine maksumus oli 88 krooni, kõige kõrgem keskmine oli muusikalavastustel (143 krooni. Lisaks etendustele toimus teatris Eesti Teatri Aasta avapidu „Ugala 80“, samuti Kalju Komissarovi juubeliõhtu ning 5 külalisesinejatega kontserti. Koos etenduste ja muude üritustega, mida toimus kokku 233 korral, oli Ugalal aasta jooksul 56 840 külastajat. Tegutseb kutselisena aastast 1920. Eesti Draamateater on riigi asutatud sihtasutus. Suurim sõnalavastusteater Eestis. Draamateatri direktor on Rein Oja, kunstiline juht Priit Pedajas. aastal töötas Eesti Draamateatris 4 lavastajat ja 32 näitlejat. Teatris on 540 kohaga suur saal, 140 kohaga väike saal ja 70 kohaga Maalisaal. Teatri repertuaaris oli 2006. aastal sõna- ja lastelavastusi, algupärandeid ja klassikat nii maailma kui eesti dramaturgiast. VANEMUINE Muude üritustena korraldati teatri kohvikus aasta jooksul hulgaliselt jazziõhtuid, samuti toimus Tõnis Mägi, Chalice jt kontsert Haapsalu Kiltsi lennuväljal. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 2006. aastal oli Vanemuise repertuaaris 41 lavastust kõigis teatrikunsti anrites – draama, ooper, operett, muusikal, ballett ja kaasaegne tants. Repertuaaris oli 37 lavastust, millest 11 olid uuslavastused. Statistika tabelites lisanduvad neile veel 9 näidendi ettelugemist. Seega võib öelda, et Draamateatris kanti ette 20 uut teatriteksti. Kogu repertuaari 37 lavastusest olid 33 sõnalavastused, neist 10 olid uuslavastused. Neli lastelavastust olid kõik sõnalavastused: 3 eesti autorite, 1 välisautori sulest. Põhiosa lavastuste sihtgrupiks olid täiskasvanud, 4 lavastusel lapsed ja 2 lavastusel noored. 561 etendusest toimus 97% statsionaaris. Aasta jooksul külastas teatrit 104 052 vaatajat, neist 92% olid sõnalavastuste etenduste külastajad. Draamalavastustega anti 371 etendust, komöödiatega 141 – külastajaid kogu aasta teatri külastajatest vastavalt 53% ja 39. Sõnalavastuste keskmine piletiga külastuse maksumus oli 140 krooni, lastelavastustel 88 krooni. Teatri keskmine oli 137 krooni. Draamateater andis välismaal kaks etendust (Poola, Venemaa) mida vaatas 1222 inimest. Asutatud 1940. Rakvere Teater on riigi ja Rakvere linna asutatud sihtasutus. Teatri direktor oli 2006. aasta esimesel poolel Indrek Saar, alates juunist Joonas Tartu. Teatri kunstiline juht on Üllar Saaremäe. Aasta lõpul oli koosseisus 17 näitlejat. Lisaks suurele (411 kohta) ja väikesele (99 kohta) saalile mängiti ka Sagadi mõisas (80 kohta) ja Tammsaare Muuseumis (700 kohta. Repertuaari 24 lavastusest (19 sõna- 2 muusika- 3 lastelavastust) 10 olid uuslavastused (8 sõna- ja 2 lastelavastust. Kaheksast lisandunud sõnalavastusest 1 oli komöödia ja 7 draamat. Üldse oli sõnalavastuste repertuaaris 14 draamat, 4 komöödiat ja 1 luulelavastus, millest 8 oli eesti ja 11 välisautori teost. Peamine sihtgrupp lavastustel oli täiskasvanud (20 lavastust) noortele oli üks ja lastele 3 lavastust. Aasta jooksul anti 329 etendust, 60% statsionaaris (199) ja 40% 130) väljaspool. Etendusi külastas 67 683 vaatajat. Enim etendusi anti sõnalavastustega, neid külastas 46 216 vaatajat. Muusikalavastuste etendusi anti 8, mida vaatas 1061 inimest ja lastelavastusi mängiti 82 korda 20 406 vaatajale. Teatri piletiga külastuse keskmine maksumus oli 84 krooni. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Rakvere Teater korraldab ka biennaalina toimuvat rahvusvahelist teatrifestivali „Baltoscandal”. aasta festivalil anti 33 etendust 3688 vaatajale. Aastal 2006 tehti koostööd Endla teatriga ja valmis lavastus „Vargamäe kuningriik”. Toimus 13 kohvikukontserti 1191 kuulajale. Teatri etenduste, kontsertide ja festivali külastajaid oli aasta jooksul kokku 72 562. Asutati 1948. aastal. Eesti ainus venekeelne professionaalne teater. Vene Teater on riigi asutatud sihtasutus. 2006. aastal oli teatri direktor Marek Demjanov, kunstiline juht Mihhail Tšumatšenko. Teatri koosseisu kuulus 36 näitlejat. Statsionaaris anti etendusi suures (621 kohta) ja väikses saalis (120 kohta) teatri hoovis asuvas saalis nimega „Garaa“ (80 kohta) ning Õpetajate majas (100 kohta. VENE TEATER Russki smehh 2023 3992 138 20 552 154 26 567 10. augustil avati külastajatele pidulikult värskelt remonditud ja juurdeehitusega teatrihoone. Aasta jooksul oli repertuaaris 25 lavastust, neist 12 uuslavastust. Mängukava 17 sõnalavastusest 8 olid komöödiad. Mängiti põhiliselt täiskasvanutele, aga ka ka lastele ja noortele. Aasta jooksul anti 138 etendust, millest 73% statsionaaris ja 27% väljaspool. Teatrietendustel oli külastajaid 20 552. Sihtgrupiti jagunesid keskmised piletiga külastuse hinnad: 109 krooni lapsed, 88 krooni noored ja 106 krooni täiskasvanud. Teatri keskmine piletiga külastuse maksumus oli 105 krooni. Balti vene teatrite koostööna lavastatud „Russki smehh“ esietendus Riia Vene Draamateatris 29. Novembris ja detsembris anti lavastusega 6 etendust Tallinna Vene Teatris. Poolkutselisena asutati 1935, kutselisena 1998. Kuressaare Linnateater on munitsipaalteater. Teatri kunstiline juht on Piret Rauk. Teatri enda statsionaarseteks mängupaikadeks on teatrisaal (215 kohta) Sinine saal (30 kohta) 2006. aastal toodi lavastusi välja ka Tooma talu rehetoas (38 kohta) ja Maasi ordulinnuse varemetes (450 kohta. 2006. aastal oli mängukavas 7 lavastust, millest 5 oli sõna- ja 2 lastelavastused. Sõnalavastused jagunesid: 1 komöödia, 1 draama, 2 luulelavastust ning 1 poeetiline kollaa. Pea kõik etendused anti statsionaaris. Kokku külastas aasta jooksul Kuressaare Linnateatrit 5984 vaatajat. Piletiga külastuse keskmine hind oli 73 krooni (sõnalavastustel 84 krooni, lastelavastustel 40 krooni. 2006. aastal tegi Kuressaare Linnateater koostööd VAT Teateriga (lavastus „Väike merineitsi”) ja Endlaga („Jussikese seitse sõpra”. 30. novembril tähistati pidulikult 120. aasta möödumist Kuressaare Eesti Seltsi loomisest. Tallinna Linnateater Asutatud 1965. Tallinna Linnateater on munitsipaalteater. Teatri direktor on Raivo Põldmaa, kunstiline juht Elmo Nüganen. 2006. aasta lõpuga kuulus teatri koosseisu 2 lavastajat, 26 näitlejat ja 1 näitekirjanik. Lavastusi tuuakse välja mitmes erinevas saalis: Väike saal (88 kohta) Ajutine saal (71 saal) Taevalava (169 kohta) Põrgulava (180 kohta) Lavaauk (575 kohta) Köismäe torn (60 kohta) Hobuveski (104 kohta. Lavastust „Ay, Carmela“ mängiti Salme Kultuurikeskus (622 kohta. Väljaspool Eestit käidi Soomes – Helsingis, Tamperes ja Vantaas, kus anti kahe lavastusega („Lugu kirjudest sulgedest” ja „Väike merineitsi”) kokku 4 etendus 274 vaatajale. Hooaja avamine 250 5 68 Festival 1 844 Festivali lõpupidu 595 23 2 757 Loodi aastal 2000. 406 61 185 429 63 942 Mittetulundusühing on erinevate kultuuriprojektide läbiviimisele spetsialiseerunud vabatahtlik ühendus. Tegevjuht on Märt Meos. MTÜ teeb tihedat koostööd Eesti tuntumate teatrite, näitlejate, lavastajate ja näitekirjanikega. Teatri 21 lavastusest 1 on muusikalavastus, teised sõnalavastused – kõik draamad. 14 teksti pärinevad välisautoritelt ja 6 on eesti autorite teosed. Lastelavastusi mängukavas ei ole, kõikide lavastuste sihtgrupiks on täiskasvanud. 2006. aastal anti 406 etendust 61 185 külastajale. 95% 384 etendust) anti oma majas. Pilet oli statsionaaris kallim kui külalisetendustel. Teatri keskmine piletiga külastuse maksumus oli 168 krooni. Lisaks etendustele korraldati mitmeid üritusi, nt hooaja avaüritusena toimus kohtumine Adolf Shapiroga. Teatri Ajutises saalis andis kontserte Tallinna Muusikakeskkool. Linnateater korraldab biennaalina toimuvat rahvusvahelist teatrifestivali „Talveöö unenägu”, mille raames toimus 17 töötuba ja etendust ning pidulik festivali ja aastalõpu pidu. Festivalil oli 2 439 külastajat. Loodi 2003. Tegutseb mittetulundusühinguna Sofiit Klubi. Teatril puuduvad koosseisulised töötajad, kuid on oma statsionaarne mängupaik – Narva mnt. 7 asuv saal, kus on 191 kohta. 2006. aastal oli repertuaaris 8 lavastust, millest uuslavastusi oli 4 (kõik draamad. Kogu repertuaar jagunes: 6 draamat, 1 komöödia ja 1 muinasjutt. Kõikide lavastuste sihtgrupiks on noored. Kuuel korral oli lavastuste alusmaterjaliks välisnäitekirjandus ja väliskirjanduse dramatiseering. Üks lavastus põhines eesti algupära kirjanduslikul materjalil („Mandragora”. 2006. aasta jooksul mängiti 55 etendust, millest statsionaaris anti 51. Neid külastas 2556 vaatajat. Väljaspool anti etendusi Narvas, Tartus, Moskvas ja Sankt-Peterburgis (kokku külastajaid 741. Projektiteatril R. puudub nn kodulava, lavastuste peamiseks statsionaariks on Viinistu Kunstimuuseum. Lavastuste statsionaarid olid 2006. aastal veel Suurel Munamäel ja Kumu auditooriumis. Väljaspool statsionaari anti 8 etendust (sh New Yorgis, Baltimoreis ja Torontos. 2006. aastal oli mängukavas 5 lavastust, kõikide alusmaterjaliks eesti näitekirjandus – 3 Mart Kivastiku, 1 Katrin Saukase ning 1 Lauri Vahtre ja Mart Laari näidend. Ühekordse projektina mängiti 3 lavastust ühe päeva jooksul nimetuse all „Kunstnike triloogia”. Kokku anti aasta jooksul 69 etendust 16 492 vaatajale. Statsionaaris maksis pilet keskmiselt 198 krooni, väljaspool 138 krooni. Väljaspool anti etendusi veel Haanjas, Jõhvis, Tartus ja Võrus. Teatri piletiga külastuse keskmine maksumus oli 194 krooni. Asutatud 1994. Salong-Teater tegutseb MTÜ-na. Kuni novembrini oli teatri juht Dajan Ahmet, alates novembrist Erki Aule. Koosseisu kuulus 1 lavastaja ja 4 näitlejat. Teatril puudub statsionaarne mängupaik. 2006. aastal oli mängukavas 6 lavastust, millest 3 olid uuslavastused. Repertuaar koosnes kahest sõnalavastusest ja neljast lastelavastusest. Kokku anti aasta jooksul 56 etendust. Teatri külastajate arvu pole teada, kuna teater müüb piletid oma etendustele kokkuleppe hinnaga. Esinemiskohtadeks ja tellijateks olid põhiliselt kultuurikeskused, klubid, rahva- ja seltsimajad. Teater osales Sankt-Peterburgis lavastusega „Kuritöö, kodutööd, karistus, raha, pensionäri tapmine” II Rahvusvahelisel teatrifestivalil „Avatud teatrite avarus „ei millestki“”. Teatrit premeeriti parima festivalil osalenud näidendi eest. Sõnalavastustega anti 42 etendust, lastelavastustega 14. Kuna ei ole teada vaatajate arvu, ei tea ka keskmist külastuse maksumust. Lisaks etendustegevusele käivitusid teatris ka noorteprojektid „Drugoi ZVUK” (noorte muusika teatrilaval) ja „Drugoje KINO“ (dokumentaalfilmide programm. Asutatud 1996. Nukuteater Lepatriinu on MTÜ. Asub Jõhvis. Statsionaarne mängupaik puudub. Koosseisu kuuluvad kaks näitlejat: Jelena ja Aare Vaher. Viimane on ka teatri juht. Mängukavas oli 4 nukulavastust: 1 väikelastele, 2 lastele ja 1 täiskasvanutele. 3 lavastust põhinesid välisautorite teostel ja 1 oli eesti autori näidend. Etendusi anti nii kodumaakonnas kui ka Tallinnas, Maardus, Tartus ja Viljandis – kõikjal kokku 57 etendust, külastajaid oli 3 404. Keskmine piletiga külastuse maksumus oli 15 krooni. Lastelavastusega „Kilplaste küla” anti Armeenias 1 etendus 80 vaatajale. 1994 asutati Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppetooli üliõpilaste ja õppejõudude ning Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammis osalejate poolt MTÜ Stuudio Theatrum, mille baasil loodi 2005. aastal sihtasutus Theatrum. Koosseisulisi kunstilisi töötajaid teatris ei ole. Sihtasutuse loomenõukogu esimees ja teatri kunstiline juht on Lembit Peterson. Juhatuse tegevjuht Marius Peterson. Theatrumi kasutada on 80-kohaline teatrisaal koos lisaruumidega endise Tallinna Dominiiklaste Kloostri aidahoone III korrusel. 2006. aastal oli repertuaaris 7 lavastust, millest 6 olid sõna- ja 1 muusikalavastus. Uuslavastusi oli 5, kõik sõnalavastused. Repertuaaris oli 4 draamat, 1 lugemisteater, 1 kontsertetendus. Kokku anti 58 etendust. 90% etendustest anti statsionaaris. Külastajaid oli 2006. aastal 3159. Teatri keskmine piletiga külastuse maksumus oli 53 krooni. Märtsis tähistas teater sünnipäeva pealkirja all „Kapustnik“. 130 vaatajale etendati parodeerivaid katkendeid teatri senistest lavastustest. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 TALLINNA LINNATEATER Asutatud 1989. Teater Ilmarine tegutseb MTÜ-na. Teatri kunstiline juht on Juri Mihhaljov. Teatri koosseisus oli 2006. aastal 8 näitlejat. Teatri statsionaarne mängupaik on Narva Kultuurikeskus, kus on suur saal (306 kohta) ja väike saal (40 kohta. Lisaks mängiti Kultuurikeskuse pargis. 2006. aastal oli repertuaaris 15 lavastust, millest 12 olid lastelavastused ning 3 sõnalavastused (anrilt komöödiad. Repertuaari sihtrühmaks on lapsed (9 lavastust) väikelapsed (3) ja noored (3. Kokku anti aastas 158 etendust, millel oli 13 969 vaatajat. Kogu teatri etendustest 80% anti väljaspool statsionaari. Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 16 krooni. OÜ Vana Baskini Teater asutati 2005. aastal Eino Baskini ja Aarne Valmise eestvõtmisel. Teatri kunstiline juht on Eino Baskin. Koosseisu kuulub 12 näitlejat. Teatril puudub oma statsionaar. 2006. aastal oli repertuaaris 10 lavastust, millest 6 olid uuslavastused. Repertuaari kuulus 8 komöödiat ja 2 estraadilavastust. Neist 3 on Eesti algupära, ülejäänud lavastused põhinesid välisautorite teostel. Kõigi lavastuste sihtgrupiks on täiskasvanud. 2006. aastal anti 159 etendust, millel oli 50 144 vaatajat. Teatri keskmine piletiga külastuse maksumus oli 105 krooni. Välismaal anti kokku 14 etendust: Saksamaal ja Soomes 3 etendust, Norras, Rootsis ja Taanis 2 etendust ning Leedus ja Venemaal 1 etendus, kokku 2900 vaatajale. Koostöös Kuressaare Linnateatriga valmis lavastus „Väike merineitsi”. Von Krahli Teater Asutatud 1992. Von Krahli Teater tegutseb MTÜ-na. Teatri juht on Peeter Jalakas, 2006. aastal kuulus koosseisu 4 näitlejat. Von Krahli Teatri saalis on 98 kohta, teatri proovi- ehk kinosaalis on 38 kohta. aastal anti etendusi ka Omari küünis (185 kohta. 2006. aastal oli repertuaaris 11 lavastust, millest 8 olid uuslavastused. Kogu repertuaari moodustasid 2 sõna- 2 muusika- ja 3 tantsulavastust. Samuti esilinastus teatraalne filmiversioon („Tabamata ime”) etendati alkeemilist tragöödiat („Võluflööt”) sõna- muusikaja tantsulavastust („Europiraadid”) ning ohu- ja dekoratsioonidraamat („Tundekasvatus”. 2006. aastal anti 201 etendust, külastajaid oli kokku 20 240. Väljaspool statsionaari anti 21% etendustest (peamiselt välismaal, aga ka Tartus ja Viljandis. Nelja lavastusega anti Rootsis, Soomes, Saksamaal ja Šveitsis 33 etendust 5085 vaatajale. Von Krahli Kino raames näidati lisaks teatri filmiprojektile veel mitmeid filmiprogramme (Sleepwalkers, PÖFF jmt) 58 korral 7400 vaatajale. Loodi 1993. aastal 1988. aastal asutatud draamastuudio baasil. Teater Tuuleveski tegutseb MTÜ-na. Teatril puudub statsionaarne mängupaik. Etendusi antakse põhiliselt Ida-Virumaal, aga ka Tallinnas, Tapal, Tartus ja Pärnus. Eesti Teatriliidu ja eraisikute poolt 2004. aastal asutatud sihtasutus. „DRAAMA” festivale korraldav organisatsioon, Eesti Teatri Aasta peakorraldaja, samuti 2006. aasta suvise Rändteatri nime all toimunud ringreis korraldaja. Rändteatri egiidi all anti kolme lavastusega („Tinasõdur, baleriin ja siga“, „Kilplaste küla“ ning „Aabitsakukk“) erinevates maakonnakeskustes 39 etendust kokku 4549 vaatajale. Üks lavastus oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli 23. lennu diplomilavastus („Tinasõdur, baleriin ja siga”) mis esietendus hiljem (24. 09. 2006) uuesti Eesti Draamateatri nime all ja ruumides. 2006. aastal oli repertuaaris 12 lavastust, millest 2 olid uuslavastused. Põhiosa olid lastelavastused (10) millest 6 olid sõna- ja 3 nukulavastust ning 1 pantomiim. Kõik lavastused olid tehtud välisautorite teoste põhjal. Tuuleveski andis 2006. aastal 191 etendust, mida vaatas 19 781 inimest. Teatri piletiga külastuse keskmine maksumus oli 26 krooni. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 2006. aastal anti 211 etendust (neist 55% väljaspool kodulava) ja külastas 25 976 vaatajat. Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 81 krooni. VAT Teater Asutatud 1987. VAT Teater tegutseb Teatrit juhib Tiina Rebane, kunstiline juht on Aare Toikka. Lisaks 3 koosseisulisele näitlejale olid 2006. aastal teatriga lepinguliselt seotud veel 2 lavastajat ja 12 näitlejat. Teatri kodulavaks on 60 kohaga Rahvusraamatukogu teatrisaal. 2006. aastal oli repertuaaris 16 lavastust, mille hulgas oli 11 sõnalavastust (9 draamat, 1 komöödia ja 1 tragikomöödia) 2 lastelavastust (sh 1 nukulavastus) ja improvisatsioonilisel materjalil põhinev „Kalevipoeg”. Foorumteatri meetodil põhinevad ülesastumised toimusid 53 korral 4 888 noorele. Teatri peamiseks sihtrühmaks on noored (7 lavastust) ja lapsed (4) kuid 5 lavastust oli mängukavas ka täiskasvanutele. Lisaks tegevusrohke 2006. aasta Eesti Teatri Aasta korraldamisele etendati suvel 5 korda Läänemaal asuvas Saueaugu Teatritalus Jaan Kruusvalli „Kustutage kuuvalgus”. Lavastust mängiti 364 vaatajale, piletiga külastuse keskmine maksumus oli 121 krooni. SA Eesti Teatri Festival oli ka noorte – ja lasteteatrite festivali Draamake 2006 ja Balti Teatri Festivali OMADraama 2006 korraldaja. Festivalide 30 etendusel oli 5430 külastajat. Tegutseb aastast 2002. Sõltumatu esinemispaik ja production house Tallinna vanalinnas, juriidilise nimega MTÜ Teine Tants. Lavastuste statsionaariks on 130 kohaga Kanuti Gildi SAAL. Statsionaarne trupp puudub. Kanuti Gildi SAAL andis 2006. aastal 110 etendust, mida vaatas 9164 külastajat. SAALi piletiga külastuse keskmine maksumus oli 48 krooni. Välismaal anti 12 lavastusega 26 etendust, mida vaatas 3 415 inimest. Kanuti Gildi SAALi korraldatuna toimusid lisaks tantsuetendustele kontserdid, filmiõhtud, tantsumaraton ja vestlussari. Korraldati rahvusvahelisi tantsufestivale Nu Scandik ja AugustiTantsu Festival (vt Festivalid Eestis. Samuti andsid saalis etendusi veel välisesinejad Saksamaalt, Norrast, Ukrainast ja Ungarist. Filmisari „Teise korruse filmid“ 183 Kontserdisari IMPROTEST 337 Tantsumaraton „made in estonia“ 525 Vestlussari „Räägime tantsust“ 132 Välisesinejad 345 Festivalid 805 30 2327 9164 140 11 491 Valgete Ööde Festival MTÜ ehk nagement loodi 2006. aastal. Organisatsiooni missiooniks on tantsukunsti propageerimine, andekate artistide toetamine ja erinevaid kunstivorme kaasavate projektide käivitamine ning läbiviimine. Samuti korraldatakse koolitusi, festivale ja konkursse. Mittetulundusühing Sõltumatu Tantsu Ühendus on kaasaegse tantsu professionaale ühendav organisatsioon, mis loodi 2005. Ühendus koondab enda alla 4 juba pikka aega tuntud ja iseseisvalt tegutsevat tantsuühendust – Fine5 Tantsuteater, Zick Tantsuteater, Pärnu Kaasaegse Tantsu Ühendus ja Saltatores Revalienses. Need organisatsioonid ehitasid üles ja panid aluse STÜ loomisele. Ühendus on samal ajal avatud uutele noortele tegijatele. Sarnaselt samalaadsete tantsuühendustega mujal maailmas on STÜ eesmärgiks pakkuda tegevusväljundit, arenguvõimalusi ning administratiivset tuge tantsurühmitustele, koreograafidele ja tantsijatele, kelle tegevuse aluseks on kehakeskne, füüsilisele ning vaimsele treenitusele suunatud tantsumõtlemine. Sõltumatu Tantsu Ühendusel puudub oma statsionaar. 2006. aastal jõudis Ühenduse vahendusel publikuni 5 kaasaegse tantsu lavastust täiskasvanutele, millest 3 olid uuslavastused (üks neist taasesietendunud D. Hartshenko „Undiin“. Kokku anti 14 etendust, mis kogus 1203 vaatajat. Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 84 krooni. Lisaks korraldas STÜ Kumu auditooriumis väliskülaliste esinemise, Eesti publik sai näha Carolyn Carlsoni tantsulavastust “Down By The River” ja Juha-Pekka Marsalo “Scene d`amour”. Vaatajaid oli nimetatud etendustel kokku 202. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 2006. aastal oli repertuaaris 22 kaasaegse tantsu lavastust täiskasvanutele ja noortele ning 2 lastelavastust. Aasta jooksul esinesid kaasaegse tantsu sarjas „hypekas” mitmed vähese lavapraktikaga noored koreograafid nii Eestist kui välismaalt. Sarja „diplom ´06” raames esitasid erinevate kõrgkoolide koreograafia eriala 13 lõpetajat oma diplomitöid. SA Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts Loomine (SA Loomine) rahva seas suupärasemaks ristitud Pärimusteater Loomine asutati 16. detsembril 2004 Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu ja Eesti Teatriliidu poolt. SA tegeleb avalike teatrietenduste, kontsertide jt kultuuriürituste loomise, korraldamise ning etendamisega. Sihtasutuse nõukogu: Raivo Trass, Anne Türnpu, Maie Orav, Marge Kokk. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad Alar Ojalo ja Erika Kaljusaar. 2006. aastal oli repertuaaris 6 lavastust (4 sõna-ja 2 lastelavastust) millest 4 olid uuslavastused (2 sõna-ja 2 lastelavastust. Kõik lavastused põhinesid eesti näitekirjandusel. Kokku anti 38 etendust 2608 külastajale. Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 159 krooni. Kunstiline juht on Teet Kask. 2006. aastal esitleti suvise Valgete Ööde Festivali raames kahte uut kaasaegse tantsu lavastust („Väike prints” ja „Tuleviku mälestused”) millega anti kokku 4 etendust. Mõlema lavastuse loojad on pärit Inglismaalt (Kate Pringle ja Melanie Clark. Lavastuste statsionaarid olid Endla teatris (suur saal ja Küün. Lavastusi ei etendatud väljaspool statsionaari. „Väikese printsi” sihtgrupp oli noored, „Tuleviku mälestustel” täiskasvanud. Festivali raames antud etendustel oli kokku 680 vaatajat. Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 70 krooni. ÜLEVAADE EESTI NÄITEMÄNGUAGENTUURI TEGEVUSEST 2006. aasta oli Eesti Näitemänguagentuuri 12. tegevusaasta. Seni teatritele kuulunud osaühing Eesti Näitemänguagentuur reorganiseeriti Eesti Vabariigi ja Tallinna Linna osaühinguks. Aasta jooksul toimus 7 kunstinõukogu koosolekut, mille jooksul vastu võetud ostuste tulemusena omandati 16 algupärandi, 11 dramatiseeringu ja 47 tõlke esitusõigused. Jätkas ilmumist ENA maailma uuemat dramaturgiat tutvustav infoleht, mille neljas numbris vaadeldi inglise ja saksa dramaturgia kõrval põhjalikumalt ka tšehhi näitekirjandust. 20 Eesti Kultuurkapitali toetusel algatati tellimisprojekt „Laste- ja noorte näitekirjandus”, kus ENA kunstinõukogu palvel loovad kirjanikud (Ülle Kahuks (Kauksi) Eva ja Indrek Koff, Aino Pervik, Peeter Sauter, Karl-Martin Sinijärv, Leelo Tungal, Urmas Vadi) seitse uut lastele ja noortele mõeldud näidendit. Projekt lõppeb 2007. aastal. Valdkonniti jagunesid ostud 2006. aastal: tõlked (47) 297 400. algupärandid (16) 227 500, dramatiseeringud (11) 71 500. - Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 I PEATÜKK Chapter I Repertuaaristatistika Repertoire Statistics Repertuaaristatistikas vaadeldakse teatrite lavastusi liikide, anrite ja sihtgruppide järgi. Lavastusliikide võrdluses on näha, mida Eesti teatris eelistatakse: kas sõna- muusika- tantsu- või lastelavastusi. Samuti ilmneb lavastuste erinev osakaal uuslavastuste ning kogu repertuaari lõikes. Et pilti veelgi täpsustada, on kõik lavastusliigid omakorda jaotatud anriliselt. Viimaste väljatoomisel on lähtutud üldlevinud jaotusest (draama, komöödia, tragikomöödia, tragöödia; ooper, operett, muusikal. Kuna enamikus alajaotustes ei mahu mõni lavastus üldlevinud liigituste alla, on kasutusele võetud mõiste „muu”, mille iga üksikjuhtu täpsustav selgitus on konkreetse tabeli juures. Repertoire statistics observe productions of theatres by type, genre and target groups. The comparison of types of productions shows which type of production is preferred in Estonian theatre: drama productions (plays) music, dance or childrens productions. Different share of productions in new productions and in the total repertoire has been revealed. To get a more detailed picture, the types of productions have been divided by genres where the general distribution has been taken as a basis (drama, comedy, tragicomedy, tragedy, opera, operetta, musical. As in most of sub-divisions some productions cannot be specified under general distribution, the concept “other” has been taken into use, the explanatory notes specifying each case are available under the concrete table. With regard to dramatic literature or dramatisations of literature the countries of origin of authors have been brought out, the production of Estonian and foreign authors has been compared. In addition to the creative side, target groups also play an important role in forming the repertoire of the theatres. The audience has been divided by target groups into infants, children, teenagers, youth and adults. Lisaks loomingulisele poolele on teatrite repertuaari kujundamisel olulisel kohal ka sihtgrupid ehk põhivaatajaskond, kellele lavastused on suunatud. Sihtgrupiti on välja toodud väikelapsed, lapsed, teismelised, noored ja täiskasvanud. The aim of the chapter is to provide an overview of the repertoire of Estonian theatres in 2006. The information on new productions and for the repertoire as a whole has been presented separately. repertuaaristatistika repertoire statistics Repertuaar aastal 2006 Käesoleva väljaande repertuaaristatistika puudutab 2005/2006 kevadhooaega ja 2006/2007 sügishooaega. Aastal 2006 oli teatrite repertuaaris 408 lavastust, millest uuslavastusi 172. Eesti päritoluga tekste oli kogu repertuaari sõna-ja lastelavastuste seas 127, sealhulgas 63 uuslavastust põhines algupärasel materjalil. Välisautorite teosed olid aluseks 172 sõna-ja lastelavastusele. Täiskasvanutele ja noortele mõeldud sõnalavastused moodustasid kogu repertuaarist 50% muusikalavastused 9% tantsulavastused 12% laste- ja väikelaste lavastused 23. Mõiste „muu”, mille alla on koondatud ooperite kontsertettekanded, performanceid, näidendite ettelugemised ning erinevate lavastusliikide komponente ühendavad lavastused, moodustab kõikidest lavastustest 6. Sõnalavastuste osakaal on suur ka lastelavastuste hulgas – 48% nukulavastusi 28. Eesti algupärasel materjalil põhinevaid sõna- ja lastelavastusi käis vaatamas 278 073 külastajat, mis on 30% kogu repertuaari vaadanud publikust (922 314 inimest. Sõnateatris enimlavastatud välisautorid on pärit Venemaalt (51 lavastust) Inglismaalt (38) USA-st (20) ja Prantsusmaalt (11. Kokku oli välisautoreid esindatud 23 välisriigist. Dramatiseeringute hulgas oli samuti kõige enam välisautorite teoseid pärit Venemaalt (13 lavastust) järgnesid Taani (9) Rootsi ja Inglismaa (mõlemad 5 lavastust. Kokku oli esindatud 13 riiki. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Sõnalavastuste etendusi oli 2602 ning neile müüdi 463 939 piletit. Muusikalavastusi mängiti 356 korral, neile müüdi 146 873 piletit. Lastelavastuste 1231-le etendusele müüdi 179 792 piletit. Külastajate arv on müüdud piletite arvust suurem, sest teatreid külastavad ka inimesed kutsetega nn 0-piletitega ning antakse ka tasuta etendusi. Repertoire in 2006 2006. aastal anti 8% võrra rohkem etendusi kui 2005. aastal. Samuti oli 2006. aastal võrreldes eelmise aastaga külastajaid 12% rohkem. Aastas (365 päeva) anti keskmiselt 12, 7 etendust päevas ning teatrit külastas keskmiselt 2527 inimest ühel päeval, st 199 vaatajat keskmiselt ühe etenduse kohta. Aastal 2005 oli Eesti teatris keskmiselt 2251 külastajat päevas, 190 vaatajat ühe etenduse kohta. Teatrite repertuaaris oli kokku 408 lavastust, neist uuslavastusi oli 172, seega toimus esietendusi keskmiselt iga kahe ja poole päeva tagant. Võrreldes 2005. aastaga oli 17 esietendust rohkem. The repertoire statistics of the present publication concern the spring season of 2005/2006 and the autumn season of 2006/2007. In 2006, 408 productions were included in the repertoire of theatres, of which 172 new productions. Among the total number of dramas (plays) and childrens productions the number of texts with Estonian origin was 127, of which 63 new productions were based on original material. 172 dramas (plays) and childrens productions were based on productions of foreign authors. Drama productions (plays) for adults and youth accounted for 50% of the total repertoire, music productions — for 9% dance productions — for 12% childrens and infants productions — for 23. The concept “other” which includes concert performances of operas, performances, readings of plays and productions combining components of different types of productions, accounts for 6% of the total number of productions. Kogu repertuaar lavastusliikide järgi Number of total repertoire by type Samuti tuleb arvestada, et eelpooltoodud arvudes puuduvad andmed Salong-Teatri ja Von Krahli Teatri müüdud piletite kohta. Kokku anti 2006. aasta jooksul 4655 etendust, neile müüdi 848 091 piletit ning külastajaid oli kokku 922 314. Väljaspool teatrite tavapärast hooaaega etendati 2006. aastal nn suvelavastustena 45 lavastust, millest 35 olid uuslavastused. Suurem osa kõikidest suvistest lavastustest tuli välja erinevates projektiteatrites. 22 sõnalavastus drama 12% muusikalavastus music 6% 50% 23% 9% lastelavastus production for children tantsulavastus dance production muu other Lavastuste arv lavastusliikide järgi muusikalavastus Endla Vanemuine NO99 9 8 Ugala 24 Draamateater 33 Kuressaare LT Lepatriinu R. M Ilmarine Tuuleveski Vana Baskini T Von Krahli T ETF/Rändteater Kanuti Gildi S ETF/Rändteater* 46 25 Tln Linnateater 41 total sõnalavastus drama Eesti Nukuteater muu other Estonia TEATER theatre tantsulavastus dance production KOGU REPERTUAAR / total repertoire UUSLAVASTUSED / new productions Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Number of productions by type * 26 Valgete Ööde F Sõltumatu T. Ü KOKKU total 85 172 206 93 48 408 kokku 2005 155 165 86 352 kokku 2004 43 90 326 Mõiste “muu” all on järgmised lavastused / “Other” includes the following productions: 1) Rahvusooper Estonia. ooperi kontsertettekanne “La Clemenza di Tito” 2) Eesti Nukuteater – erinevaid lavastusliike ühendav “Kilplaste klubi”, sõnalavastus nukuteatri elementidega “Markuse evangeelium” 3) Vanemuine – laulude ja luuleõhtu “Tähenõid” 3) Eesti Daamateater – sari “Esimene lugemine” (“Boulgakoff”, “Desdemona”, “Geeniuste algkursus”, “Hendrik”, “Hääled I-III”, “Kuninganna K”, “Nokia 3310”, “Tipus”, “Voldemar”) 4) Lepatriinu – nukulavastus täiskasvanutele “Punch ja Judy” 5) Vana Baskini Teater – estraadilavastus “Kolme lillekese juubel”, sõnalis-muusikaline estraadilavastus “Plaadipood” 6) Von Krahli Teater – sõna- muusika- ja tantsulavastus “Europiraadid”, alkeemiline tragöödia “Võluflööt” 7) ETF/Rändteater – muusika- tantsu- ja sõnalavastus “Kilplased” 8) Kanuti Gildi SAAL – kaasaegse tantsu sarjad “diplom 06” ja “Hypekas” 1) Rahvusooper Estonia – ooperi kontsertettekanne “La Clemenza di Tito” 4) Eesti Draamateater – sari “Esimene lugemine” (“Boulgakoff”, “Desdemona”, 5) Lepatriinu – nukulavastus täiskasvanutele “Punch ja Judy” 6) Vana Baskini Teater – estraadilavastus “Kolme lillekese juubel”, sõnalis-muusikaline estraadilavastus “Plaadipood” 7) VAT Teater – improvisatsioonilisel materjalil põhinev “Kalevipoeg” 8) Von Krahli Teater – sõna- muusika- ja tantsulavastus “Europiraadid”, teatraalne filmiversioon “Tabamata ime”, ohu- ja dekoratsioonidraama “Tundekasvatus”, alkeemiline tragöödia “Võluflööt” 9) ETF/Rändteater – muusika- tantsu- ja sõnalavastus “Kilplased” 10) Kanuti Gildi SAAL – kaasaegse tantsu sarjad “diplom 06” ja “Hypekas” * ETFi arvust puuduvad Rändteatri egiidi all suvetuuril reisinud lavastused “Aabitsakukk” ning “Tinasõdur, baleriin ja siga” - need on kajastatud Eesti Draamateatri arvus; välja on toodud Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite lavastus “Kilplased” ja SA ETFi lavastus “Kustutage kuuvalgus” Uuslavastuste arv sisaldab sõna- muusika- tantsu- ja lastelavastusi Eesti teatris 2006. Samuti on siin lavastused, mis liigituvad mõiste „muu” alla. Võrreldes eelnenud aastaga on 2006. aastal uuslavastuste osakaal kogu repertuaaris protsentuaalselt langenud 2% kusjuures arvuliselt on esietendusi rohkem (2005 oli 155 uuslavastust (kogu repertuaarist 44. 2006 vastavalt 172 (42. Uuslavastuste rohkusega torkavad silma Eesti Draamateater (20) Vanemuine ja Kanuti Gildi Saal (mõlemal 16 esietendust. Eesti Draamateatris jätkati 2006. aastal sarjaga „Esimene lugemine” (9 teksti) mis suurendab oluliselt nende uuslavastuste kogunumbrit (lavastusliikide tabelis paigutatud mõiste „muu” alla. Vanemuise uuslavastuste arv on võrreldes eelneva aastaga jäänud samaks, kusjuures lavastusi jagunes kõikidesse lavastusliikidesse. Kanuti Gildi SAALi uuslavastuste arv hõlmab endas ka sarju „diplom 06” ja „HYPEKAS”, kus antakse noortele ja veel vähetuntud tantsuloojatele võimalus end tutvustada ning näidata oma diplomitöid. Samuti saavad selle sarja raames oma veel valmimisjärgus olevaid töid lühidalt tutvustada juba kogenud tantsijad. Erinevaid lavastuste liike arvestades oli sõnalavastuste hulgas uuslavastusi 41% muusikalavastuste hulgas 30% lastelavastuste hulgas 31% ning tantsulavastuste hulgas 54. Uusi sõnalavastusi oli 85, neist Eesti autorite teostele loodud 40 lavastust. Algupärandite suure osakaalu üheks põhjuseks võib olla ka eesti kutselise teatri juubeliaasta tähistamine. Näiteks kuulutas Pärnu Teater Endla 2006. aasta eesti dramaturgia aastaks – teatris esietendus 11 uuslavastust, mis kõik põhinesid omamaisel dramaturgial. Uusi muusikalavastusi oli kokku 11, neist 3 algupärandit. Lastelavastusi esietendus 29, millest 23 olid eesti autorite teosed. Sõnalavastuste arv anride järgi Number of drama productions by genre tragöödia tragedy tragikomöödia tragicomedy 0 ETF 1) Rakvere Teater – luulelavastus “Johannese passioon”. 2) Vene Teater – sõnalavastus lauludega “Kuningal on külm”, dokumentaal “Täna me ei mängi”. 3) Kuressaare Linnateater – luulepõimik “Kirjad emale”, poeetiline kollaa “Nulltund”, luulelavastus “Salongiõhtu pealinnast eemal”. 4) Drugoi – muinasjutt “Tutti I ja Ludwig XIV”. 4) Loomine – pärimuslugu “Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal”. 5) Theatrum – lugemisteater “Elu sees”. 6) Von Krahli Teater – muusikaline tragöödia “Faust” Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 draama komöödia comedy draama UUSLAVASTUS / new productions Uuslavastuste arv ja nende osakaal 2006 aasta repertuaaris 128 53 102 94 58* 160 * 2004. aastal kuulusid anri “muu” alla ka lavastused, mille sihtrühmaks olid lapsed ja väikelapsed. Alates 2005. aastast käsitletakse neid lavastusi eraldi lavastusliigina. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Eesti- ja välisnäitekirjanduse ning eesti ja väliskirjanduse dramatiseeringute arv sõnalavastuste hulgas Number of dramatisations of Estonian and foreign dramatic literature and of Estonian and foreign literature among drama productions (plays) väliskirjanduse dramatiseering dramatisations of foreign literature eesti kirjanduse dramatiseering dramatisations of Estonian literature TEATER / theatre eesti näitekirjandus Estonian dramatic literature välis-näitekirjandus foreign dramatic literature UUSLAVASTUSED / new production 27 38 42 56 108 Eesti autorite teoste uuslavastusi oli võrreldes 2005. aastaga üle poole võrra rohkem. 2005. aastal oli algupärandite uuslavastusi kokku 13, 2006 aga 27. Eesti päritolu sõnalavastusi oli kogu repertuaaris 72. Neist näidenditel (mitte dramatiseeringutel) põhinevaid sõnalavastusi oli repertuaaris 55, millest 27 olid uuslavastused. Kahel varasemal aastal oli repertuaaris ka lavastusi, mis olid eesti ja välisautorite koostööna kirjutatud või kokku pandud nii eesti kui välisautorite tekstidest — 2005. aastal üks ja 2004. aastal kaks lavastust. In 2004 and 2005, the repertoire also included productions written in co-operation of Estonian and foreign authors or mixed texts by Estonian and foreign authors. In 2005 — one production and in 2004 — two. Välisautorite tekstidele loodud lavastusi oli kogu repertuaaris kokku 134, neist 45 olid uuslavastused. Välisautoritest enim lavastati 2006. aastal Venemaalt pärit näitekirjandust – 12 uuslavastust, järgnesid Ameerika (6) ning Prantsusmaa (4. Muusikalavastuste arv anride lõikesNumber of music productions by genre KOKKU / muu / muusikal / musical operett / operetta Nukuteater TEATER / THEATRE ooper / opera 1) Rahvusooper Estonia – kammeroperett “Kolme neitsi maja”. 2) Pärnu Teater Endla – muusikaline jutustus “Mis värvi on vabadus”. 3) Vanemuine – operetigala “Ah, ilma naisteta”. 4) Rakvere Teater – kontsertlavastus “Kaduviku riik”, salongiõhtu “Reedel ja alati”. 5) Tallinna Linnateater – laulukava “Eesti teatri laulud”. 6) Theatrum – kontsertlavastus “Laulud”. 7) Von Krahli Teater – “Eesti naiste laulud” Muusikalavastuste osa kogu repertuaaris oli 9% etendusi anti 356, mis on 8% kõigist etendustest (4655. Külastajaid oli 16% kogu publiku arvust (publiku koguarv 922 314. Enim lavastatud anr nii uuslavastuste seas kui kogu repertuaaris on ooper (uuslavastustest 54% kogu repertuaarist 46. Enim vaatajaid kogunud anr oli samuti ooper – 38% kogu muusikalavastuste 39 49 külastajatest. Populaarne oli ka muusikal – 34% muusikaetenduste külastajatest. Võrreldes 2005. aastaga on muusikalavastuste arv repertuaaris samaks jäänud (37 muusikalavastust) külastajate arv on üle viie tuhande võrra suurenenud (2005 oli muusikalavastuste publiku koguarv 144 422, 2006 vastavalt 149 704. Tantsulavastuste arv anride järgiNumber of dance productions by genre Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Ugala TOTAL kaasaegne tants modern dance klassikaline tants classical THEATRE Kokku 2005 Kokku 2004 Mõiste “muu” all on / “Other” include the following dance productions: 1) Rahvusooper Estonia – klassikaline ja kaasaegne tants “Armastuse ja kirega”. 2) Von Krahli Teater – multimeedialavastus “Hamletid” Tantsulavastuste osa moodustas kogu repertuaarist 12% 48) ning etendusi anti 268 korral, mis moodustab 6% kõikidest etendustest. Kanuti Gildi SAALi „hypeka” ja „diplom06” sarjad on 2 ühikuna arvatud tantsulavastuste hulka, millel kokku oli 9 etenduskorda („hypekal” 3 ja „diplom06” 6 etendust. Tantsulavastusi külastas 6% 59 252) kogu publikuarvust. Enim lavastatud anr nii uuslavastustes kui kogu repertuaaris on kaasaegne tants (vastavalt 85% ja 81. Võrreldes 2005. aasta statistikaga on tantsulavastuste osakaal kogu repertuaaris uuslavastuste osas viie võrra kahanenud (2006 vastavalt 26 uuslavastust, 2005 oli see arv 31) kuid kogu tantsulavastuste repertuaaris on arv vaid ühe võrra vähenenud (vastavalt 48 ja 49. Seevastu publikut oli 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga ligi 20 000 võrra rohkem (2006. aastal 59 252 ja 2005 vastavalt 39 409) kuna 86 tantsuetendust anti eelmise aastaga võrreldes rohkem. Erinevust võib seletada sellega, et statistikas osaleb võrreldes 2005. aastaga 2 tantsuagentuuri rohkem (Valgete Ööde Festival ja Sõltumatu Tantsu Ühendus. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Lastelavastuste arv lavastusliikide kaupa Number of productions for children by type of production nukulavastus puppet theatre music production play 44 Lastele oli repertuaaris 93 lavastust. Neid etendati kokku 1231 korral, vaatajaid oli 191 184 külastajat, so 21% kõigist külastajatest. Kogu lastelavastuste repertuaarist moodustasid sõnalavastused 48% 45 lavastust. Väikelastele mõeldud lavastusi oli lastelavastuste hulgas 24% 22) mida külastas 19% 36 402) lastelavastuste publikust. Kogu publiku arvust teeb see 4. 1) Eesti Nukuteater – vormiteater “Kunksmoor”, objektiteater “Kuusepuu” ja “Vapper Keefir” 2) Viljandi Draamateater Ugala – muusika- ja tantsulavastus “End-Sa-Pese” 3) Rakvere Teater – sõnalavastus lauludega “Pipi Pikksukk” ja “Lumumm” 4) Stuudioteater Ilmarine – muusika- nuku- ja sõnalavastus “Kuidas Voitek Barbarkale saatana viiulit hankis”, talvemuinasjutt “Jõuluvana ja joulupukki”, “Ivan Tsarevits”, “Võinädal” 5) Teater Tuuleveski – pantomiim “Hõbedane vihmapiisk” 2005. aastal oli lastelavastusi 7 võrra vähem (86) kuid külastajaid oli üle 36 000 rohkem (228 717. Eesti ja välisautorite suhe lastelavastuste repertuaaris Relation between Estonian and foreign authors in the repertoire of productions for children eesti autorid Estonian authors välisautorid foreign authors Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 10 47 Valdav osa repertuaarist oli suunatud täiskasvanutele, 263 lavastust, mis on 64% kogu repertuaarist (408. Täiskasvanutele suunatud lavastusi etendati kokku 2857 korda ja külastajaid oli 611 580. (NB! Viimasest arvudest puuduvad andmed Salong-Teatri kahe lavastuse vaatajate kohta) Kokku moodustavad täiskasvanutele mõeldud etendused 62% kõikidest etendustest, mida vaatas 67% kõikidest külastajatest. Noortele mõeldud lavastusi oli 51, etendusi anti 557 (12% kõigist antud etendustest) külastajaid oli 118 859 (13% kõigist külastajatest. Lavastuste, mille sihtgrupiks olid lapsed (17% kogu repertuaarist) osakaal kõikidest etendustest oli 18% lasteetendusi oli 2006. aastal 817. Lastelavastuste publik 28 moodustas 17% kõigist vaatajatest (154 782) kusjuures pole teada Salong-Teatri lastelavastuste („Kilplaste küla”, „Mehine Mikko”, „Külmapühad” ja „Tuisuliblikad”) publiku arvu. Väikelaste lavastused moodustasid 5% 22) kõigist lavastustest ja neid oli kogu repertuaari etendustest 9% 414. Vaatajaid oli seal 4% publiku koguarvust (36 402. 2006. aastal oli repertuaaris ka 1 lavastus teismelistele – „Kilplaste klubi” Eesti Nukuteatris, mis esietendus 2006. aastal. Seda lavastust mängiti 10 korda ning külastajaid oli 691. 40 lapsed / children TEATER / väikelapsed / infants KOKKU / total täiskasvanud / adults noored / youth * teismelised / teenagers Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Lavastuste arv sihtgruppide järgiNumber of productions by target groups 122 71 51 263 66 54 212 32 201 * 2005 puudus statistika arvestusest teismeliste sihtgrupp / In 2005 the target group of teenagers was excluded from statistics. teenagers was excluded from statistics * ETFi arvust puuduvad Rändteatri egiidi all suvetuuril reisinud lavastused “Aabitsakukk” ning “Tinasõdur, baleriin ja siga” - need on kajastatud Eesti Draamateatri arvus; välja on toodud Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite lavastus “Kilplased” ja SA ETFi lavastus “Kustutage kuuvalgus”. The productions “Aabitsakukk” and “Tinasõdur, baleriin ja siga” having been on tour with ETF and Rändteater are included in Estonian Drama Theatre. The productions of Viljandi Academy of Culture “Kilplased” and SA ETF “Kustutage kuuvalgus” have been taken into account. Iga lavastuse puhul on arvestatud ühte sihtgruppi / With regard to each production one target group has been taken into account: väikelapsed. — 5 infants lapsed: 6–11 children teismelised: 12–16 teenagers noored: 17–21 youth täiskasvanud: 22–. adults repertuaaristatistika EESTI repertoire statistics Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 II PEATÜKK Chapter II Etendustegevuse ja külastajate statistika Statistics of Performances and Visitors Teises peatükis on vaatluse all teatrite etenduste ja külastajate arvud lavastusliikide ja anrite võrdluses, teatrite antud etendused statsionaaris ja väljaspool, samuti etenduste külastatavus ja ühe külastuse keskmine maksumus. Chapter II observes the number of performances and visitors by types of production and genres, theatres performances in stationary venues and outside, theatre attendance and the average cost of a visit tot the theatre. Eraldi on arvuliselt ja protsentuaalselt välja toodud teatrite etendustegevus, samuti külastajate arvud teatrite kaupa nii statsionaaris (st) kui kodulavast väljaspool (v. Viimane näitab, milline teater rohkem reisib ehk külalisetendusi annab või milline teater on enam keskendatud statsionaarsele etendustegevusele. Näiteks puudus 2006. aastal oma statsionaarne saal Salong-Teatril, Teater Tuuleveskil, ETF/Rändteatril ja suures osas ka Vana Baskini Teatril. Seega on nende teatrite etenduste puhul tegemist külalisetendustega. Performing activities of theatres, the number of visitors by theatres in stationary venues and outside has also been presented separately in figures and percentages. Üles on loetud statrionaarsed saalid koos kohtade arvuga, samuti muud mängukohad, mis on teatrite lavastuste statsionaarid (st kuhu üks või teine lavastus on loodud. Loetelus ei ole ära toodud saale, kus teatrid on külalisetendusi andnud. Istekohtade arv on orienteeruv, enamasti maksimaalne võimalik kohtade arv, mis lavastuseti muutub, sest on sõltuv konkreetse lavastuse saalikasutusest. In case of some theatres the actual number of visitors is bigger than that shown in the table. This is caused by the fact that the first two chapters show only the number of visitors related to the theatres performances (main activity of theatres. But theatres often organise other events with a number of visitors and significant income. The respective data have been provided in Chapter III and in short introductions of theatres under observation. Samuti on maakondade ja teatrilinnade kaupa ära toodud etenduste ja külastajate andmed, mis näitavad, kuivõrd on erinevad maakonnad ja linnad etendustegevusega kaetud. Samuti iseloomustavad need andmed paikkondade teatrikülastajate aktiivsust. The data of performances and visitors by counties and theatre cities have been brought out. The data illustrate the different coverage of performances in various counties and cities. The data also characterise the activity of the audience in different regions. Theatre festivals that took place in Estonia in 2006 have also been reflected, incl. Baltoscandal, OMADraama, Tallinn Teater Treff, Augusti TantsuFestival, etc. 26 Estonian theatres that have been observed statistically gave 4, 655 performances in 2006. In 2006 compared to 2005, the number of performances has grown by 351 performances (8. The number of sold tickets has also increased — by 51, 651 tickets (6. The number of visitors in 2006 compared to 2005 is by 12% larger (by 100, 428 visitors. etendustegevuse ja külastajate statistika statistics of performances and visitors Teatrite külalisetenduste arvud välismaal sisaldavad kalendriaasta jooksul väljaspool Eestit käinud teatri lavastuse põhiandmeid, külastatud riiki, linna, esituskordade arvu ning teadaolevalt külastajate hulka. Kuna paljudel juhtudel on tegemist festivalietendustega, siis pole alati kindlat külastajate arvu tagantjärele võimalik määrata. Mõnede teatrite puhul on tegelik külastajate arv tabelites näidatust suurem. See tuleneb asjaolust, et statistikakogumiku esimesed kaks peatükki näitavad üksnes teatri põhitööga ehk etendustegevusega seonduvaid külastajanumbreid. Teatrid korraldavad aga tihti veel mitmesuguseid muid üritusi, millel on palju külastajaid ja saadakse märkimisväärset tulu. Vastavad ürituste arvud on ära toodud statistikas osalevate teatrite tegevusülevaadetes ning piletitulu andmed III peatükis. Ühtlasi leiavad kajastamist ka 2006. aastal Eestis toimunud teatrifestivalid, sh Baltoscandal, OMADraama, Tallinn Teater Treff, Augusti TantsuFestival jt. Statistikas osalevad 26 Eesti teatrit andsid 2006. aastal kokku 4655 etendust. 2006. aasta etenduste koguarvust andsid riigiteatrid (neid on Eestis 9) 2788 etendust – 60% munitsipaalteatrid (2) 442 etendust – 9% ning eraõiguslikud teatrid, osaühingud, MTÜ-d ja tantsuagentuurid (15 tk) 1425 etendust – 31% etendustest. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 2006. aastal käis teatris kokku 922 314 vaatajat. Sõnateatris käis aasta jooksul 492 047 vaatajat, 95 803 inimese võrra rohkem kui 2005. Riigi- ja munitsipaalteatrite publikuarv oli kokku 747 284, see on 81% kõigist sõna- tantsu- laste- ja muusikalavastuste vaatajaist. Etenduskordi oli riigi- ja munitsipaalteatritel kokku 3230. Viisteist eraõiguslikku teatrit andsid kokku 1425 etendust, mida vaatas 175 030 külastajat, 19% kogu külastajate arvust. 2006. aasta külastajate arv on 2005. aasta külastajate arvust 12% 100 428 vaataja võrra) suurem. Samuti anti 2006. aastal võrreldes eelnenud aastaga 351 etendust rohkem – statistikasse on kaasatud 4 uut teatrit (Sõltumatu Tantsu Ühendus, Valgete Ööde Festival, Loomine ja Vana Baskini Teater. Kuid kahjuks ei osale sel aastal Teater Varius ning publikustatistika kohta puuduvad andmed Salong-Teatril, kuna teater müüb terviketendusi ega oma konkreetseid andmeid külastajate arvu kohta... Muusikalavastuste etendusi anti kokku 356, mis moodustab 8% kõigist antud etendustest. Neid vaatas kokku 149 704 vaatajat. Muusikalavastuste etenduste arv on on jäänud nii 2005. kui 2006. aastal 100 etenduse võrra madalamaks kui see oli aastal 2004, mil muusikalavastustega anti 456 etendust. Tantsulavastuste etendusi anti 268, ehk 6% kõigist etendustest, mida vaatas 59 252 külastajat. aastaga on tantsulavastuste etenduste arv suurenenud 86 etenduse võrra, sest statistikasse on lisandunud Sõltumatu Tantsu Ühendus ning Valgete Ööde Festival, kuid samuti on tantsulavastusi teinud sõnateatrid (Von Krahli Teater, Ugala ja NO99. Lastelavastustusi (mille sihtgrupiks on lapsed ja väikelapsed) oli 2006. aastal 93 ning etendusi anti 1231 korda. See on kõigi lavastusliikide etenduste koguarvust 26. Neid vaatas 191 184 külastajat. aastal anti võrreldes 2005. aastaga 142 lastelavastuse etendust vähem ning samuti oli külastajaid vähem – 14. Samas oli repertuaaris ka üks lavastus teismelistele (Eesti Nukuteatri „Kilplaste klubi”) mida mängiti 10 korda ja mida vaatas 691 inimest, kuid mis ei kuulu lastelavastuste hulka, sest tegemist on lavastusliigiga muu Muutused etenduste arvus ja piletimüügis 2005-2006 Riigiteatrid Riigiteatrid (neid on Eestis 9) andsid 2006. aastal 2788 etendust, 24 etendust rohkem kui eelmisel aastal. Neile müüdi kokku 668 548 piletit (79% kõigi müüdud piletite koguarvust. Seda on võrreldes 2005. aastaga 24 026 piletit (4% rohkem. Riigiteatreid külastas 680 115 inimest. Keskmine vaatajate arv riigiteatrites oli 2006. aastal 243 vaatajat etenduse kohta. Munitsipaalteatrid Munitsipaalteatrid (2) andsid kokku 442 etendust, neile müüdi 63 178 piletit, vaatajaid oli kokku 67 169. Etenduste arv on võrreldes 2005. aastaga jäänud enam vähem samaks (st 2006. aastal anti 3 etendust rohkem) kuid müüdud piletite arv on kahanenud 2 402 ehk 4% võrra. Keskmine vaatajate arv etenduse kohta oli 152. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Etenduste arv on 2006. aastal tõusnud võrreldes 2005. aastaga (8% ehk 351 etendust rohkem ja samuti on tõusnud müüdud piletite arv 6% ehk 51 651 piletit müüdi rohkem. Samas tuleb arvestada, et käesoleval aastal puuduvad andmed Von Krahli Teatri, Salong-Teatri ja osaliselt VAT Teatri müüdud piletite arvu kohta, seega on müüdud piletite arv hinnanguliselt 30 000–35 000 võrra suurem. Eraõiguslikud teatrid Eraõiguslikud teatrid (12) andsid kokku 1425 etendust, neile müüdi 114 835 piletit (kusjuures pole teada ETF/ Rändteatri, Von Krahli Teatri ja Salong-Teatri müüdud piletite arvu, samuti osaliselt VAT Teatri müüdud piletite arvu. aastaga 324 võrra (29% tõusnud. Müüdud piletite arv on samuti tõusnud (28. 2005. aastal müüdi 86 700 piletit, 2006. aastal 28 135 piletit rohkem. Keskmine vaatajate arv ühe etenduse kohta oli 2006. aastal 123 (2005. aastal 95. Tantsuagentuurid 2006. aasta statistika käsitleb oma tabelites tantsuagentuuride (3) statistilisi andmeid koos eraõiguslike teatritega. Tantsuagentuuridest on 2006. aasta statistikas esindatud Kanuti Gildi SAAL, SA Sõltumatu Tantsu Ühendus ning MTÜ Valgete Ööde Festival. aastal andsid need tantsuagentuurid kokku 128 etendust, müüdud piletite arv oli 1530 ning külastajaid oli neil kokku 11 047. Teatrite mängupaigad 2006. aastal eesti teatristatistika aastaraamat 2006 STATSIONAAR / STATIONARY VENUES Venues of theatres in 2006 MUUD MÄNGUKOHAD / OTHER VENUES Riigiteatrid / State theatres: RAHVUSOOPER ESTONIA Teatrisaal / Theatre Hall 716 kohta Talveaed / Winter Garden 85 kohta Kammersaal / Chamber Hall 160 kohta Riigiasutused / Government agencies EESTI RIIKLIK NUKUTEATER Suur saal / Big Hall 202 kohta Kolu kõrts, Eesti Vabaõhumuuseum / Kolu inn, Estonian Open Air Museum 128 kohta Ovaalsaal / Oval Hall 80 kohta Köismäe torn / Köismäe tower 100 kohta Vahesaal / Medium Hall 60 kohta Kaminasaal / Fireplace-Hall 55 kohta Siseõu / Patio 700 kohta PÄRNU TEATER ENDLA 573 kohta Vargamäe Küün. Barn Muuseumiait / Museum granary 200 kohta Suure maja saal / Big house hall Püssirohukelder / Gunpowder cellar 130 kohta Suure maja pöördlava / Revolving stage 260 kohta Seto seltsimaja, Obinitsa 750 kohta Väikse maja saal / Small house hall 440 kohta Tartu Saksa Kultuuri Instituut / Tartu Institute of German Culture 95 kohta Sadamateater / Harbour Theatre 150 kohta Haapsalu lennuväli / Haapsalu Airport 300 kohta TEATER VANEMUINE 184 kohta Blackbox 125 kohta VILJANDI DRAAMATEATER UGALA Suur saal 493 kohta Olustvere loss / Olustvere castle Väike saal Ugala tiigi kallas / Bank of Ugala Pond Heimtali rahvamaja / Heimtali Community Centre 169 kohta Sihtasutused (SA. Foundations Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 EESTI DRAAMATEATER 400 kohta Keila-Joa mõis / Keila-Joa Manor Väike saal / Small Hall 159 kohta Viinistu katlamaja / Viinistu boiler-house Maalisaal / Painting Hall 70 kohta RAKVERE TEATER 411 kohta Sagadi mõis / Sagadi Manor 99 kohta Vargamäe, Tammsaare muuseum / Vargamäe, Tammsaare Museum Suure saali lavatorn 50 kohta Väikese maja kolakamber VENE DRAAMATEATER Garaa / Garage KURESSAARE LINNATEATER 215 kohta Maasi ordulinnuse varemed / Ruins of Maasi stronghold 450 kohta Sinine saal / Blue Hall 30 kohta Tooma talu rehetuba / Tooma farm, drying barn 38 kohta 88 kohta Taevalava 196 kohta Põrgulava 198 kohta Lavaauk 538 kohta Köismäe torn Hobuveski Salme Kultuurikeskus / Salme Cultural Centre Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 STATSIONAAR / STATIONARY VENUES TALLINNA LINNATEATER 617 kohta DRUGOI TEATR 191 kohta Klubi “Sofiit” saal / Hall of the club “Sofiit” TEATER LEPATRIINU Ei ole statsionaarset mängupaika / No stationary venue LOOMINE Viinistu Kunstimuuseum / Viinistu Art Museum 490 kohta Viinistu Kunstimuuseumi vabaõhulava / Open air stage of Viinistu Art Museum Suur Munamägi 500 kohta 600 kohta Viru keskuse IV korrus Tallinna Kunstihoone Omari Küün / Omari Barn 185 kohta SALONG-TEATER NARVA TEATER ILMARINE Geneva keskus suur saal / Geneva Centre, Big Hall 306 kohta Geneva keskus väike saal / Geneva Centre, Small Hall 40 kohta Geneva keskus, park / Geneva Centre, park 346 kohta TEATER TUULEVESKI VANA BASKINI TEATER OÜ VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal* VON KRAHLI TEATER 149 kohta Sihtasutus (SA. Foundation SA EESTI TEATRI FESTIVAL Katariina kirik / Katariina Church Saueaugu Teatritalu SA THEATRUM Theatrumi saal / Theatrum Hall Tantsuagentuurid /Dance Agencies Saal / Hall Stuudio / Studio SÕLTUMATU TANTSU ÜHENDUS Ei ole statisonaarset mängupaika / No stationary venue VALGETE ÖÖDE FESTIVAL Teater Endla Küün. Theatre Endla Barn* 120 kohta * sama saali kasutavad erinevad teatrid erinevate kohtade arvuga sõltuvalt lavastuste eripärast * the same hall is used with different number of places by various theatres depending on the character of a performance 35 Statistikas osalevate teatrite etenduspaigad 2006. aastal Nimekirjas on rasvases trükis need etendamispaigad, mis on vähemalt ühe lavastuse statsionaariks; sulgudes etenduste arv. Naissaar Keila-Joa Oru Rummu Vaida Loo Kolga Aseri Remniku Rakke Kernu Sompa Tudu Kiltsi Karepere Sõmeru Vana-Vigala Tagametsa Raikküla Voore Kasepää Imavere Õisu Virtsu Tabivere Valjala Salme Koguva Maasi Pidula Lõpe Meeksi Pärsama Vanaõue Tänassilma Aravu Koonga Konguta Vara Lüllemäe Tsirguliina Lasva Nõuni Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Haanja HARJUMAA 1. Aegviidu (1) 2. Aruküla (15) 3. Keila (12) 4. Keila-Joa (24) 5. Kernu (1) 6. Kloogaranna (7) 7. Kolga (1) 8. Kuusalu (5) 9. Loksa (4) 10. Loo (2) 11. Maardu (19) 12. Naissaar (12) 13. Neeme (1) 14. Oru (5) 15. Paldiski (2) 16. Raasiku (1) 17. Riisipere (1) 18. Rummu (1) 19. Saku (1) 20. Saue (2) 21. Tallinn (2474) 22. Turba (1) 23. Vaida (1) 24. Viinistu (54) LÄÄNE-VIRUMAA 25. Haljala (7) 26. Kunda (1) 27. Laekvere (5) 28. Lehtse (1) 29. Rakke (1) 30. Rakvere (201) 31. Sagadi (9) 32. Sõmeru (1) 33. Tamsalu (4) 34. Tapa (8) 35. Tudu (1) 36 IDA-VIRUMAA 36. Aseri (1) 37. Avinurme (4) 38. Iisaku (3) 39. Jõhvi (26) 40. Kiviõli (7) 41. Kohtla-Järve (50) 42. Maidla (1) 43. Mäetaguse (3) 44. Narva (146) 45. Narva-Jõesuu (5) 46. Olgina (4) 47. Remniku (6) 48. Sillamäe (18) 49. Sinimäe (1) 50. Sompa (7) 51. Toila (1) JÕGEVAMAA 52. Jõgeva (9) 53. Kasepää (1) 54. Mustvee (4) 55. Pajusi (1) 56. Palamuse (2) 57. Põltsamaa (9) 58. Tabivere (3) 59. Voore (1) JÄRVAMAA 60. Albu (15) 61. Aravete (4) 62. Imavere (1) 63. Järva-Jaani (2) 64. Koeru (4) 65. Oisu (5) 66. Paide (19) 67. Roosna-Alliku (2) 68. Tagametsa (1) 69. Väätsa (2) 70. Õisu (2) RAPLAMAA 71. Eidapere (2) 72. Järvakandi (2) 73. Karepere (1) 74. Märjamaa (4) 75. Raikküla (1) 76. Rapla (6) 77. Valtu (3) 78. Vana-Vigala (2) LÄÄNEMAA 79. Haapsalu (15) 80. Kiltsi (14) 81. Lihula (9) 82. Saueaugu (5) 83. Taebla (2) 84. Virtsu (1) 85. Vormsi (1) HIIUMAA 86. Kärdla (7) SAAREMAA 87. Koguva (5) 88. Kuressaare (49) 89. Lümanda (2) 90. Maasi (8) 91. Orissaare (7) 92. Pidula (1) 93. Pärsama (1) 94. Salme (2) 95. Valjala (1) PÄRNUMAA 96. Audru vald (1) 97. Kabli (2) 98. Kilingi-Nõmme (3) 99. Koonga (4) 100. Lõpe (1) 101. Pärnu (247) 102. Sindi (2) 103. Vändra (3) VILJANDIMAA 104. Abja (2) 105. Karksi (2) 106. Karksi-Nuia (3) 107. Mustla (2) 108. Olustvere (12) 109. Suure-Jaani (1) 110. Tänassilma (1) 111. Vanaõue (5) 112. Vastemõisa (3) 113. Viljandi (189) TARTUMAA 114. Aravu (1) 115. Elva (4) 116. Kambja (1) 117. Konguta (1) 118. Luunja (1) 119. Meeksi vald (1) 120. Nõo (1) 121. Rannu (9) 122. Rõngu (1) 123. Tartu (498) 124. Vara (1) 125. Ülenurme (1) PÕLVAMAA 126. Kanepi (1) 127. Põlva (12) 128. Räpina (6) 129. Värska (1) VALGAMAA 130. Lüllemäe (2) 131. Nõuni (6) 132. Otepää (3) 133. Tsirguliina (2) 134. Valga (21) VÕRUMAA 135. Antsla (2) 136. Haanja (12) 137. Lasva (1) 138. Obinitsa (8) 139. Vastseliina (4) 140. Võru (21) 387 435 458 127 119 200 225 518 559 503 101 227 328 131 126 401 384 65 143 158 58 118 73 191 63 95 146 197 156 168 150 E. Festival/Rändteater* 82 84 KOKKU 2006 total in 2006 886 3676 4562 sh suvelavastusi of which summer performances 111 182 175 Viljandi 253 Kuressaare 391 Pärnu 255 404 Rakvere Theatre / County Teater / maakonnad / counties teatrilinnad / theatre cities NB! Teatrilinnas antud etendused ei kajastu teatrilinna kodumaakonna etenduste arvus Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Etenduste arv maakondades ja teatrilinnades Number of performances in counties and theatre cities 176 288 50 203 249 507 2477 teatrilinnad theatre cities maakonnad counties 72 151752 170 E. Festival/ Rändteater 4013 2080 6651 23603 417 13506 12810 13814 SalongTeater* 665 1815 3383 1378 1052 748786 1203 680 5579 900 13075 16425 26541 6275 2742 1159 1891 1943 1752 2629 59370 2601 19500 44120 94239 54086 900538 5749 4913 15155 23076 50144 19781 3159 13969 15705 2608 3130 2701 61185 5984 20552 67605 102830 4662 31459 282 2587 3424 1457 9230 492 2114 8488 8003 441675 4256 12725 13440 10181 5227 2615 1032 1673 1593 1542 2556 53452 18862 7196 91192 3781 20211 1715 409 425 718 163 30549 228 325 2113 10895 12394 237 827 803 499 1123 5240 235 1617 354 1213 21941 196 475 1923 416 10966 304 437 5615 12231 694 930 1446 271 98 2319 223 164 251 683 4826 2462 322 944 279 469 37230 240 481 2638 120 148 28835 755 600 1328 1053 412 5312 2466 1038 853 272 436 1277 489 23485 50408 3678 8591 270 27036 154889 137 7087 21421 305 1107 57753 70 859 3829 438 1410 256 2078 1246 1396 5281 39773 3785 370 2322 369 248 5263 290 471 350 367 187 6657 635 500 310 2511 498 542 596 2154 804 627 303 785 157463 1114 173 285 932 7344 490 218 2438 234 3491 1046 2662 1110 130982 3400 229 7025 526 733 1618 1125 625 967 145594 9295 135 731 2127 766 720 2455 58019 48008 139 2049 2022 41427 1644 204 366 5309 16848 262 1657 4347 773 1417 103 6356 952 62364 61207 48921 58991 2216 13443 120461 120827 NB! Teatrilinnas antud etenduste külastajad ei kajastu teatrilinna kodumaakonna külastajate arvus Teater/ Maakond Theatre/County Külastajate arv maakondades ja teatrilinnades / Number of visitors in counties and theatre cities Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 etendustegevuse ja külastajate statistika KÜLASTAJATE arv maakondades ja teatrilinnades Number of VISITORS in counties and theatre cities Pärnu Teater Endla “Vargamäe kuningriik” 4 813 Järvamaal in Järva county Vanemuine “Taarka” 5 309 Võrumaal in Võru county Teater NO99 “Kuningas Ubu” 5 615 in Lääne county Viljandi Draamateater Ugala “Onu Vanja” Viljandimaal in Viljandi county Eesti Draamateater “Kodukoht” 3 182 in Harju county Rakvere Teater “Pidusöök” in Lääne-Viru county Rakvere Teater “Vargamäe Kuningriik” 8 262 Kuressaare Linnateater “Mereröövel vastu tahtmist” 3 212 in Saare county Kuressaare Linnateater “Kirjad emale” 171 Muhu, Saaremaa in Muhu, Saare county Von Krahli Teater “Eesti naiste laulud” 1 480 Pärimusteater Loomine “Soolaev” in Pärnu county Pärimusteater Loomine “Lemminkäinen” in Valga county 34 123 * “Vargamäe kuningriik” oli Pärnu Teater Endla ja Rakvere Teatri ühine suvelavastus. Vastavalt teatrite soovile kajastub lavastusega antud etenduste arv - 15, mõlema teatri etenduste numbris, kuid külastajate arv on teatrite vahel ära jagatud. * Erinevalt repertuaaristatistika peatükist on selles peatükis kõik Eesti Teatri Festivali/Rändteatriga suvel rännanud lavastuste (Eesti Draamateatri “Aabitsakukk”, “Tinasõdur, baleriin ja siga” ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia “Kilplased”) etenduste ja külastajate arvud ETF/Rändteatri all... Salong-Teater andis etendusi kokkuleppehinnaga, st puudub ülevaade piletimüügi ja külastajate kohta. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Suvised lavastused, mille statsionaar oli väljaspool teatri linna: Summer performances with stationary venues outside theatre cities: Külalisetendused ehk etendused väljaspool statsionaari Külalisetendusteks nimetatakse käesolevas statistikas etendusi, mis antakse väljaspool lavastuse statsionaarset lava. Aastal 2006 anti keskmiselt 28% etendustest väljaspool statsionaari. Erinevus riigiteatrite ja eraõiguslike väiketeatrite vahel on sealjuures märkimisväärne: 66% väljaspool antud etendustest andsid erateatrid, riigiteatrid andsid 32% ja munitsipaalteatrid 2. Eraõiguslikest teatritest andsid kõik etendused väljaspool statsionaari 3 teatrit: Salong-Teater, Nukuteater Lepatriinu ja Teater Tuuleveski, kuna neil puudub oma statsionaar. Samuti andis Vana Baskini Teater põhiosa etendustest väljaspool (89. Munitsipaalteatrid (Kuressaare ja Tallinna Linnateater) andsid vaid loetud arv etendusi väljaspool (vastavalt 1 ja 22 etendust kogu repertuaarist. Võrreldes 2005. aastaga on teatrite külalisetenduste arv 2% võrra tõusnud. Etenduste ja külastajate arv teatrilinnades Number of performances and visitors in theatre cities E. TeatriFestival/ Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Kanuti Gildi S 3389 48 921 2 455 1 053 39 773 145 594 8 003 1 328 5 281 21 421 20 211 50 408 3 781 1 396 94 239 91 192 1 246 44 120 7 196 28 835 2 078 18 862 19 500 2 601 59 370 53 452 2 629 2 556 1 752 1 542 1 943 1 593 1 891 1 673 1 159 1 032 2 742 2 615 1 410 3 400 1 644 130 982 1 110 2 662 41 427 1 046 3 491 2 022 2 511 2 438 6 275 5 227 26 541 10 181 2 638 3 829 7 344 2 049 16 425 13 440 13 075 12 725 5 579 1 114 1 203 748 786 441 675 157 463 48 008 658784 58 019 120 461 58 991 120 827 KÜLASTAJAD / visitors ETENDUSED / performances 4 256 37 230 57 753 6 657 ETENDUSTE ARV number of performances in stationary venues and outside Teater statsionaaris in stationary väljaspool outside stationary 98% 388 92% 74% 395 133 KÜLASTAJATE ARV number of visitors in stationary venues 6 155 2% 8% 57 764 3 443 69 26% 44 586 17 778 86% 14% 136 291 20 098 94% 25 826 1 210 180 80% 20% 226 42 158 12 058 54 216 97% 3% 561 99 610 4 442 104 052 199 60% 130 40% 329 37 780 29 903 67 683 73% 27% 16 130 4 422 5 894 5 984 95% 5% 7 733 93% 7% 741 3 297 0% 100% 3 404 79% 21% 2 029 579 2 608 61 88% 14 780 1 712 16 492 2 201 11 768 13 969 90% 10% 544 3 159 19 781 6 095 44 049 50 144 45% 116 55% 211 8 158 17 818 25 976 14 205 6 035 20 240 364 4 549 4 913 E. TeatriFestival, Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Etendused ja külastajad statsionaaris ja väljaspool Performances and visitors in stationary venues and outside 11% 89% 61% 39% 4 908 9 164 767 3 372 72% 1 283 28% 4 655 698 327 223 987 922 314 3 048 69% 1 256 31% 4 304 599 164 222 722 821 886 2 679 68% 1 293 32% 3 972 677 763 258 580 936 343 Etenduste arv lavastusliikide järgi Number of performances by type of production drama production Theatre st vp dance productions 153 109 177 115 497 351 338 124 114 181 2602 356 268 1231 198 4655 KOKKU 2005 2340 359 1373 3972 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 st Külastajate arv lavastusliikide järgi Number of visitors by type of production 4% 54% 56% sõnalav drama production muusikalav music production tantsulav dance production lastelav production for children 16% 2 876 65 642 31 359 5 789 19 460 1 124 39 257 3 238 675 8 958 4 644 414 17 418 33 709 12 904 1 919 230 58 936 10 731 42 980 6 257 24 604 980 29 712 10 017 92 470 30 382 15 834 11 384 4 057 4 515 47 629 5 020 2 549 446 5 823 6 610 844 27 677 2 266 828 394 816 662 9 081 1 379 6 691 6 952 13 454 4 746 615 88 449 3 354 1 551 112 1 727 2 545 1 136 5 796 32 780 7 126 12 055 4 389 2 713 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Külastajate arv lavastusliikide järgi 478 2 089 10 041 18 645 2 670 2 076 2 027 725 2 825 4 884 2 079 601 299 11 269 3 093 5 713 4 110 2 222 830 Kokku 2006 492 047 149 704 59 252 191 184 30 127 396 244 144 422 35 409 228 161 13 650 Mõiste “muu” all on järgmised lavastused: 1) Rahvusooper Estonia – ooperi kontsertettekanne “La Clemenza di Tito”, 2) Eesti Nukuteater – “Kilplaste klubi” 3) Eesti Draamateater – sari “Esimene lugemine” (“Boulgakoff”, “Destemona”, “Geeniuste algkursus”, “Hendrik”, “Hääled I-III”, “Kuninganna K”, “Nokia 3310”, “Tipus”, “Voldemar”) 5) Vana Baskini Teater – estraadilavastus “Kolme lillekese juubel”, sõnalis-muusikaline lavastus “Plaadipood” 6) VAT Teater – improvisatoorsel materjalil põhinev “Kalevipoeg” 7) Von Krahli Teater – sõna- tantsu- ja muusikalavastus “Europiraadid”, teatraalne filmiversioon “Tabamata ime”, ohu-ja dekoratsioonidraama “Tundekasvatus”, alkeemiline 8) Eesti Teatri Festival/Rändteater – sõna- muusika- ja tantsulavastus “Kilplased” 9) Kanuti Gildi Saal – kaasaegse tantsu sarjad “diplom06” ja “Hypekas” Sõnalavastuste etenduste ja külastajate arv anride järgi Number of performances and visitors of drama productions (plays) by genres ETENDUSTE ARV ANRIDE JÄRGI Number of performances of drama productions by genres 136 357 167 516 239 45 87 719 1689 KOKKU 2005 total 565 1532 121 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Kokku 2006 total Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 KÜLASTAJATE ARV ANRIDE JÄRGI Number of visitors of of drama productions by genres 18 483 10 287 14 463 1 054 763 1 563 26 171 7 817 18 572 11 720 1 586 11 721 6 589 10 746 3 428 38 706 2 003 53 052 2 439 12 001 7 253 17 985 8 222 5 568 2 360 2 149 519 210 46 613 2 473 69 667 25 584 7 245 39 729 712 1 058 96 912 396 46 216 3 667 15 441 761 2 053 669 293 2 130 1 839 2 392 4 605 52 649 3 089 38 576 1 831 5 136 11 505 2 750 550 19 181 1 639 4 989 612 Kokku 2006 total 195 763 260 001 24 644 3 185 8 454 122 763 231940 22549 5149 13843 396244 1) Rakvere Teater – luulelavastus “Johannese passioon” 2) Vene Teater – sõnalavastus lauludega “Kuningal on külm”, dokumentaal “Täna me ei mängi” 3) Kuressaare LT – luulepõimik “Kirjad emale”, poeetiline kollaa “Nulltund”, luulelavastus “Salongiõhtu pealinnast eemal” 4) Loomine – pärimuslugu “Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal” 5) Theatrum – lugemisteater “Elu sees” 6) Von Krahli Teater – multimeedialavastus “Hamletid” Muusikalavastuste etenduste ja külastajate arv anride järgi Number of performances and visitors of music productions by genres MUUSIKALAVASTUSTE ETENDUSTE ARV ANRIDE JÄRGI number of performances of music productions by genre operett / operetta muusikal / musical ooper / opera muu / other kokku / total 125 60 456 MUUSIKALAVASTUSTE KÜLASTAJATE ARV ANRIDE JÄRGI number of visitors of music productions by genre 46 451 17 255 1 099 837 66 008 49 237 1 061 8 536 7 932 1 520 8 455 836 26 164 3 547 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 vp 57 465 26 546 50 777 2 676 14 916 288 462 1) Rahvusooper Estonia – kammeroperett “Kolme neitsi maja”, ooperi kontsertettekanne “La Clemenza di Tito” 2) Pärnu Teater Endla – muusikaline jutustus “Mis värvi on vabadus” 3) Vanemuine – operetigala “Ah, ilma naisteta” 4) Rakvere Teater – kontsertlavastus “Kaduviku riik”, salongiõhtu “Reedel ja alati” 5) Tallinna Linnateater – laulukava “Eesti teatri laulud” 6) Theatrum – kontsertlavastus “Laulud” 7) Von Krahli Teater – “Eesti naiste laulud” TANTSUlavastuste etenduste ja külastajate arv anride järgi DANCE productions by genres TANTSULAVASTUSTE ETENDUSTE ARV ANRIDE JÄRGI Number of performances of dance production by genres klassikaline tants / classical dance kaasaegne tants / modern dance Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 100 TANTSULAVASTUSTE KÜLASTAJATE ARV ANRIDE JÄRGI Number of visitors of dance productions by genre 25 904 3 165 3 314 2 290 3 296 37 148 7 454 1 478 1 495 7 709 35 007 532 2 752 21 423 2 822 39 409 Mõiste “muu” all on: 1) Rahvusooper Estonia – klassikaline ja kaasaegne tants “Armastuse ja kirega” 2) Von Krahli Teater – multimeedialavastus “Hamletid” Lastelavastuste etenduste ja külastajate arv lavastusliikide järgi productions for children by type of production kokku total 77 371 144 390 96 571 562 483 202 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Kokku 2006 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 LASTELAVASTUSTE KÜLASTAJATE ARV LAVASTUSLIIKIDE JÄRGI number of visitors 11 449 2 505 11 218 6 069 2 598 3 877 8 011 2 507 31 946 2 158 2 299 13 602 13 943 2 516 1 500 29 943 624 3 012 10 460 4 354 9 577 386 1 454 20 406 5 111 42 495 1 703 8 230 955 2 170 5 759 2 828 12 130 9 959 3 702 71 671 27 899 12 652 55 456 23 506 88 316 25 335 10 047 73 378 31 641 228 717 1) Eesti Nukuteater – objektiteater “Kuusepuu” ja “Vapper Keefir”, vormiteater “Kunksmoor”, erinaevaid lavastusliike ühendav “Kilplaste klubi” 2) Viljandi Daamateater Ugala – muusika- ja tantsulavastus “End-Sa-Pese” 3) Rakvere Teater – sõnalavastus lauludega “Pipi Pikksukk” ja “Käpipuu vennaskond”, “Lumumm” 4) Stuudioteater Ilmarine – muusika- nuku- ja sõnalavastus “Kuidas Voitek Barbarkale saatana viiulit hankis”, talvemuinasjutt “Jõuluvana ja Joulupukki”, “Ivan Tsarevitš”, “Võinädal” 5) Teater Tuuleveski – pantomiim “Juhtumised päkapikkude maal” Piletiga teatrikülastuse keskmine maksumus lavastusliikide järgi Average cost of a visit to the theatre (with tickets) by type of production 284 97 107 142 92 134 174 194 184 62 74 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 68 79 67 106 VAT Teater* 83 E. TeatriFestival 81 Von Krahli T* Kanuti Gildi S* on antud kas tasuta etendus või esinetud kokkuleppehinnaga ning seetõttu ei ole müüdud piletite arvu teada * etenduseti ei ole teada piletitulu. külalisetenduste piletitulu on läinud võõrustajale KESKMINE / average 151 Lepatriinu* Salong-Teater* v 162 keskm. Samuti on piletiga külastuse keskmine maksumus täpsemini arvutatav kui külastuse keskmine hind, kuna etendusi vaatavad inimesed ka ilma piletita (nt kutsetega. Piletiga teatrikülastuse keskmine maksumus näitab, kui palju üks teatrikülastus ühele inimesele maksma läheb. Teater teeb ühe külastuse jaoks kulutusi rohkem. Seetõttu on nimetatud termin täpsem kui teatrikülastuse keskmine hind. Piletiga külastuse keskmine maksumus sihgrupi järgi väikelapsed infants lapsed children teismelised teenagers noored youth täiskasvanud adults 75 129 105 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Average cost of a vist to the theatre (with tickets) by target group * külastajate arv ei ole teada number of visitors unknown * müüdud piletite arv ei ole teada number of sold tickets unknown Külalisetendused välismaal Kokku külastati 18 välisriiki ja neis anti 90 etendust. Välismaal käis 10 erinevat teatrit. Kõige rohkem käisid välismaal etendusi andmas Kanuti Gildi Saal (11 erinevat riiki, 26 etendust) Von Krahli Teater (4 erinevat riiki, 33 etendust) ja VAT Teater (7 erinevat riiki, 14 etendust. külastajad kokku visitors total esituskorrad times of performing lavastaja director autor author lavastuse peakiri titel of performance linn city riik country EESTI TEATRITE KÜLALISETENDUSED VÄLISMAAL Guest performances of Estonian theatres abroad Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Eesti teatrit käis välismaal teadaolevalt vaatamas kokku 21 182 külastajat. Keskmine vaatajate arv etenduse kohta välismaal oli 235 inimest (arvu suurust mõjutab oluliselt Estonia lavastus „Luikede järv”, mille 4 etendust toimus Soomes ja neid käis vaatamas ligi 5800 inimest. Kõige rohkem anti etendusi Saksamaal ja Soomes (vastavalt 25 ja 15 etendust. Saksamaal käis ka kõige rohkem erinevaid lavastusi (6) ja 3 erinevat teatrit. Soomes käis 5 erinevat lavastust ja 4 teatrit. Soome Tampere Luikede järv P. Tšaikovski T. Härm 5789 Venemaa St. -Peterburg Pähklipureja P. Isberg (Rootsi) 1500 Libahunt Kitzberg/Titov O. Titov Moskva Eesti matus P. Pedajas 748 Poola Bydgoszcz Julia W. Shakespeare T. Ojasoo 474 H. Gustavson Lugu kirjudest sulgedest Helsingi Vantaa Väike merineitsi J. Urvet M. Kivastik A. Eelmaa USA New York Külmetava kunstniku portree Baltimore 189 Kanada Toronto Salong Armeenia Jerevan Kilplaste küla eutzwald E. Aule 80 Pal-tänava poisid A. Toikka 300 Leedu Klaipeda Oulu Kalevipoeg Kreuzwald/Zohner M. Zohner Saksamaa Stuttgard 400 Norra Kristiansand Taani Haderslev Lend üle ookeani B. Brecht B. Andresson (Rootsi) Flensburg Rootsi Stockholm Torm Von Krahli T. Šveits Basel Võluflööt Mozart/Jalakas P. Jalakas 460 Helsingfors Idiothello Shakespeare/Dostojevski/Pepeljajev S. Pepeljajev Karis 195 Åbo 375 Jänese aasta Paasilinna/Smeds K. Smeds Düsseldorf Europiraadid Beat Le Mot/Von Krahli T. A. Guerreiro, T. Moricz Bonn 700 Münster 620 Hamburg 1380 Kanuti Gildi S. Varssav Out of Functions Mart Kangro M. Pelmus Poznan Austria Graz Horvaatia Zagreb Start. Based on True Story M. Kangro Belgia Antwerpwen Mart on stage Läti Riia Naine ja Hunt K. Kann/T. Mölder T. Mölder K. Essenson Itaalia Firenze Sündmuste horisont Viin Once upon Perno Odo Polzer K. Juurak K. Kann, T. Mölder, There are Laika dogs living in dogs are living in Estonia, T. Mölder, Berliin Juba mängitud homme C. Pez Inglismaa London The Last Hairy, T. Jansen MESTA R. Keerd Uksed Harms/Pepeljajev Vilnius Trademarks: The Diaspora Project Rosa Mei R. Mei Brüssel 21 182 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 TEATER Festivalid Eestis Festival Nu Scandic 2006 Baltoscandal 3. –7. 04. 2006 Kanuti Gildi SAAL 28. 06. –2. 07. 2006 See on läbi kahe aasta (2005–2006) kestev festivalitsükkel, mille eesmärgiks on tutvustada Skandinaavia kaasaegse tantsu uusi suundi ja parimaid saavutusi. Rahvusvaheline teatri- ja tantsufestival, millega alustati 1990. Festivali juurde kuuluvad nii teatri kui tantsu õpikojad. Draamake Augusti TantsuFestival 2006 22. –27. 05. 2006 Eesti Teatri Festival 5. –12. 08. 2006 Kanuti Gildi SAAL Festival keskendub laste- ja noorteteatritele. Tegevust alustati 2006. Festivalil on võistlusprogramm, mida hindab rahvusvaheline ürii. Samuti toimub palju teatriga seotud üritusi, kõigile vanusegruppidele. Rahvusvaheline ja ühtlasi tuntuim nüüdistantsu festival, mis sai alguse 1999. aastal. Minifestival Tallinn Teater Treff OMADraama 2006 4. 2006 Eesti Teatri Festival Festival on välja kasvanud Eestis 1991. aastal alguse saanud Läänemeremaade nukuteatrite festivalist ning on korraga suunatud nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Festival ühendab endas Eesti Teatri Festivali OmaDraama ning Balti Teatrisügise, kus osalevad parimad teatrid nii Eestist kui kogu Baltikumist. Kõik osalevad lavastused peavad põhinema kas oma või naaberriigi dramaturgial. Tegemist on võistlusprogrammiga, mida hindab rahvusvaheline ürii. Valgete Ööde Festival Talveöö Unenägu 17. –1. 2006 27. 12. 2006 Tallinna Linnateater MTÜ Valgete Ööde Festival organiseerib teatri ja tantsu suvepäevi, mille programm koosneb etendustest, meistrikursustest ja seminaridest. Tegevusega alustati 2006. aastal. Rahvusvahelist festivali korraldatakse iga kahe aasta tagant alates 2000. Festival koondab endas 5-6 maailmas juba mainekat truppi, kes nii publikule kui ka üksteisele oma loodut esitavad. Vaheldumisi toimuvad etendused, arutlused ja õpikojad. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 28. –03. 2006 Nuku- ja Noorsooteater Festival NU Scandic DRAAMAKE minifestival Tallinn Teater Treff BALTOSCANDAL lavastuse pealkiri title of performance esituskorrad times of performing külastajaid kokku visitors total Erna Omarsdottir ja Johan Johannson Island IBM-140, a Users manual Mette Ingvartsen to come Favela Vera Ortiz ALUE Mia Habib M/issing I/n A/ction / 2 Diskussioon: skandinaavia tants+juured kõik festivalil esinejad, moderaator Priit Raud Eesti Kaks päikest Klammi sõda 190 Troll-Poiss Kilplaste klubi 570 Theatre du Chocolat Kamerun Abok Kick & Rush Ats ja Pille-Riin Harry Gustavsoni Pereteater Lugu Katist, Rikist ja Nurrist Are Uder Nukutöötuba Helle Laas Tere-tere, Helle Laas Viljandi Nukuteater Karupoeg Puhh Kärdla Nukuteater Bibigon Heino Seljamaa Teater Kohvris Mängult ja päriselt Rui Horta Portugal SET UP 246 Hooman Sharifi We failed to hold this reality in mind 147 Andres Noormets Reunioon Houkka Bros Lapsia, lintuja, kukkasia 341 René Pollesch/Volksbühne Pablo in der Plusfiliale Martin Crimp Attempts on her life Rabih Mroué Liibanon Looking for a missing employee 276 Marco Laimre Vangistus Anders Härm Cooking and shitting Emil Hrvatin Sloveenia Miss Mobile Mart Kangro ja Ansambel U Game Nadia Rose ja Jacob Wren Iraan Recent experiences Paines Plouqh / Mark Ravenhill Product Sven Kuntu Miks mehed ei tantsi Asko Künnap ja Heikki Kalle Säälpool jõge Linnar Priimägi, Kati Murutar, Patrick Süskind Inimese lõhn 3081 Company B. Valinte Prantsusmaa/Norra Body business Tal Gravinsky & Co Iisrael Moon kisses Marcelino Martin Valiente Prantsusmaa Identity Circo Aereo Baby dough Marta Ladjanszki & Gyula Berger Ungari Purple desert 317 Valgete Ööde Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 esineja performer TALVEÖÖ UNENÄGU Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 OMADraama 2006 Augusti Tantsu esineja BAD co, Nikolina Bujas-Pristaš Fleshdance co>labs, Beate Höhn FINE. Da capo Shani Granot ja Peter Fol its a small world Nada Gambier Confessions - The Autopsy of the performance Simone Aughterlony Performers on Trial 393 Riia Uus Teater Pikk elu 440 Läti Rahvusteater Kadunud poeg United Intimacy P. S. Pöialpoiss Arts Printing House Poetess tinise nim Draamateater Sügis tuleb läbi metsa Adolf Rühka lühikene elu Elu sees Elvis oli kapis! Genoom 220 Teater Endla Kauka jumal Keeleuuenduse ∞ kurv 280 Kits viiuli ja õngega Teater Ugala Mis värvi on vabadus Misjonärid Nafta! Kanuti Gildi SAAL / ZUGA Naine ja hunt Nulltund Põrgu wärk 330 Syrrealistid Täna me ei mängi 4700 Fru-Emilia Teater Saja-aastane maja Neillidh Mulligan ja Vincent Woods Iirimaa Iiri lood Tantsuansambel Gusum Gboo Ghana Somu 602 Morita Kool Jaapan Linnaelu kataloog 335 ssiljevi Draamakunstikool; Dmitri Krõmovi loomelaboratoorium Söör Vantes. Donki Hot 283 Jon Atli Jonasson Töötuba - kohtumine Kusum Gboo Õpikoda - trummid Õpikoda - liikumine Issei Ogata ja Yuzo Morita Dmitri Krõmov Õpikoda 1844 11717 Väliskülalised Eestis lavastusega 16 etendust. Oma oluline osa nende lavastuste Eestisse toomisel oli teatri festivali projektil „Kuldne Mask Eestis“. võõrustaja host theatre külastajad kokku esituskorrad kokku t imes of performing total ountry theatre or performer Moskva teater “Satirikon” A. Nothomb Vaenlase kosmeetika 1215 Moskva Mossoveti teater J. Jerjomin Mees, naine ja armuke Tramm nimega “Iha” Tšehhovi nim Kunstiteater M. Bulgakov Valge kaardivägi 1600 Tabakovi nim Teater N. Gogoli ainetel Rännak Yvette Bozsik Double Trouble Sadamateater Santa Grinfelde, Oleksiy Demchenko Läti, Ukraina Santa Grinfelde ja Oleksiy Demchenko showing Hooman Sharifi / Impure Company Angela Schubot Six-pack vs. Festival (showing) CCN Roubaix Nord-Pas de Calais Carolyn Carlson / Juha Marsalo Down by the River / Scene d`Amour Kumu auditoorium, STÜ MHAT (Moskva Teatrikunsti Stuudio) F. Dostojevski Poisid 790 Sholom-Aleihemi Marienbad Tovstonogovi nim Suur Ronalt Harwood Kvartett 650 Vene Kultuurikeskus P. Fomenko meistriklass Lev Tolstoi Perekondlik õnn 916 G. Südamemurdumiste maja 1015 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Väljaspool omamaiseid festivale oli Eestis välisesinejaid kokku 6 riigist, etendusi anti 22, neid vaatas 9164 inimest. Välisriikidest kõige enam etendusi andsid Venemaa teatrid – 10 vt ka Festivalid Eestis Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 III PEATÜKK Chapter III Economic statistics Riigi poliitika teatrikunsti osas States policy with regard to performing arts Teatrivaldkonna riiklikul toetamisel ja edendamisel lähtutakse Kultuuriministeeriumi arengukavast, mille eesmärkideks on: mitmekülgsete võimaluste loomine isiksuse loovuse arenemiseks ja arendamiseks, soodsa keskkonna loomine loometegevuseks nii professionaalsel kui harrastuslikul tasemel, elanikkonnale juurdepääsu tagamine teatrikunstile ja loovisikutele võimalused oma loomingu tutvustamiseks ning Eesti teatrikultuuri tuntus ja hinnatus maailmas. Narrowly defined, the national cultural policy prescribes supporting the performing arts regardless of the ownership form of theatre, with the aim to keep the total number of theatre visits on the level of at least 900, 000 visits per year and the average ticket price not more than 1% of the average wages and salaries level of the country. Kitsamalt näeb riiklik kultuuripoliitika ette teatrikunsti toetamist teatri omandivormist olenemata, eesmärgiga hoida teatrikülastuste koguarv vähemalt 900 000 külastuse tasemel aastas ja keskmist piletihinda mitte üle 1% riigi keskmisest palgast. The state support and promoting of the theatre is based on the development plan of the Ministry of Culture, the aims of which are to create various possibilities for the development of the creativity of the person, to create favourable environment for creative work on the professional as well as amateur level, to grant the population access to the performing arts and to enable the persons active in creative work to introduce their artistic production; the recognition and evaluation of Estonian theatre culture all over the world. Teatrivaldkonna rahastamist ja tegevuste strateegilist planeerimist kureerib Kultuuriministeeriumi teatrinõunik koos Eesti Teatriliidu, Eesti Etendusasutuste Liidu ning valdkonna muude organisatsioonidega. majandusstatistika economic statistics Teatrikunsti rahastamine eesti teatristatistika aastaraamat 2006 Financing of the theatre Teatrikunsti rahastamiseks saab jagada kahte põhiliiki: The subsidies for financing the theatre can be divided into two 1) Toetused etendusasutusele — teatrikunsti toetamiseks main types: eraldatakse vahendeid nii otse riigieelarvest, kohaliku 1) subsidies (supports) for the performing arts institutions — reomavalitsuste eelarvest kui ka Eesti Kultuurkapitali ja Ha- sources allocated directly from the state budget and local budgets sartmängumaksu Nõukogu kaudu. Riiklik toetus moodus- as well as through the Estonian Cultural Endowment and Gamtab suurema osa enamiku teatrite tegevustoetusest, selle- bling Tax Board. State subsidies account for the major share of ga kaetakse kuni 70% teatri jooksvatest kuludest. Kohalike the activity supports of most of the theatres, covering up to 70% omavalitsuste eelarvest saavad valdavalt tegevustoetust of the current expenditures of the theatre. Mainly institutions kohaliku omavalitsuse asutused (hetkel Tallinna Linnatea- of local governments (at the moment Tallinn City Theatre and ter ja Kuressaare Linnateater) vähemal määral ka eraõi- Kuressaare City Theatre) receive subsidies from the local budget, guslikud väiketeatrid, kelle toetused on vormiliselt kas ühe- to a smaller extent also private small theatres whose subsidies aastased tegevustoetused või ühekordsed projektipõhised are either one-year activity supports or single project-based allocations. toetused. 2) Etendusasutuste omatulu, mis koosneb otseselt eten- 2) performing arts institutions own income which consists of the dustegevusega seotud majandustulust ehk piletitulust ning economic income directly related to performing activities, or inmitte otseselt seotud tulust ehk muust etendusasutuse come from box-office receipts, and income not directly related to performing activities, or other income from the economic activity majandustegevusest laekuvast tulust (kavade või reklaami of performing arts institutions (sale of programmes or advertismüük, kohvikutulu jms. ing, café income, etc. ) Riiklikud toetused Riigipoolset toetust jagatakse kultuuriministeeriumi kaudu nii riiklikele, kohaliku omavalitsuse kui ka eraõiguslikele teatriinstitutsioonidele. Toetus eraldatakse valdavalt üheaastase tegevustoetusena. Oluliselt väiksemas mahus ja valdavalt projektipõhist toetust eraldatakse riigieelarvest ka mitmetele vabatruppidele ning üksikutele loovisikutele. Lisaks praktilisele teatritegevusele toetatakse ka erinevaid tugiorganisatsioone nagu Eesti Teatriliit, Eesti Teatriliidu Teabekeskus ja Eesti Näitemänguagentuur. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Harrastusteatrite tegevust rahastab riik kultuurministeeriumi rahvakultuuri osakonna Rahvakultuuri keskseltside rahastamise programmi kaudu, eraldades toetust Eesti Harrastusteatrite Liidule. Harrastusteatrite projektide ja festivalide teostamiseks eraldavad valdavas osas aga toetust Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital ja maakondlikud ekspertgrupid. Riigipoolse toetuse alused ja jaotus Riigipoolset toetust teatrikunstile eraldatakse tegevustoetuse, projektipõhise toetuse ja investeeringutoetusena. Etendustegevust ja selle finantseerimist reguleerivad Etendusasutuse Seadus (RT I 2003, 51, 353) ja Rahvusooperi Seadus (RT I 1997, 93, 1558. Riigieelarves toetuse kavandamise ja jaotamisega tegeleb Kultuuriministeeriumi juurde kuuluv nõuandev komisjon, kelle liikmed ja töökorra määrab kuni kolmeks aastaks kultuuriminister. Komisjon State supports State supports (subsidies) are allocated through the Ministry of Culture to the state, municipal and private theatre institutions. As a rule, the subsidies are allocated as one-year activity support. Project-based subsidies of a significantly smaller amount are allocated from the state budget to several free groups and single persons active in creative work. In addition to practical performing activity, various theatre organisations are subsidised, such as the Estonian Theatre Union, the Information Centre of the Estonian Theatre Union and the Estonian Drama Agency. The activity of amateur theatres is financed through the Department of Cultural Heritage of the Ministry of Culture by the financing programme of the national central unions, allocating subsidies for the Estonian Amateur Theatre Association. For the implementation of the projects and festivals of amateur theatres, the resources are allocated by the foundation capital of the Folk Art of the Cultural Endowment and by county expert groups. Activity support is meant for activity expenditure of performing arts institutions with permanent staff for all-the-year-round performing activities. Activity support consists of partial coverage of the remuneration expenditure of the staff directly and indirectly related to the performing activities based on the full-time equivalent person year (FTE) and of the coverage of the expenditure (incl. remuneration expenditure) related to the administration of buildings and/or rooms of performing arts institutions. Project-based support is meant for supporting specific single projects, events and programmes related to the theatre. All natural and legal persons engaged in performing arts may apply for the support. Riikliku tegevustoetuse menetlemisel hindab komisjon etendusasutuse tegevuse vastavust etendusasutuse seaduses esitatud nõuetele ning teeb kultuuriministrile ettepaneku järgmise eelarveaasta toetuse saajate ja toetussummade kohta riigieelarve projekti koostamiseks ning toetuse jaotamise kohta jooksvaks aastaks. Seejuures lähtub komisjon konkreetse aasta riigieelarvest etendusasutustele ettenähtud summast. Lõpliku otsuse riigieelarvest toetussummade taotlemise ning nende jaotamise kohta teeb ko- Compared to the previous year, the state support of state theatres (incl. investment sums) increased by 41, 003, 608 kroons (14. 61. The share of activity supports grew 24, 411, 281 kroons (10. 72. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 koosneb üheksast liikmest - sinna kuulub kolm kultuuriministeeriumi esindajat, üks esindaja nii rahandusministeeriumist, etendusasutuste loomingulisi töötajaid esindavast organisatsioonist kui ka etendusasutuste juhte esindavast organisatsioonist ning kuni kolm avalikkuse esindajat, kes valitakse teatrite poolt tehtud ettepanekute põhjal. Investments support may be applied for by all institutions engaged in performing arts, regardless of their form. At present investments support is allocated mainly to government agencies or foundations Tegevustoetus on mõeldud aastaringse etendustegevu- established by the state. sega, loomingulise koosseisulise trupiga etendusasutuse States support to the theatre in 2006 tegevuskulude katteks. Tegevustoetus koosneb sisuliselt etendustegevusega otseselt ja kaudselt seonduva persona- With regard to the work of the theatres, the support by the public li palgakulude osalisest kattest Eesti teatrite arvestusliku sector is essential, since it accounts for over 67. 5% of the total incoinimtööaasta (AITA) maksumuse alusel ja etendusasutuse me of the theatres. hoonete ja/või ruumide haldamisega seonduvate kulude In 2006, the financing by the state in state theatres (in the Na(sh ka töötasukulud) kattest. tional Opera, government agencies and foundations established by Tegevustoetus on toetus teatrite poolt esitatud loomin- the state — 291, 298, 129 kroons as total) accounted for 67. 83% gulise tegevuskava realiseerimiseks. Tegevustoetust võivad the share of local governments support was 0. 96% own income Etendusasutuse Seaduse alusel taotleda kõik teatrikunsti- incl. allocations from different funds) made up 31. 21% of the total income. ga tegelevad institutsioonid sõltumata nende vormist. In municipal theatres (2) the state support accounted for about 33. 12% the share of local governments support for 32. 45% and own income (incl. allocations from different funds) for 34. 43% of the total income. In the budget of private small theatres (11) the state support accounted for about 47. 30% local governments support for 6. 84% and own income (incl. allocations from different funds) for 45. 86% of the total income. In the budget of private misjoni ettepanekuid arvestades kultuuriminister. dance agencies the state support accounted for about 58. 18% local Projektipõhine toetus on mõeldud konkreetsete teatri- governments support for 3. 75% and own income (incl. allocations alaste üksikprojektide, ürituste ja programmide toetuseks. from different funds) for 38. 07% of the total income. Toetust võivad taotleda kõik teatrikunstiga tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud. Toetuse saamise ja selle suu- The support of the public sector per one visit of a performance given in Estonia was on an average 383 kroons. If to take into account also ruse kohta teeb esitatud taotluste alusel lõpliku otsuse kulperformances given abroad, the total supports were on an average 374 tuuriminister lähtudes komisjoni tehtud ettepanekust ning kroons. The support of the public sector per one performance given arvestades individuaalselt iga üksikut juhtumit. Lõpliku ot- in Estonia was on an average 81, 503 kroons, including also perforsuse riigieelarvest toetussummade taotlemise ning nende mances given abroad, the total supports were on an average 74, 185 jaotamise kohta teeb komisjoni ettepanekuid arvestades kroons. kultuuriminister. The biggest item of expenditure in theatres was remuneration exInvesteeringute toetust võivad taotleda kõik teatrikunstiga penditure (wages and salaries) — 52. 4. Real estate expenditure tegelevad institutsioonid, sõltumata nende vormist. Käe- investments and administration expenditure) accounted for 25. 9% soleval hetkel eraldatakse investeeringute toetust valdavalt and expenditure related to performing activities for 16. 6% — there riigiasutustele või riigi poolt asutatud sihtasutustele. In- are big differences here by theatres. The real estate expenditure and vesteeringu toetuse saajad otsustab ja suuruse kavandab personnel costs of small theatres were the lowest, but the share of kultuuriminister kultuuriministeeriumi arengukavast ja activity expenditure was the largest in percentages. konkreetsetest vajadustest lähtuvalt. Riigi toetus teatritegevusele aastal 2006 Teatrite töö seisukohalt on avaliku sektori toetus oluline, kuna sellega kaetakse üle 67, 5% teatri kogutuludest. 2006. aastal oli riigipoolse rahastuse osakaal riigiteatrites (rahvusooperis, riigiasutustes ja riigi asutatud sihtasutustes – kokku 291 298 129 krooni) 67, 83% kohaliku omavalitsuse toetuse osakaal 0, 96% omatulu (sh laekumised erinevatest fondidest) moodustas 31, 21% kogu tulust. ves moodustas riiklik toetus 58, 18% kohaliku omavalitsuse toetus 3, 75% ning omatulu (sh laekumised erinevatest fondidest) 38, 07% kogutulust. Võrreldes eelmise aastaga kasvas riiklike teatrite (9) riiklik toetus kokku (koos investeeringusummadega) 41 003 608 krooni (14, 61. Üksnes tegevustoetuse osa kasvas 24 411 281 krooni (10, 72% Avaliku sektori toetus ühe Eestis antud etenduse külastuse kohta oli keskmiselt 383 krooni. Kui arvestada ka piiri taga antud etendusi, siis oli toetus keskmiselt 374 krooni. Avaliku sektori toetus ühe Eestis antud etenduse kohta oli keskmiselt 81 503 kr ning kui arvestada ka piiritaguseid esinemisi, siis kokku keskmiselt 74 185 krooni. Munitsipaalteatrites (2) moodustas riigitoetus keskmiselt 33, 12% kohaliku omavalitsuse toetus 32, 45% ja omatulu (sh laekumised erinevatest fondidest) 34, 43% kogutulust. Eraõiguslike väiketeatrite (11) eelarves moodustas riigitoetus keskmiselt 47, 30% kohaliku omavalitsuse toetus 6, 84% ja omatulu (sh laekumised erinevatest fondidest) 45, 86% kogutulust. Eraõiguslike tantsuagentuuride eelar- Suurima kuluartikli teatrites moodustasid töötasud – 58, 27. Kinnisvarakulud (investeeringud ja halduskulud) moodustasid 17, 52% ja etendustegevusega seotud tegevuskulud 18, 44% – teatrite kaupa on siin suuri erinevusi. Väiketeatrite kinnisvara- ja personalikulud olid kõige madalamad, samas kui tegevuskulude osakaal oli protsentuaalselt kõige suurem. Kulude ja tulude kajastamisest statistikaraamatus Expenditure and income in the statistical yearbook Statistikaraamatus näidatakse etendusasutuste kulusid ja tulusid kokku viies erinevas tabelis. Kaks esimest neist toovad kulude jaotuse eraldi etendustegevusega otseselt seotud kulude ja etendustegevusega otseselt mitte seotud kulude alajaotuste lõikes. Kolmas tabel annab ülevaate vormilise jaotuse alusel suurematest kululiikidest teatris kokku. Neljas tabel näitab teatri tulude kogujaotust teatri enda majandustegevuse ja toetuste laekumise osas. Viies tabel annab täpsema ülevaate etendusasutustele laekuvatest toetustest, milles näidatakse detailselt eraldi riigitoetuse ja munitsipaaltoetuse osalust teatrite kogutuludes. Erinevalt 2005. aasta statistikast näitame 2006. aasta kohta ka seoses teatri ettevõtmistega otse loovisikutele eraldatud Eesti Kultuurkapitali loominguliste stipendiumite kogusummat. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Kulude tabelites kajastatakse andmeid eraldi jaotatuna kahte erinevasse sisulisse gruppi: etendustegevusega otseselt seotud kulud ning etendustegevusega otseselt mitte seotud tulud ja kulud. Etendusasutustes esineb sageli lisaks nende põhitegevusele veel erinevates mahtudes mitmesugust teatritegevust majanduslikult toetavaid või muud laadi sotsiaalselt olulisi tegevusi, millega kaasnevad märkimisväärses mahus finantside liikumised. Väga erinevad on teatrite kasutuses olevad hooned ning ruumid, samuti on erinev teatrite vormiline suhe vastava kinnisvaraga. Sellest tõsiasjast lähtuvalt oleme teinud võimalikult parema ülevaate saamiseks võrreldavate andmete osas vormiliselt sarnaste kuluartiklite sees vastava sisulise eristuse. Kulude ja tulude statistikas esitatud töötasukulud on koos kõikide riiklike maksudega (välja arvatud käibemaks. Kulutused teenuste ja kaupade soetamiseks on näidatud ilma käibemaksuta. The statistical yearbook presents the expenditure and income of performing arts institutions in five tables. The first and the second table provide the distribution of expenditures separately for expenditure directly related to performing activities and for expenditure not directly related to performing activities. The third table provides an overview of the biggest types of expenditure in the theatre as total. The fourth table presents the total distribution of expenditure related to the economic activity of the theatre and to the allocation of subsidies. The fifth table provides a more detailed overview of the subsidies allocated to performing arts institutions; the share of state and municipal support in the total income of the theatre has been presented separately. In 2006, different from the statistics of 2005, the total sum of grants of the Estonian Cultural Endowment allocated to persons engaged in creative work has been presented. Avaliku sektori toetus ühe teatrikülastuse kohta Avaliku sektori toetuste ja omatulude osakaalud teatrite eelarves Avaliku sektori toetuse arvutamisel ühe külastuse kohta jätame järgnevalt välja investeeringuteks antud toetused. Kuna aastal 2006 oli teatriti väga erinevates mahtudes ehitustegevust, siis antud summad moonutavad põhjendamatult andmete võrreldavust ühe kalendriaasta lõikes. Aastal 2006 moodustas avaliku sektori toetus teatrite tuludest kokku 339 580 899 krooni ehk 67, 57% ja teatrite etendustegevusega otseselt seotud ja otseselt mitte seotud majandustegevusest laekunud omatulu kokku 157 955 950 krooni ehk 31, 43. Lisandusid veel laekumised erinevatest välisfondidest ja annetused ning sponsorlus erasektorist, mis jäi aastal 2006 kokku 1% piiri. Aastal 2005 oli avaliku sektori toetus kokku 292 445 032 krooni ehk 70, 44% ning aastal 2004 kokku 263 528 895 krooni ehk 66, 34. Laekumised erinevatest välisfondidest ja annetused ning sponsorlus erasektorist, moodustasid aastal 2005 0, 53% ning aastal 2004 0, 73. Riikliku toetuse osakaal teatrite eelarvetes kokku oli 2006. aastal 63, 88% munitsipaaltoetus moodustas 3, 69% piletimüügitulu 20, 18% ja muu omatulu 12, 25. Võrreldes aastaga 2005 tõusis riiklik toetus kokku 39 852 063 krooni ehk 14, 17% võrra ja munitsipaaltoetus tõusis 7 283 804 krooni ehk 64, 69% võrra. Majandustegevusest laekunud omatulu tõusis võrreldes 2005. aastaga 37 414 363 krooni ehk 31, 04% võrra, millest piletitulu tõus on 22 200 768 krooni ehk 28, 02. Riigiteatrite kogutulust moodustas riiklik toetus 2006. aastal kokku 67, 83% ja munitsipaaltoetus toetus 0, 96. Piletimüügitulu osakaal oli 18, 46% ja muu tulu osakaal 12, 75. aastal moodustas riiklik toetus kokku 71, 33% ja munitsipaaltoetus toetus 1, 10. Piletimüügitulu osakaal oli 17, 01% ja muu tulu osakaal 10, 56. Munitsipaalteatrite kogutulust moodustas riiklik toetus 2006. aastal 33, 12% munitsipaaltoetus 32, 45. Piletimüügitulu osakaal oli 27, 13% ja muu tulu osakaal 7, 30. 2005. aastal moodustas riiklik toetus kokku 36, 99% ja munitsipaaltoetus toetus 17, 80. Piletimüügitulu osakaal oli 37, 38% ja muu tulu osakaal 7, 83. Erasektori tantsuagentuuride kogutulust moodustas riiklik toetus 2006. aastal 58, 18% ja munitsipaaltoetus toetus 3, 75. Piletimüügitulu osakaal oli 5, 66% ja muu omatulu osakaal 32, 41. Kuna 2005. aasta statistika kajastas eraõiguslikke väiketeatreid ja ühte eraõiguslikku tantsuagentuuri koos, ning 2006. aasta statistika esmakordselt lahus, kuna on lisandunud 2 tantsuagentuuri, siis ei saa antud asutuste puhul statistilisi andmeid aastate lõikes eraldi võrrelda. Avaliku sektori toetus ühe teatrikülastuse kohta on riigiteatritel tõusnud 353 kroonilt 374 kroonile, munitsipaalteatritel tõusis 229 kroonilt 310 kroonile. Kuna 2005. aasta statistika kajastas eraõiguslikke väiketeatreid ja eraõiguslikke tantsuagentuure koos, ning 2006. aasta statistika esmakordselt lahus, siis ei saa antud asutuste puhul statistilisi andmeid aastate lõikes võrrelda. Seega, eraõiguslikel väiketeatritel oli aastal 2006 avaliku sektori toetus ühe teatrikülastuse kohta 100 krooni ning eraõiguslikel tantsuagentuuridel 217 krooni. Võrdluse aluseks olnud statistika ei sisalda külalisetendustele müüdud pileteid, tasuta etendusi ega katkendeid koguteostest ja koostööprojekte teiste teatritega. Keskmiseks avaliku sektori toetuse (ilma investeeringu toetuseta) summaks statistikakogumikus kajastatud ühe teatrikülastuse kohta oli 2006. aastal 318 krooni, mis on 3 krooni võrra suurem, kui aastal 2005 (315 krooni. Üksnes riigieelarvest eraldatud toetus ühe teatrikülastuse kohta oli 2006. aastal riigiteatritel keskmiselt 368 krooni (tõus 19 krooni) munitsipaalteatritel 183 krooni (langus 28 kroon) eraõiguslikel väiketeatritel 87 krooni ja eraõiguslikel tantsuagentuuridel 204 krooni. Riigi toetus teatrikülastuse kohta erineb märkimisväärselt teatrite kaupa. Arusaadavalt on toetus ehk eelarvelised vahendid asutuse toimimiseks suurem riigiteatritel. Üksnes kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud toetus ühe teatrikülastuse kohta oli 2006. aastal riigiteatritel keskmiselt 5 krooni (tõus 1 krooni) munitsipaalteatritel 127 krooni (tõus 53 krooni) eraõiguslikel väiketeatritel 12 krooni ja eraõiguslikel tantsuagentuuridel 13 krooni. Kohaliku omavalitsuse toetus külastuse kohta erineb samuti märkimisväärselt teatrite kaupa. Iseenesest mõistetav on selline toetus kohaliku omavalitsuste teatrite puhul, kus tuleks antud summasid nimetada pigem eelarveliste vahenditena asutuse toimimiseks. Toetuse statistilist tõusu linnateatrite kohta põhjustab asjaolu, et 2006. aastal toimunud Tallinna Linnateatri festival „Talveöö unenägu” ja seetõttu eraldatud teatrile ka vastavad toetussummad Tallinna Linna eelarvest. Erasektori teatrite kogutulust moodustas riiklik toetus 2006. aastal 47, 30% ja munitsipaaltoetus toetus 6, 84. Piletimüügitulu osakaal oli 36, 99% ja muu omatulu osakaal 8, 87. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Teatrite tulud aastal 2006 Teatrite kulud aastal 2006 Teatrite kulud kokku (sh investeeringud) olid 501 377 385 krooni ehk 7 503 593 krooni vähem kui aastal 2005. Riigiteatrite kulud olid kokku 427 783 096 krooni (vähenemine 6, 5. munitsipaalteatritel 36 303 909 krooni (kasv 31, 5. eraõiguslikel väiketeatritel 33 526 982 krooni ning eraõiguslikel tantsuagentuuridel 3 763 398 krooni. Teatrite kogukulude vähenemine tuleneb ehitustegevusest teatrites, mis vähenes oluliselt aastaks 2006. Suurima osa teatrite kogukuludest moodustavad personalikulud – 58, 27% 292 131 965 krooni) 2005. aastal oli see näitaja 47, 93% 243 897 023 krooni) ning 2004. aastal 58, 52% 224 663 891 krooni. Töötasukulude osakaal kogukuludest oli aastal 2006 riigiteatritel kokku 59, 41% munitsipaalteatritel 59, 06% ning eraõiguslikel väiketeatritel 44, 36. Muude kulude hulgas moodustasid üksnes teatrite hoonete ning ruumide renoveerimis- ja investeeringukulud kokku 57 837 0348 krooni ehk 11, 53% kogukuludest. Riigiteatritel oli see näitaja 53 120 040 krooni (12, 42. munitsipaal- ETENDUSTEGEVUSEGA OTSESELT SEOTUD KULUD, SUUREMATE PÕHIKULUDE KAUPA Expenditure directly related to performing activities; by larger share of expenditure 7 960 061 78 326 009 1 195 324 348 279 16 502 271 18 045 874 96 371 883 11 421 920 2 633 380 14 055 300 644 786 453 532 4 418 907 5 517 225 19 572 525 9 872 646 2 146 796 12 019 442 500 896 575 299 2 701 796 3 777 991 15 797 433 43 479 988 10 796 755 54 276 743 1 785 727 1 645 829 13 702 310 17 133 866 71 410 610 5 503 876 1 527 857 7 031 733 65 226 37 388 2 613 087 2 715 701 9 747 434 10 940 841 1 570 858 12 511 699 363 040 233 106 1 809 130 2 405 276 14 916 975 22 393 191 2 349 908 24 743 099 1 531 879 588 901 5 053 485 7 174 265 31 917 364 9 047 088 2 162 073 11 209 161 950 365 621 139 5 305 498 6 877 003 18 086 164 9 711 239 1 040 411 10 751 650 93 298 248 637 4 664 674 5 006 609 15 758 259 TLN Linnateater 609 995 470 190 1 080 185 12 939 3 134 467 565 483 638 1 563 823 16 805 200 1 717 800 18 523 000 546 700 924 900 4 644 700 6 116 300 24 639 300 1 574 68 098 85 911 155 583 204 070 31 400 61 507 92 907 211 641 370 069 473 014 255 051 2 343 697 2 829 503 4 380 415 48 487 99 984 18 750 118 734 102 945 640 000 910 912 1 550 912 435 597 215 025 650 622 2 889 280 460 283 349 933 971 949 897 18 303 968 200 10 508 26 674 95 475 132 657 1 100 857 262 037 9 300 271 337 271 652 195 718 467 370 738 707 Vana Baskini T. 801 252 1 656 034 2 457 286 309 197 490 532 3 251 093 4 050 822 6 508 108 230 755 1 381 804 576 516 1 958 320 82 678 166 764 2 008 305 2 257 747 4 216 067 2 662 284 1 531 113 4 193 397 29 834 47 210 1 134 195 1 211 239 5 404 636 644 337 1 792 233 2 436 570 14 750 439 506 2 600 819 3 055 075 5 491 645 676 240 323 379 999 619 7 951 4 820 1 765 506 1 778 277 2 777 896 Valgete Ööde F. 36 800 98 319 135 119 42 304 231 233 273 537 408 656 Sõltumatu T. Ü. 101 278 37 693 138 971 522 61 698 193 477 255 698 394 669 218 843 443 41 715 098 260 558 541 8 377 950 7 588 742 76 500 888 92 467 581 353 026 121 187 291 887 34 403 947 221 695 834 6 530 739 5 829 775 60 032 509 72 393 023 294 088 857 KOKKU 2004 177 617 056 31 115 150 208 732 206 6 927 173 6 023 589 60 583 022 73 533 784 282 265 990 * NB! Antud tabelis ei ole näidatud hoonete/ruumide haldusega tegeleva personali töötasukulusid. * The expenditure in the table does not include the remuneration expenditure of the staff engaged in the administration of buildings/rooms. kõik kulud total all expenditure 70 365 948 tegevuskulud kokku total operating expenditure lavastuste valmistamise ja etenduste andmisega seonduvad tootmis- ja teeninduskulud production and service expenditure related to the preparing and giving performances transpordikulud transport expenditure kulud autorikaitsele copyright expenditure tegevuskulud - operating expenditure Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 töötasukulud kokku total remuneration expenditure koosseisuvälise personali töötasukulu (sh ka FIE-d, OÜ_d, AS-id, MTÜ-d, stipendiumid) non-staff personnel töötasukulud. remuneration expenditure* koosseisulise personali töötasukulu (sh ka FIE-de, OÜ-d, AS-id, MTÜ-d, stipendiumid) permanent staff teatritel 3 506 199 krooni (9, 66% ning eraõiguslikel väiketeatritel 1 211 109 krooni (3, 25% kogukuludest. Etendustegevusega otseselt seotud kuludest kokku moodustasid töötasukulud 46, 69% 260 558 541 krooni) kogukulavastuskulud 21, 7% Etendustegevusega seotud kulud 2, 1% 2, 4% töötasukulu 11, 8% koosseisulise personali 62, 0% Etendustegevusega otseselt seotud kulud Expenditure directly related to performing activities Expenditure directly related to performing activities includes all expenditure directly or indirectly connected with performing activities — personnel expenditure of creative, administrative, technical and service staff, performing expenditure, authors remuneration, office expenditure, etc. Remuneration expenditure includes state taxes (excl. value added tax. Expenditure for the acquisition of goods and services excludes value added tax. Töötasukulude all on näidatud otseselt etendustegevusega seotud personali (nt näitlejad, lavastajad, kunstnikud, heliloojad, lavatehnikud, etendust haldav administratiivne ja teenindav personal jne) kogu töötasukulu ehk brutopalk koos sotsiaalmaksude ja lisatasudega (välja arvatud käibemaks nt OÜ-de puhul. Lisaks lepingulistele (tööleping/töövõtuleping) töötajatele on näidatud siin ka FIE-de, OÜ-de, AS-ide ja MTÜ-dega seotud kulud juhul, kui vastav kulu on tekkinud seoses töö- või teenistussuhtega. Koosseisulise ja koosseisuvälise personali kulud on tabelis näidatud eraldi tulpades. Koosseisuliseks töötajaks nimetatakse lisaks lepingulistele (tööleping/töövõtuleping) töötajatele erandjuhul ka FIE või OÜ-na esindatud töötajad juhul, kui nende töö- või teenistussuhe on töömahuliselt sama lepingulise töötaja suhtega. Remuneration expenditure includes the total remuneration or gross wages and salaries of the personnel directly related to performing activities (e. g. actors, producers, directors, artists, composers, technical, administrative and service staff, etc. together with social taxes and additional costs (excl. value added tax e. in case of private limited companies. It also includes, in addition to contracted employees (contract of employment/contract for services) also the expenditure connected with self-employed persons, private limited companies, public limited companies and non-profit associations if the respective expenditure has been made in connection with employment/service relationship. Expenditure on permanent staff and non-staff personnel has been shown in different columns. In addition to contracted employees (contract of employment / contract for services) also self-employed persons or persons representing a private limited company are considered permanent staff, if their employment/service relationship is of the same work volume as that of a contracted employee. Tegevuskulude all on näidatud otseselt etendustegevusega seotud kõik muud kulud peale töötasukulude. Kuna kuludel autorikaitsele ja transpordile on etendusasutuse eelarves sageli üsna suur osakaal, on tabelis vastavad kulud eraldi tulbas näidatud. Lavastuste valmistamise ja etenduste andmisega seonduvate tootmis- ja teeninduskulude all kajastuvad kulud reklaamile, lavatehnikale ja dekoratsioonidele; etenduste andmisest tulenevad lähetuskulud, kulud üksikute tarbeesemete soetustele jne. Lisaks kantseleikulud ja kulud kõikvõimalikele eelpool nimetamata kaupadele ja teenustele, mis on tekkinud seoses lavastuste ettevalmistamise ja etenduste andmisega. Siin on näidatud ka tavapärasele etendustegevusele lisanduvad erakorralised etendustegevusega seotud ettevõtmiste kulud (nt festivalid. Operating expenditure include all expenditure directly related to performing activities, except for remuneration expenditure. As copyright expenditure and transport expenditure usually account for a large share of the performing enterprises budget, the respective indicators have been shown in different columns. The production and service expenditure related to the preparing and giving performances include the expenditure on advertising, technical equipment and scenery, travel costs related to guest performances, expenditure on the acquisition of several requisites, etc. In addition office expenditure and expenditure on several goods and services not mentioned above, which are connected with the preparing and giving performances. The expenditure on exceptional performing activities (e. festivals) is also included here. Etendustegevusega otseselt seotud kulude all on näidatud kõik kulud, mis tekivad otseselt või kaudselt seoses etendustegevusega – loomingulise, administratiivse, lavatehnilise ja publikut teenindava personali kulud, lavastuskulud, autoritasud, kontorikulud jne. Töötasukulud on näidatud koos riiklike maksudega (välja arvatud käibemaks. Kaupade ja teenuste soetamiseks tehtud kulud on näidatud ilma käibemaksuta. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Suurimad investeeringukulud olid riigiteatritel. Valdavas osas moodustusid kulud investeeringuga seotud finantskohustuste katmiseks. ludest, kulud autorikaitsele 1, 50% 8 377 950 krooni) transpordikulud 1, 36% 7 588 742 krooni) ning lavastuste valmistamise ja etenduste andmisega seonduvad tootmisja teeninduskulud 13, 71% 76 500 888 krooni. Etendustegevusega otseselt mitte seotud kulud Expenditure not directly related to performing activities 2004–2006 aasta võrdluses näeme olulise muutusena hoonete renoveerimiskulude kasvu (kuni 39% ni etendustegevusega otseselt mitte seotud kuludest. Kuna remonttööde ajaks anti hooned üle ehitaja valdusesse, siis on paralleelselt ehitustegevusega vähenenud halduskulud. See on aga ajutine, vaid ehitusperioodil kestev nähtus. Renoveerimisperioodil kogu teatri igapäevatöö halvatusega on kaasnenud ka muu teatri põhitööga kaasneva teenindustegevuse ja selle kuluosakaalu langus. 2006 compared to 2005 and 2004, repairing expenditure of buildings grew significantly (up to 39. 6% of expenditure not directly related to performing activities. As the buildings were in possession of builders during the repair work, administration expenditure has decreased simultaneously with the growth of construction activities. However, this is a temporary phenomenon, which can be observed only in construction period. The recession of the theatre life during the repair period also causes the decline in service expenditure (14. 5. Expenditure not directly related to performing activities includes the expenditure connected with the administration of performing arts institutions buildings/rooms. Remuneration expenditure includes state taxes (excl. value added tax) the expenditure on the acquisition of goods and services exclude value added tax. Etendustegevusega otseselt mitte seotud kulude all on näidatud kõik kulud, mis tekivad seoses etendusasutuse hoone ja/ või ruumidega haldamisega või etendustegevusele lisanduva tegevusvaldkonnaga. Töötasukulud on näidatud koos riiklike maksudega (välja arvatud käibemaks) kaupade ja teenuste soetamiseks tehtud kulud on näidatud ilma käibemaksuta. Administration expenditure of buildings/rooms by types: Remuneration expenditure (incl. purchased services) — remuneration of the following occupations: electrician, electronic, deputy financial manager, administrative manager, cleaner, janitor, economic manager, hostess, mechanic, maintenance worker, plumber, technical director, night guard, hostels economic manager, hostels employee. Social taxes are included if the performing enterprise is paying them for employees. Maintenance of territory, garbage removal, chimneysweeping service, cleaning services. Etendustegevusega otseselt mitte seotud kulud 2006 muud tootmis- ja teeninduskulud infotehnoloogia 2, 3% 11, 5% muud töötasukulud 1, 6% hoonete/ruumide halduskulud (sh töötasukulud) 35, 1% kohvikulud (sh renoveerimiskulud; 10, 5% Administration expenditure of buildings/rooms — expenditure on cleaning and maintenance of buildings/rooms, on inventory, guarding, rent, heating, electricity, water and sewerage. Repair and maintenance of inventory connected with the administration of buildings/rooms. investeeringud 39, 0% Etendustegevusega otseselt mitte seotud kulud 2005 7, 1% 18, 7% 0, 7% Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 kohvikukulud (sh 3, 0% investeeringud ja nendega seotud finantskohustused 38, 9% Etendustegevusega otseselt mitte seotud kulud 2004 2, 6% 21, 6% 0, 0% 41, 0% Renovation costs of buildings/rooms, investments - Includes all the expenditure related to investments and renovation of buildings and rooms (excl. regular repairs) financial liabilities, state investments; resources from the economic activity; resources from EU funds and other international funds. If the renovation/construction of buildings has been accomplished with debt finances, only the financial obligations connected with the debt service have been shown (Estonian National Opera, Estonian Puppet Theatre, Pärnu Endla Theatre, Estonian Drama Theatre, Rakvere Theatre, Russian Theatre. Café expenditure by types: Remuneration expenditure - gross wages and salaries of café staff. Social taxes have been included if the performing arts institution pays them for the employees. kohvikukulud (sh 5, 3% 29, 6% Other Café expenditure Hoonete/ruumide halduskulud liikide kaupa: Töötasukulud (sh ostetud teenused) – järgmiste erialade töötasukulud: elektrik, elektroonik, finantsjuhi asetäitja, haldusjuht, koristaja, majahoidja, majandusjuht, majaperenaine, mehaanik, pansionaaditöötaja, remonditööline, santehnik, NB! The depreciation has not been presented, i. e. real, not estimated costs have been presented on the basis of cash-flow. 589 567 1 125 511 1 715 078 11 569 777 1 591 665 1 893 377 3 485 042 6 268 866 3 111 121 5 218 646 8 329 767 3 635 623 671 091 956 041 1 627 132 1 284 043 1 431 542 2 715 585 1 395 886 2 337 773 3 733 659 5 574 740 5 375 191 899 596 10 064 731 11 453 215 44 778 722 177 754 584 790 762 544 14 047 399 196 518 172 836 369 354 15 498 453 551 210 1 280 656 1 831 866 13 797 255 98 172 241 622 339 794 1 966 926 151 153 900 269 1 051 422 3 767 007 851 575 555 961 1 925 426 3 332 962 12 641 361 1 127 898 1 907 266 7 147 260 1 640 197 1 587 899 3 228 096 239 032 101 971 1 084 501 1 425 504 13 708 127 1 655 587 5 650 193 6 047 162 165 114 1 266 976 1 432 090 725 092 76 356 68 307 869 755 13 999 200 518 850 7 194 187 543 194 737 713 587 1 837 500 3 666 500 5 504 000 377 000 9 387 199 123 695 209 606 10 810 16 482 49 236 71 337 139 942 68 605 3 506 199 21 944 kõik kulud kokku total all expenditure 2 783 807 488 888 muud kulud kokku total other expenditure total 2 591 384 muud lavastuste valmistamise ja etenduste andmisega mitteseotud tootmis- ja teeninduskulud / other production and service expenditure not related to the 5 506 431 779 368 2 776 809 3 994 606 2 729 622 information technology 12 876 612 other remuneration expenditure hoonete/ruumide renoveerimiskulud; investeeringud ja nendega seotud finantskohustused renovation costs of buildings/rooms; investments and financial liabilities related to them 14 942 464 kohvikukulud kokku total café expenditure hoonete/ruumide halduskulud kokku total administration expenditure of buildings/rooms total 8 567 692 muud kulud other expenditure muud kulud (sh üür) other expenditure (incl. the rent) kohvikukulud café expenditure töötasukulud (sh ostetud teenused) remuneration expenditure (i. purchased services) töötasukulud 6 374 772 hoonete/ruumide halduskulud administration expenditure of buildings/rooms 34 173 233 935 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Etendustegevusega otseselt mitte seotud kulud 74 952 308 887 250 000 96 045 346 045 34 753 70 781 105 534 159 162 776 056 986 418 70 926 242 704 2 418 287 62 224 30 756 98 428 13 702 210 362 1 189 165 171 778 67 046 3 000 92 980 80 748 179 177 148 351 264 176 497 278 101 781 003 22 827 915 25 089 169 24 585 960 17 094 725 17 934 619 21 941 163 3 428 603 4 124 871 2 304 587 3 029 679 2 644 797 15 541 808 16 973 898 5 399 784 8 415 491 9 682 467 2 800 185 7 126 317 7 291 431 2 599 599 57 837 348 68 601 818 30 086 292 52 144 193 65 832 394 41 708 967 30 001 672 37 344 865 28 316 881 22 142 521 28 487 529 13 392 086 majandusstatistika EESTI KULUD KOKKU total expenditure total other expenditure etendustegevusega otseselt mitte seotud (sh investeeringud, kohvikukulud) not directly related to performing activities (incl. investments, café expenditure) muud kulud - other expenditure etendustegevusega seotud directly related to kõik tööjõukulud total remuneration etendustegevusega otseselt mitte seotud not directly related to performing activities etendustegevusega otseselt seotud 9 593 282 87 919 291 26 617 748 44 663 622 14 644 867 12 332 321 17 849 546 33 619 924 4 183 049 16 202 491 9 422 027 13 200 018 31 295 886 57 387 864 5 467 488 22 601 355 85 207 865 7 702 824 3 055 495 11 714 360 13 795 742 3 456 698 18 683 982 2 247 461 26 990 560 8 056 127 15 230 392 44 558 725 2 658 597 13 867 758 9 921 632 16 798 635 31 794 290 4 884 812 15 636 462 7 458 801 12 465 410 29 757 459 678 375 2 277 410 20 360 500 3 883 199 9 999 499 34 026 499 241 493 413 675 38 426 131 333 260 877 2 863 676 171 550 884 557 612 956 4 414 588 1 242 858 563 415 1 084 752 4 121 603 6 613 642 2 416 909 4 403 759 1 431 869 2 643 108 7 822 923 4 375 229 3 085 831 5 584 625 1 859 026 2 957 073 276 537 411 656 31 573 424 292 131 965 86 776 167 179 243 748 501 377 385 22 201 189 243 897 023 73 542 381 169 348 883 242 891 264 22 092 691 508 880 978 208 672 206 15 991 685 224 663 891 73 496 388 57 472 437 130 968 825 383 949 597 Kogukulude võrdlus 2004-2006 tehniline direktor, öö)valvur, valvelauatöötaja, ühiselamu majandusjuht, ühiselamu töötaja. Arvestatud koos sotsiaalmaksudega juhul, kui etendusasutus maksab neid antud töötajate eest; vastasel korral mitte. Territooriumi korrashoid, prügivedu ja korstnapühkimisteenus, koristamisteenused. halduskulud (va töötasukulud) administration etendustegevusega otseselt mitte seotud (sh investeeringud, kohvikukulud) NB! antud arvestuses ei näidata kulumit ega amortisatsiooni, st näidatakse rahavoogude põhjal reaalseid, mitte arvestuslikke kulusid. Näidatud on kõik hoonetele ja ruumidele tehtud investeeringute ja renoveerimistega seonduvad kulud (välja arvatud korraline jooksev remont) finantskohustused; riiklikud investeeringud; majandustegevusest laekunud vahendid; Euroopa Liidu fondidest ja muudest rahvusvahelistest fondidest laekunud vahendid. Kui hoone renoveerimine/ehitus on teostatud laenurahadega, Hoonete/ruumide reneoveerimiskulud, investeeringud 2005 Hoonete/ruumide halduskulud – koristamise ja hoonete/ruumide hoolduse inventar, valve, rendid, küte, elekter, vee- ja kanalisatsioonimaksud. Hoonete/ruumide haldusega seotud inventari remont ja ülalpidamine. 2004 tööjõukulud - remuneration expenditure halduskulud (va töötasukulud) administration expenditure (excl. remuneration expenditure) ETENDUSASUTUSTE KULUD KOKKU, liigitatuna suuremate põhikulude kaupa TOTAL EXPENDITURE OF PERFORMING ARTS INSTITUTION, by larger share of expenditure Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 economic statistics Kohvikukulud liikide kaupa Töötasukulud – kohvikutöötajate töötasukulud brutos. Arvestatud koos sotsiaalmaksudega juhul, kui etendusasutus maksab neid antud töötajate eest; vastasel korral mitte. Muud kulud – kohviku muud kulud. Muud kulud: Muude kulude all kajastuvad lavastuste valmistamise ja etenduste andmisega otseselt mitte seotud muud tootmis- ja teeninduskulud (N: SA Draamateater puhul PILETIMAAILMA töötasukulud ning majanduskulud; SA Vene Teatri puhul ehitustegevusega kaasnenud töötasukulud; finantskulud, töömasinate ja seadmete majandamiskulud, kapitalirendi kulu jne. Eraldi näidatakse arvutite, arvutiprogrammide jm infotehnoloogia soetuse ning hooldusega seonduvad kulud. Etendusasutuste tulud Expenditure of performing arts institutions Etendustegevusega otseselt seotud tulud Income directly related to performing activities Etendustegevusega otseselt seotud tulude all on näidatud eraldi majandustegevusest laekuv tulu ja toetused. Income directly related to performing activities includes separately the income from economic activity and subsidies. Etendustegevusega otseselt seotud majandustegevusest laekuvad tulud on: Income from economic activity includes: Piletitulu oma etendustelt – kajastab etendusasutuse oma loomingulise tegevusega teenitud tulu. Selle hulka ei ole arvatud ballid ja muud üritused, mis ei ole seotud konkreetsete lavastustega. Piletitulu külalisesinejatelt – kajastab teiste etendusasutuste/esinejate loomingu vahendamise kaudu teenitud tulu. Piletitulu muudelt omaüritustelt – teatrite poolt korraldatud kontsertide, tähtpäevaürituste ja ballide piletitulu. Muud tulud – siin näidatakse muu loomingu majandamisega seonduvalt saadud omatulusid, nagu näiteks etendustegevusega seonduv renditulu, projektitulu, tulu festivali korraldamisest, tulu kavalehtede müügist, reklaamitulu jne. Toetuste all näidatakse eraldi koondnumbrina toetusi erinevatest allikatest kokku: Toetused kohalikult omavalitsuselt – näitab kõiki kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud toetusi, nagu tegevustoetus, toetused seoses investeeringute ja soetustega jne. Muud toetused – toetused eraisikutelt, firmadelt ja muudelt mitteriiklikelt organisatsioonidelt Toetused välisfondidelt – on eraldatud muudest toetustest, saamaks ülevaadet teatrite aktiivsusest suhtlusel välisfondidega. Jaguneb omakorda toetusteks Euroopa Income from box-office receipts (own performances — income received by the creative activity of the performing enterprise. Excludes balls and other events not connected with certain productions. Income from box-office receipts (guest performers) — income received by the intermediation of the creative activity of other performing enterprises/performers. Income from box-office receipts (other own events) — income from box-office receipts received from concerts, balls and other events organised by the theatre. Other income - own income received by management of other creative activities, e. rental income connected with performing activities, project income, income from the organisation of festivals, income from the sale of programmes, income from advertising, etc. Subsidies include total subsidies from different sources as separate code numbers: Subsidies from state budget - all subsidies allocated from the state budget: activity support, subsidies connected with investments and acquisitions, etc. In addition subsidies from the Cultural Endowment, Gambling Tax Board, Ministry of Culture and other national funds. Subsidies from local budget —all subsidies allocated from the local budget, such as activity support, subsidies connected with investments and acquisitions, etc. Other subsidies — subsidies from private persons, firms and other non-governmental organisations. Subsidies from foreign funds — separated from other subsidies in order to get an overview of the activity of theatres in communicating Toetused riigieelarvest – sisaldab kõiki riigieelarvest eraldatud toetusi: nii tegevustoetus, toetused seoses investeeringute ja soetustega jne; lisaks ka toetused Kultuurkapitalilt, Hasartmängumaksu nõukogult, Kultuuriministeeriumilt jm riiklikelt fondidelt. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 siis on näidatud vaid selle laenu teenindamisega seonduvad finantskohustused (RO Estonia, ER Nukuteater, Pärnu Endla Teater, Eesti Draamateater, Rakvere Teater, Vene teater. piletitulu omaetendustelt income from box-office receipts (own performances) 2 771 377 302 094 393 992 1 116 045 36 314 1 075 674 4 943 747 1 368 564 55 584 188 587 486 067 2 773 307 167 425 40 371 35 284 269 730 136 670 9 681 700 3 500 202 286 394 225 5 579 872 13 347 176 244 926 3 005 458 4 585 995 133 170 9 234 488 5 437 739 29 814 13 317 362 5 441 950 18 206 646 54 432 44 138 46 959 499 971 1 609 11 660 306 843 1 902 806 320 822 1 210 643 666 628 731 277 448 424 1 160 183 1 415 523 5 443 718 486 667 190 196 179 085 9 988 543 4 674 183 5 900 694 14 557 819 5 252 623 18 937 923 8 858 218 4 807 095 4 560 482 2 051 106 610 052 225 272 642 026 1 001 335 784 894 207 454 127 436 171 164 11 872 800 427 908 17 414 947 18 723 095 25 012 793 12 422 529 9 205 461 59 116 338 19 310 908 30 100 928 99 991 130 661 186 75 000 55 000 500 000 353 000 261 050 40 000 107 500 73 000 70 000 11 065 999 988 593 1 010 000 20 000 10 000 1 500 000 1 567 815 482 575 588 181 444 924 814 701 10 760 158 850 195 300 12 337 42 373 606 100 152 792 5 000 394 000 541 266 165 880 11 039 31 293 muud toetused other subsidies 142 133 44 952 4 541 043 4 276 270 5 272 760 169 190 piletitulu külalisesinejatelt (guest performers) 82 151 piletitulu muudelt omaüritustelt (other own events) 13 848 225 piletitulu kokku total income from box-office receipts muud tulud other income(1) majandustegevusest laekuvad tulud kokku total Income from economic activity 25 359 186 toetused riigieelarvest subsidies from state budget 1 100 845 toetused omavalitsustelt subsidies from local budget 6 786 468 toetused mujalt välismaalt subsidies from foreign countries elsewhere 7 757 373 toetused EL struktuurifondidelt subsidies from EU structural funds 18 572 718 5 521 414 5 241 582 3 005 929 1 115 052 578 272 906 076 1 218 894 314 954 200 436 241 164 23 675 365 1 416 501 17 434 947 20 343 899 12 453 568 9 246 754 60 616 338 19 350 908 30 927 966 102 041 520 toetused riigieelarvest kokku total subsidies from state budget 15 795 761 770 1 219 445 126 816 2 069 923 1 169 063 2 608 687 renditulu rent income 1 904 342 1 120 516 2 503 805 6 221 905 5 117 445 kohvikutulu café income 7 741 578 43 984 28 762 36 354 118 183 157 495 221 412 680 1 682 586 3 578 537 844 766 3 849 629 910 665 881 336 6 139 150 other income(2) 16 668 376 1 256 991 4 186 390 4 797 982 971 582 5 919 552 8 301 633 13 865 282 Etendustegevusega otseselt mitte seotud tulud kokku - total income not directly related to performing activities 6 013 822 6 430 527 4 421 452 6 558 770 1 064 939 1 096 272 1 216 774 4 110 384 584 684 235 877 377 834 34 920 899 2 223 406 23 229 646 30 430 983 44 368 594 17 706 191 13 223 794 85 473 813 33 094 491 40 667 520 141 265 988 TULUD KOKKU total income Etendustegevusega otseselt seotud toetused Subsidies directly related to performing activities Etendustegevusega otseselt mitte seotud tulud Income not directly related to performing activities Majandustegevusest laekuvad tulud Income from economic activity Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 majandusstatistika economic statistics 502 585 019 393 539 410 374 017 992 7 142 089 5 632 959 14 963 671 265 883 895 44 946 18 543 143 11 259 339 12 546 492 321 037 756 281 185 693 250 452 081 402 470 2 437 906 294 630 786 707 622 344 629 070 2 260 723 457 067 1 183 071 95 000 260 172 2 330 381 79 820 50 000 262 636 295 061 355 172 392 456 7 955 704 19 825 422 42 744 797 501 629 803 412 2 015 775 287 980 1 727 795 Liidu fondidelt ja EL välistelt fondidelt, institutsioonidelt, eraisikutelt. Etendustegevusega otseselt mitte seotud tulud on: Etendustegevusega otseselt mitte seotud tulude all on näidatud kõik tulud, mis tekivad seoses etendusasutuse etendustegevusele lisanduva tegevusvaldkonnaga. Kohvikutulud – osadel etendusasutustel moodustab etendusasutusele kuuluva kohviku käive võrdlemisi suure osa kogu asutuse käibest, siis on otstarbekas kulude/tulude tervikliku võrdluspildi kujundamise huvides näidata eraldi kohviku majandamisega seonduvad töötasuja muud majandamiskulud. Muud tulud – siin on näidatud tulud, mis saadud väljaspool etendustegevust ning mis on eelnevalt nimetamata (nt reklaamitulu, tulu ruumide rendist, majutusteenusest, konverentside, vastuvõttude, pidude korraldamisest jne; tulu piletite ristmüügist, tulu põhivara müügist, sihtfinantseerimise amortisatsioon, finantstulud jne. with foreign funds. Divided into subsidies from the European Union funds and funds outside the EU, subsidies from institutions, private persons. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 2 958 074 Income not directly related to performing activities: Income not directly related to performing activities includes all income connected with the activities in addition to performing activities. Café income — the turnover of the café of some performing enterprises accounts for a relatively large share of the total turnover of the enterprise. In order to get a a comparable picture of the expenditure/income ratio, it is reasonable to show separately the remuneration costs and other management costs connected with the café management. Other income — income received outside performing activities and which have been not mentioned before (e. income from advertising, from renting the rooms, from accommodation services, from organising conferences, receptions, parties, etc. income from the sale of fixed assets, depreciation of targeted financing, financial income, etc. ) 91 766 535 102 501 138 12 524 511 14 889 629 79 242 024 87 611 509 742 265 86 869 244 muud tulud - 12% piletitulu omaetendustelt - 81% külalisesinejatelt - 1% Etendustegevusega seotud tulu- ja toetuste allikad 115 211 153 13 768 361 101 442 792 3 626 929 6 701 733 75 003 597 937 957 93 803 102 25 547 10 800 5 400 38 250 89 935 48 952 piletitulu muudelt omaüritustelt - 6% EL struktuurifondidelt 0, 68% omavalitsustelt 5, 38% mujalt välismaalt 0, 13% 611 498 16 200 146 457 82 660 63 797 138 887 Etendustegevusega seotud majandustegevusest laekuv tulu muud 0, 66% toetused riigieelarvest 93, 15% Toetused etendusasutustele subsidies to performing arts institutions toetused riigieelarvest kokku total subsidies from state budget toetused, stipendiumid kultuurkapitalilt subsidies, grants from the Cultural Endowment of Estonia tegevustoetus kokku total subsidies for operating halduskulude katteks for administration 83 409 130 3 252 388 86 661 518 8 962 966 4 103 646 233 000 10 137 247 664 667 10 801 914 12 049 425 7 000 000 249 589 11 132 886 1 600 000 12 732 886 6 463 097 106 925 8 000 44 024 654 13 499 000 57 523 654 1 000 000 82 684 510 000 1 551 784 157 200 38 000 4 361 600 230 000 213 990 800 000 30 000 6 870 793 591 344 7 462 137 34 340 11 301 000 958 437 12 259 437 125 092 18 406 193 19 906 193 515 000 11 709 105 12 104 947 337 908 11 150 900 5 500 000 5 310 000 660 000 39 528 4 800 13500 31 900 112 636 19 000 64 984 47 652 100 349 168 954 450 544 844 861 106 474 951 335 547 314 94 712 25 329 490 938 15 924 25000 200 000 506 862 1 605 584 3 379 082 901 089 84 477 28 159 134 350 103 190 122 388 35 000 888 000 3 685 495 90 000 87 307 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 toetused otse investeeringuteks; eraldised finantskohustuste katteks subsidies for direct investments; allocations for financial liabilities töötasukulude katteks for remuneration Tegevuskulude katteks Subsidies for operating expenditure projektitoetused project-based subsidies Toetused riigieelarvest - Subsidies from state budget 250 176 98 530 323 134 258 400 1 121 600 478 000 150 000 56 318 29 900 229 329 160 22 715 367 252 044 527 5 563 391 41 725 272 16 282 765 5 421 801 202 463 455 25 169 791 227 633 246 3 109 701 31 727 032 14 548 041 3 717 128 280 735 148 186 417 599 18 361 249 204 778 848 684 144 35 101 724 5 245 743 2 286 622 248 097 081 Toetused etendusasutustelesubsidies to performing arts institutions Tabel annab täpsema ülevaate etendusasutustele laekuvatest toetustest, milles näidatakse detailselt eraldi riigitoetuse ja munitsipaaltoetuse osalust teatrite kogutuludes. The table provides a detailed overview of the subsidies to performing arts institutions, indicating the share of state and municipal subsidies in the total income of the theatres. Toetused tegevuskulude katteks koosneb toetusest töötasude ning haldus- ehk majanduskulude katteks Subsidies from the state budget by countries: Projektitoetused – projektipõhised toetused Kultuuriministeeriumilt, Hasartmängumaksu Nõukogult jm riiklikelt fondidelt (välja arvatud Kultuurkapital) Investeeringutoetused – toetused seoses investeeringutega ja põhivara soetustega jne (faktooringmaksete katted jne. Subsidies for operating expenditure include subsidies for remuneration expenditure and administration expenditure. Project-based subsidies — project-based subsidies from the Ministry of Culture, Gambling Tax Board and other national funds (excl. the Cultural Endowment. toetus omavalitsustelt kokku total subsidies from local toetused otseinvesteeringuteks subsidies for direct investments tegevustoetus subsidies for operating halduskulude katteks for administration töötasukulude katteks for remuneration expenditure 9 215 461 12 442 529 19 733 095 5 148 600 16 000 107500 2 395 200 22 938 799 824 894 903 076 27 000 257 000 103 000 112 421 490 440 9 560 1 110 052 2 106 106 4 635 482 5 468 281 312 636 6 820 212 439 421 7 259 633 4 663 736 4 156 759 4 707 300 1 410 000 6 117 300 2 306 239 4 501 655 683 000 339 580 899 1 835 000 300 000 10 558 539 2 905 349 294 199 036 5 156 982 2 204 855 2 885 322 263 528 895 Toetus riigieelarvest, võrdlus 2004-2006 toetused, stipendiumid kultuurkapitalilt - 2 463 015 muud otseinvesteeringuteks projektid Toetus omavalitsustelt, võrdlus 2004-2006 otseinvesteeringud; otseinvesteeringuteks; eraldised finantskohustuste 378 019 4 050 101 558 945 tegevustoetud kokku 67 815 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Toetus omavalitsustelt - Subsidies from local budget Other subsidies: subsidies from private persons, firms and other non-governmental organisations. Etendustegevusega seotud majandustegevusest laekuvate tulude võrdlus 2004-2006 omaetendustelt 701 000 mujalt välismaalt 101 000 25 000 145 000 omavalitsustelt 180 000 Etendustegevusega seotud tulu- ja toetuste allikate võrdlus 2004-2006 Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Creative grants from the Cultural Endowment — creative grants allocated directly to creative persons in the framework of activities related to the theatre. Creative grants are not given directly to the theatre, which is the reason why creative grants are excluded from the state subsidies. Loomingulised stipendiumid kultuurkapitalilt – teatri tegevusega seotud tegevuste raames otse loovisikutele eraldatud loomingulised stipendiumid. Loomingulised stipendiumid ei lähe otseselt teatrile, seetõttu riigitoetuste summa seda ei sisalda. Toetused eraisikutelt, firmadelt ja muudelt mitteriiklikelt organisatsioonidelt. Muud toetused muudelt omaüritustelt Muud toetused – toetused eelpool nimetamata kulude katteks. Investeeringutoetused – toetused seoses investeeringute ja põhivara soetustega jne (faktooringmaksete katted jne) Other subsidies — subsidies for expenditure not mentioned before. külalisesinejatelt Projektitoetused – projektipõhised toetused kohaliku omavalitsuse eelarvest ja fondidelt Investments — subsidies connected with investments and with acquisition of fixed assets, etc. Toetused tegevuskulude katteks koosneb toetusest töötasude ning haldus- ehk majanduskulude katteks Project-based subsidies — project-based subsidies from local budget and from funds. Toetused kohaliku omavalitsuse eelarvest liikide kaupa: Subsidies for operating expenditure — subsidies for remuneration expenditure and for administration expenditure. riigieelarvest Toetused, stipendiumid kultuurkapitalilt – kultuurkapitali stipendiumid, projektitoetused, muud liiki toetused Subsidies from local budget by types: Muud toetused – toetused investeeringute ja põhivara soetustega seonduvate laenude tagasimaksete ning intressikulude katteks; toetused eelpool nimetamata kulude katteks Töötasustatistika AITA-de põhiselt Remuneration statistics by full-time equivalent person year (FTE) Töötasukulud sisaldavad töötajate töötasukulu koos sotsiaal -ja lisamaksudega, sh ka kulud FIE-d, OÜ-d, AS-id, MTÜ-d, stipendiumid. Töötasukulud sisaldavad ka FIE-de, OÜ-de, AS-ide, MTÜ-de arvete alusel makstud töötasukulu ning stipendiume. FTE or “full-time equivalent person year” indicates the estimated average work volume of a full-time employee in a calendar year. Remuneration expenditure includes wages and salaries of employees with social and additional taxes, incl. expenditure on self-employed persons, private limited companies, public limited companies, non-profit associations, muneration expenditure also includes wages and salaries and grants paid on the basis of invoices submitted by self-employed persons, private limited companies, public limited companies, non-profit associations. Riigieelarvest eraldatud toetus AITAks jaotatult. Subsidies from state budget divided into FTE toetus töötasukulude katteks. state budget for remuneration Toetus ühe AITA kohta = 112 636 krooni / Subsidy per one FTE = 112, 636 kroons A A x 112 636 Rahvusooper Estonia* 740, 52 90, 00 10 137 240 99, 00 11 150 964 421, 00 47 419 756 61, 00 6 870 796 Kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud toetus Subsidies from local budget for remuneration expenditure Teatri etendustegevusega otseselt seotud tegelikud töötasukulud Actual remuneration expenditure directly related to performing activities of the theatre Teatri etendustegevusega otseselt mitte seotud tegelikud Actual remuneration expenditure not directly related to performing activities of the theatre Teatri kõik Total remuneration expenditure of the theatre Teatri aruandlus B Theatres reporting Teatri aruandlus C Teatri aruandlus B+C 164, 00 18 472 304 SA Rakvere Teater SA Vene Teater SA Eesti Draamateater 3, 00 1, 00 1, 50 4, 00 2 353 010 8, 50 957 406 Stuudioteater Ilmarine 5, 70 642 025 2, 00 4, 50 14, 25 1 605 063 30, 00 3 379 080 Eesti Teatri Festival 0, 00 8, 00 901 088 Valgete ööde F. 2 057, 97 231 801 428 261 360 639 KOKKU/KESKMINE: Ühendus R. M. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 AITA ehk “arvutuslik inimtööaasta” tähistab täistööajaga töötaja arvutuslikku keskmist töömahtu kalendriaastas. * RO Estonia tegevustoetus ei ole kujundatud Kultuuriministri Teatritele riigieelarvest toetuse jagamise komisjoni poolt ning toetus summa ei ole eraldatud AITA-de arvestuse põhiselt. * Activity support of the Estonian National Opera has not been formed by the Minister of Culture Committee allocating subsidies from the state budget to the teatres, the sum of the support has not been allocated based on FTE accounting. Tabelis on lisaks etendustegevusega otseselt seotud töötasukuludele võrdluseks teatri kõik töötasukulud kokku. The table includes, in addition to the remuneration expenditure directly related to performing activities, the total remuneration expenditure of the theatre in order to enable comparison. Teatri etendustegevusega otseselt seotud tegelikud töötasukulud on valdavalt suuremad kui riigieelarvest eraldatud toetus antud töötasukulude katteks. Tekkinud vahe katab teater üldjuhul omatulude arvelt. Kohaliku omavalitsuse teatritel (Tallinna Linnateater, Kuressaare Linnateater) katab olulise osa palgakuludest toetus linna eelarvest. Actual remuneration expenditure directly related to performing activities of the theatre is bigger than the subsidy for the respective remuneration expenditure allocated from the state budget. The difference is usually compensated on account of own income of the theatre. The municipal theatres (Tallinn City Theatre, Kuressaare City Theatre) uuslavastused new productions Gurmaanid – 2 René Eespere ooper. Kameeliadaam Ballett Ferenc Liszti muusikale. Lavastaja ja koreograaf: Tiit Härm. Kunstnik: Eldor Renter. Valguskunstnik: Klaus Gärditz. Dirigendid: Jüri Alperten ja Aivo Välja. Muusika valinud: Tiit Härm ja Gennadi Taniel. Muusika arraneerinud: Gennadi Taniel. Repetiitorid: Elita Erkina, Irina Härm, Juri Jekimov, Viktor Fedortšenko, Katrin Kivimägi. Kontsertmeistrid: Anneli Tohver, Milena Borissevitš, Vladima Jeremjan. Etenduse juht: Jüri Kruus. Osades: Marguerite Gautier, kurtisaan − Marina Chirkova, Olga Rjabikova, Luana Georg. Armand Duval, provintsinooruk Pariisis − Vladimir Arhangelski, Linnar Looris, Allan Simson. Georg Duval, tema isa − Sergei Fedossejev, Anatoli Arhangelski, Vitali Nikolajev. Krahv de Giray − Linnar Looris, Vitali Nikolajev, Sergei Fedossejev, Anatoli Arhangelski. Saint-Gaudens − Anatoli Arhangelski, Vladislav Levskoi, Gena Germanovitš. Gaston Rieux − Artjom Maksakov, Allan Simson, Andrei Mihnevitš. Olympe, kurtisaan − Olga Rjabikova, Kaja Kreitzberg, Heidi Kopti. Anaïs, kurtisaan − Galina Lauš, Marika Muiste, Luana Georg. Nanine, Margueritei toatüdruk − Svetlana Firsina, Kaire Kasetalu. Külalised salongis ja ballil ning unenäoviirastused − Heidi Kopti, Ingrid Gilden, Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Marika Muiste, Darja Günter, Urve-Ly Voogand, Kaja Kreitzberg, Margarita Dombrovskaja, Dagmar Rang-Saal, Maigret Peetson, Inna Sõrmus, Sanna Kondas, Tiina Kripsaar, Tuuli Peremees, Anna Zadoronjuk, Satu-Ludmilla Pussinen, Nazomi Inoue, Irina Fedorova, Helen Org, Oksana Titova, Svetlana Pavlova, Kaire Kasetalu, Reet Albre, Marina Kesler, Svetlana Firsina, Viktoria Voronina, Daniel Kirspuu, Sergei Oberemok, Vladislav Levskoi, Allan Simson, Gena Germanovitš, Andrei Mihnevitš, Viktor Kovalenko, Viktor Jelissejev, Sergei Lvov, Aleksei Jermakov, Alexey Korolev, Artjom Maksakov, Vladimir Klepinin, Oleg Lipovetski, Daniil Kolmin, Mihail Pulin. Osades: Preester, doktor − Priit Volmer. Sebastian − Rauno Elp. Oksjonipidaja, sanitar − Mart Madiste. Vürstinna − Riina Airenne. Parun − Jassi Zahharov. Londoni oksjonil osalejad − Rahvusooper Estonia koor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester Maailmaesietendus 3. märtsil 2006 teatrisaalis. Talupoja au. Pajatsid. Pietro Mascagni ja Ruggero Leoncavallo ooperid. Lavastaja: Neeme Kuningas. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer. Dirigendid: Jüri Alperten, Aivo Välja. Lavakujundus: Charles Cusick Smith (Šotimaa. Kostüümid: Charles Cusick Smith (“Talupoja au”, “Pajatsid”) ja Ivo Nikkolo (“Pajatsid”. Kostüümikunstniku assistent: Ester Kannelmäe (“Pajatsid”. Valgus: Charles Cusick Smith, Neeme Jõe, Neeme Kuningas. Peakoormeister: Elmo Tiisvald. Koormeistrid: Heli Jürgenson, Hirvo Surva. Kontsertmeistrid: Tarmo Eespere, Zoja Hertz, Ivo Sillamaa, Ralf Taal. Näitejuht: Helgi Sallo. Lavastaja assistendid: Tõnu Tamm (“Pajatsid”) Tiit Tralla (“Talupoja au”. Etenduse juhid: Alar Haak, Peeter Karell, Rein Taidla. „Talupoja au” osades: Santuzza − Nadia Kurem, Pille Lill, Irmgard Vilsmaier (Saksamaa. Turiddu − Vello Jürna, Oleg Orlovs (Läti) Mart Madiste. Alfio − Rauno Elp, Aare Saal, Jassi Zahharov. Lola − Helen Lokuta, Janne Ševtšenko, Valentina Taluma. Mamma Lucia − Riina Airenne, Juuli Lill, Ülle Tundla. Linnaelanikud – Rahvusooper Estonia ooperikoor ja poistekoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester Mustad sülfiidid − Reet Albre, Margarita Dombrovskaja, Kaire Kasetalu, Marina Kesler, Kaja Kreitzberg, Helen Org, Dagmar Rang-Saal, Svetlana Pavlova, Viktoria Voronina, Urve-Ly Voogand, Satu-Ludmilla nnapea provintsist − Juri Mihhejev. Linnapea naine − Marina Kesler, Tuuli Peremees. Linnapea poeg − Oleg Lipovetski, Sergei Lvov. Blanche, Armandi õde − Tiina Kripsaar, Oksana Titova. Armandi dublant − Gena Germanovitš, Sergei Oberemok. “Pajatsid” osades: Proloog − Rauno Elp, Jassi Zahharov, Aare Saal. Canio; Pagliaccio − Vello Jürna, Oleg Orlovs (Läti) Heikki Siukola (Soome) Kristian Benedikt (Leedu. Nedda; Colombina − Heli Veskus, Julia Semjonova, Janne Ševtšenko, Kristina Vähi, Merle Hillep. Tonio; Taddeo − Aleksandr Mihhailov, Jassi Zahharov, Leonid Savitski. Peppe; Arlecchino − Mart Madiste, Urmas Põldma, Lembit Tolga, Andres Köster. Silvio − Rauno Elp, Aare Saal, René Soom, Taavi Tampuu. Kaks pidulist − Igor Tsenkman, Vladislav Horuenko. Linnaelanikud – Rahvusooper Estonia ooperikoor ja poistekoor. Esietendus 2. veebruaril 2006 teatrisaalis. La Clemenza di Tito (“Tituse halastus”) Wolfgang Amadeus Mozarti ooperi kontsertettekanne. Dirigent: Arvo Volmer. Koormeister: Elmo Tiisvald. Kontsertmeistrid: Ivo Sillamaa. Kunstnik: Anne-Mai Heimola. Orkestri kontsertmeister: Toomas Bubert. Etenduse juht: Rein Taidla Solistid: Tito (Titus Flavius Vespasianus) Rooma valitseja − Herbert Lippert (Austria. Vitellia, troonilt tõugatud valitseja Vitelliuse tütar − Christina Lamberti (USA. Servilia, Sesto õde − Kristine Gailite (Läti. Sesto (Sextus) Tito sõber, Vitellia austaja − Annaliisa Pillak. Annio (Annius) Sesto sõber, Servilia austaja − Helen Lokuta. Publio (Publius) keisri ihukaitseväe ülem − Priit Volmer. Rahvusooper „Estonia” sümfooniaorkester ja ooperikoor. Orkestri solistid: basso continuo: klaveril Ivo Sillamaa, tšellol Mart Laas; klarnetil Vahur Vurm, bassettklarnetil Vello Sakkos. Kontsertettekanded 18. ja 19. veebruaril 2006 teatrisaalis. Lavastaja ja kunstnik: Ervin Õunapuu. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer. Dirigent: Aivo Välja. Valgusmeister: Neeme Jõe. Kontsertmeister: Tarmo Eespere. Koormeister: Elmo Tiisvald. Orkestri kontsertmeister: Toomas Bubert. Etenduse juht: Peeter Karell. Kriisa. Eesav − Marko Mäesaar. Eefraim − Joonas Parve. Olovernese sõdurid: Nineve − Aare Kodasma. Ragau − Kalev Vaidla. Ismael − Sven Tarlap. Askelon − Olev Kriisa. Muslim − Joonas Parve. Ahmet − Marko Mäesaar. Esietenduse 22. septembril 2006 teatrisaali laval. Tuhkatriinu Gioachino Rossini koomiline ooper. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer. Dirigent: Jüri Alperten. Lavastaja, lava- ja valguskujundaja: Michiel Dijkema (Holland. Kostüümid: Claudia Damm (Saksamaa. Koormeister: Elmo Tiisvald. Kontsertmeistrid: Ivo Sillamaa, Tarmo Eespere, Ralf Taal, Zoja Hertz, Riina Pikani. Lavastaja assistendid: Tõnu Tamm, Ellen Maiste. Valguskunstniku assistent: Bas Bergensen. Orkestri kontsertmeister: Toomas Bubert. Etenduse juhid: Peeter Karell, Rein Taidla. Osades: Angelina (Tuhkatriinu) Don Magnifico võõrastütar − Helen Lokuta, Annaliisa Pillak. Don Ramiro, Salerno prints − Juhan Tralla, Kestutis Alčauskis (Leedu) Roland Liiv. Dandini, Don Ramiro toapoiss − Aare Saal, René Soom, Rauno Elp, Taavi Tampuu. Don Magnifico, Monte Fiascone parun − Rauno Elp. Clorinda, tema tütar − Valentina Taluma, Janne Ševtšenko, Kristina Vähi, Angelika Mikk. Tisbe, tema tütar − Riina Airenne, Teele Jõks, Juuli Lill. Alidoro, Don Ramiro õpetaja − Mati Palm, Priit Volmer, Mart Laur. Daamid ja härrad printsi õukonnas − Rahvusooper Estonia ooperikoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Esietendus 10. novembril 2006 teatrisaalis. Paar Noortelavastus Kati Kivitari stsenaariumi “Paar” ja Hans Nordbergi näidendi “aaron:juuni” põhjal. Lavastaja ja koreograaf: Kati Kivitar. Kunstnik: Annika Aedma. Muusikaline kujundaja: Marko Kask. Valguskunstnik: Priidu Adlas. Videokunstnik, operaator: Kadri Karu. Videotehnika operaator: Tauno Uibo. Operaator: Siim Allas. Reissöör: Mihkel Soe. Reissööri assistent: Krista Maajärv. Osades: Juuni − Lee Trei. Aaron − Taavi Tõnisson. Poiss publikust − Sten Karpov (külalisena. Tüdruk publikust − Marju Männik või Liis Laigna või Kaia Skoblov (kõik külalisena. Esietendus 20. veebruaril 2006 suures saalis. Esietendus 11. mail 2006 teatrisaalis. Juudit Vahur Kelleri näidend Fr. Kreuzwaldi “Kilplased” ainetel. Anton Hansen Tammsaare draama, pühendatud teatri 100. sünnipäevale. Lavastaja: Vahur Keller. Kunstnik, muusika autor: Kaspar Jancis. Videoreissöör: Priit Hummel. Lavastaja: Katri Aaslav-Tepandi. Kunstnik: Krista Tool. Helilooja ja muusikaline kujundaja: Helena Tulve. Helilooja assistent: Liis Jürgens. Näitejuht: Tõnu Tepandi. Valgusmeister: Neeme Jõe. Etenduse juht: Alar Haak. Osades: Tippinsener – Riho Rosberg. Tippsportlane – Laura Nõlvak. Tippkokk – Tiina Tõnis. Tippfarmer – Anti Kobin. Tipprahuvalvaja – Liivika Hanstin. Tippkirurg – Karin Rask. Osades: Juudit - Garmen Tabor. Susanna − Terje Pennie. Osias − Peeter Raudsepp. Kabris − Jaan Vaidla. Siimeon − Vello Janson. Rabi − Tiit Tralla. Naine lapsega − Diana Dikson-Soom. Olovernes − Tõnu Tepandi. Pagoas − Mati Vaikmaa. Nimetu − René Soom. Akior, Ammoni pealik − Tõnu Tamm. Moabi vürst − Peeter Raudsepp. Kiliikia vürst − Jaan Vaidla. Damaskuse vürst − Vello Janson. Kaldea vürst − Olev Kriisa. Süüria vürst − Alar Haak. Petuulia sõdurid: Gideon, 1. väravavaht − Aare Kodasma. Eelija, 2. väravavaht − Kalev Vaidla. Naatanael, 3. väravavaht − Sven Tarlap. Jakob, 4. väravavaht − Olev Esietendus 11. märtsil 2006 Tallinna Linnateatri Taevalaval. Appi! Andres Noormetsa nukunäidend väikelastele. Lavastaja: Leino Rei. Kunstnik: Rosita Raud. Muusika autor ja kujundaja: Jaan Sööt Osades: Hans − Kristofer-Henn Pai (külalisena) või Ramses Sepp (külalisena. Ema − Ingrid Isotamm. Isa − Andres Roosileht. Vanaisa − Taavi Tõnisson. Nina − Andres Roosileht. Parem Käsi − Ingrid Isotamm. Vasak Käsi − new productions uuslavastused Taavi Tõnisson. Televiisor − Lee Trei. Esietendus 18. märtsil 2006 ovaalsaalis. ENDLA TEATER 2006 – eesti dramaturgia aasta Noortemuusikal William Shakespeare`i näidendi „Romeo ja Julia” ainetel. Rehepapp Libreto autor ja lavastaja: Andres Dvinjaninov. Helilooja: Elmar Liitmaa. Helilooja ja laulusõnade autor: Jaagup Kreem. Muusikaline juht: Kaire Vilgats. Lava- ja valguskunstnik: Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater. Kostüümikunstnik: Kersti Varrak. Koreograaf: Jüri Nael (Eesti Tantsuagentuur. Lavastaja: Priit Pedajas. Kunstnik: Pille Jänes. Valguskunstnik: Kalle Kuningas. Osades: Julia − Hele Kõre (Tallinna Linnateater) või Liisi Koikson (külalisena. Romeo − Kristjan Kasearu (külalisena. Capp − Riho Rosberg. Sinjoora − Liivika Hanstin. Paps − Margus Tabor (külalisena) või Toomas Kreen. Ema − Tiina Tõnis. Amps − Kaire Vilgats (külalisena. Paris − Tõnu Kilgas (külalisena) või Andres Dvinjaninov. Vend − Rain Simmul (Tallinna Linnateater) või Andres Roosileht. Merc − Jaagup Kreem. Ben − Taavi Tõnisson. Roosa − Lee Trei. Ball − Ingrid Isotamm. Pabra − Laura Nõlvak. Samm − Andres Roosileht või Toomas Kreem. Greg − Anti Kobin. Tüüp − Tarmo Männard. Will − Are Uder. Esietendus 25. augustil 2006 siseõue saalis. Värvid Maria Uski nukulavastus väikelastele. Lavastaja: Maria Usk. Muusika autor: Mari Amor. Osades: Must Kuningas – Taavi Tõnisson. Valge Haldjas – Laura Nõlvak. Erinevad rollid – Reet Loderaud. Esietendus 14. oktoobril 2006 vahesaalis. Tsuhh, tsuhh, tsuhh … Helle Laasi nukunäidend väikelastele. Lavastaja: Helle Laas. Kunstnik: Riina Vanhanen. Osades: Kana; Kass; Õunauss; Mesilaste parv – Helle Laas. Kukk; Kassipoeg; Koer; Mesilane – Riho Tammert. Part; Siga – Are Uder. Esietendus 5. novembril 2006 ovaalsaalis. Lepatriinude jõulud Nukulavastus Janno Põldmaa dramatiseeringu alusel. Lavastaja: Janno Põldma, Heiki Ernits. Kunstnik: Heiki Ernits. Muusika autor: Sven Grünberg. Esietendus 8. detsembril 2006 suures saalis. Markuse evangeelium Piibli-aineline draama täiskasvanutele. Lavastajad ja muusikalised kujundajad: Andres Roosileht, Vahur Keller. Muusika autor: Philip Glass. Kunstnik: Marge Martin. Osas: Kunstnik − Andres Roosileht. Esietendus 12. detsembril 2006 Köismäe tornis. EMTA Lavakunstikooli 22. lennu bakalaureuselavastus. Osades: Rehepapp Sander – Sergo Vares. Kubjas Hans – Nero Urke. Räägu Rein – Markus Luik. Liina – Mari-Liis Lill. Lumememm – Ursula Ratasepp. Koera Kaarel – Mihkel Kabel. Jaan, Kaarli sulane – Martin Kõiv. Õuna Endel – Tõnn Lamp. Luise – Britta Vahur. Nõid Minna – Laura Peterson. Vanatühi – Lauri Lagle. Imbi – Inga Salurand. Ärni – Veiko Tubin. Kratt Joosep – Risto Kübar. Sorgu Mai – Ragne Pekarev. Esietendus 17. veebruaril 2006 Suures saalis. Sõbrapäev Noorte näidend. Autorid: Liisu Krass ja Sandra Sillaots. Lavastaja: Enn Keerd. Kunstnik: Jaanika Arum. Helindaja: Janek Vlassov. Valgustaja: Jaan Laur. Endla Noortestuudio lavastus. Osades: Lisett – Liisi Tojak. Lisett – Jaanika Arum. Kai – Liis Ree. Kai – Katrin Maidre. Liina – Teele Tõnismann. Britt – Aile Jaansalu. Madleen – Helen Ojamets. Maria – Darja Varjonova. Margus – Otti Eylandt. Kaspar – Hendrik Elstein. Karl – Rauno Õispuu. Esietendus 25. veebruaril 2006 Küünis. August Kitzbergi draama raha ja inimese teravast vastuolust. Lavastaja: Andres Noormets. Kunstnik: Silver Vahtre. Muusikaline kujundaja: Andres Noormets. Valguskunstnik: Triin Rahnu Osades: Mogri Märt – Jaan Rekkor. Mari, selle naine – Helle Kuningas. Märt, nende poeg – Ago Anderson. Miili, nende tütar – Kaili Närep. Mäidu, Miili poeg – Johannes Seeman. Mäidu, Miili poeg – Oskar Seeman. Masa Ants – Ahti Puudersell. Leena, selle tütar – Ireen Kennik või Karin Tammaru. Peeter Pärn – Sepo Seeman. Anu – Siina Üksküla. Marjapuu – Enn Keerd. Kõik teised – Lauri Kink ja Tambet Seling. Koorid – Ambla koor: Helju Jõgi, Luule Kütismaa, Kairi Pard, Kadri Maurus, Ingrid Inno, Tiia Pihlak, Tiina Laumets, Kersti Saame, Küllike Pärn, Katrin Lumiste, Ave Prints, Aune Suve, Ants Tedrekull, Tõnu Puusepp, Kaja Kraav, Liisa Pärn, Egne Pärn, Kerstin Saame, Reet Kaljula, Hilda Saarepera, Aita Paap, Eva Kobrand, Helve Saar, Maret Alev, Ingrid Liivak. Lehtse kammerkoor: Kadri Tamminen, Maret Must, Siiri Nork, Heli Sild, Kadri Toomingas. Järva-Jaani koor: Pille Aaloe, Aime Läänesaar, Kaja Pernik, Lia Ojakõiv, Margit Selge, Tiia Abroi, Heli Kark, Ede-Ly Arusalu, Maimu Plinker, Nadeda Parts, Ülle Haviko, Ilme Murumaa. Türi kammerkoor: Marju Mändmaa, Merit Männi, Karin Koitla, Lea Urb, Tiina Kivimäe, Eve Oidekivi, Anne Martis, Tea Saar, Sirli Kriisa, Ester Pindmaa, Silva Ott, Tiiu Schüts, Arne Pindmaa, Tõnu Mändmaa, Ants Oidekivi, Mati Urve, Peeter Sergejev, Kaido Paju, Arne Jago. Paide ÜG koor: Gadi Rohtjärv, Liisa Randmaa, Mariin Veskimäe, Mariann Vissak, Dagmar Nakus, Eva Pattai. Solare: Reet Aru, Ulvi Eenmaa, Elo Forsel, Sven Forsel, Ly Hiire, Ille Hõbemägi, Meeli Hüüs, Anu Jänes, Maido Jänes, Maie Kaja, Ülle Kalvik, Ingrid Kesler, Valdek Kilk, Rasmus Kits, Günter Kits, Merike Kolde, Tiit Kullerkupp, Aare Kulli, Diana Kuntor, Thea Lepasaar, Ülle Otsa, Aare Pärna, Marju Saluste, Fjodor Tint, Aare Treial, Regina Triebstok, Heldur Uibo, Riina Veidenbaum, Meret Villo. Üle-eestiline neidudekoor Leelo: Kaisa Surva, Laidi Surva, Heidi Öövel, Marilis Aasa, Helen Valk, Liis Tiik, Mari Teesalu, Ruth Karutoom, Katrin Sarapuu, Minna Sillamaa, Liis Kalda, Laura Junson. Virumaa Tütarlastekoor: Elise Reineberg, Siret Tuula, Liisa Allsoo, Alina Rodienko, Helen Kapp, Doriskatre Truuver, Merilin Tooming, Birgit Pohlak, Eeva-Maarja Laur, Piret Filanovitš. Türi Noortekoor: Janell Lohvart, Mirjam Rõõmussaar, Katre Nukka, Bärbel Albert, Sänni Noormets, Eveli Pettai, Aili Meier, Annamari Kenk, Mari Meentalo, Elerin Öövel, Sille Heinaste, Rasmus Urb, Tarmo Selter, Siret Heinaste. Üle-Eestiline poistekoor Kalev: Ott Kartau, Roland Mällo, Jürgen Jõgeva, Jaanis Juhanson. Esietendus 15. juunil 2006 Vargamäel Albu vallas. Nagu poisid vihma käes Esietendus 17. märtsil 2006 Suures saalis. Jim Ashilevi tänapäevadraama. Jussikese seitse sõpra Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Andres Noormets. Kunstnik: Silver Vahtre. Muusika autor: Feliks Kütt. Valguskunstnik: Margus Vaigur. Lastelavastus Silvi Väljali lastejutu põhjal. Dramatiseerija: Kiti Kaur. Lavastaja: Piret Rauk. Kunstnik: Liina Unt. Muusikaline kujundaja: Feliks Kütt Lavastus valmis koostöös Kuressaare Linnateatriga. Osades: Jussike – Ago Anderson. Ema, Kolmapäev, Laupäev – Ireen Kennik või Kaili Närep. Isa, Teisipäev, Reede – Tambet Seling. Esmaspäev, Neljapäev, Pühapäev – Lauri Kink. Öökulli hääl – Helle Kuningas. Osades: Teivi / Kärn – Helgur Rosenthal. Jan Arter – Erni Kask. Villem / Vill / Villu – Tambet Seling. Brutus – Indrek Taalmaa. Dr. Gepard – Janek Joost. Misel – Kadri Noormets. Misel – Marta Pulk. Naine #1 – Piret Laurimaa. Naine #2 – Kaili Närep. Aadu – Lauri Kink. Poiss – Kaspar Jõhvik. Poiss – Otti Eylandt. Poiss – Rauno Õispuu. Poiss – Hendrik Elstein. Esietendus 21. juunil 2006 Pärnu Muuseumi Aidas. Esietendused 18. aprillil Kuressaare Linnateatris ja 22. aprillil 2006 Endla Teatri Suures saalis. Võikõllane üü Vargamäe kuningriik Lavastaja: Enn Keerd. Kunstnik: Silver Vahtre. Muusikaline kujundaja: Renate Valme. Valguskunstnik: Kalle Kuningas. Suvelavastus Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse” V ja I osa põhjal. Dramatiseerija: Urmas Lennuk. Lavastaja: Jaanus Rohumaa (Tallinna Linnateater. Kunstnik: Aime Unt. Muusikajuht: Hirvo Surva. Liikumisjuhid: Jaanus Rohumaa ja Teet Kask. Etenduse juht: Aigi Veski. Rakvere Teatri ja Endla Teatri koostööna valminud lavastus. Osades: Mia – Lee Trei või Laura Nõlvak. Tim – Taavi Tõnisson või Venno Loosaar. Peeter – Are Uder või Anti Kobin. Mauno – Hendrik Toompere või Riho Rosberg. Pedro – Hendrik Toompere või Riho Rosberg. Max – Tiina Tõnis või Tarmo Männard. Heino – Are Uder või Anti Kobin. Vladislav – Liivika Hanstin või Ingrid Isotamm. Kusti – Hendrik Toompere või Riho Rosberg. Salvadore – Tiina Tõnis või Tarmo Männard. Rähn – Liivika Hanstin või Ingrid Isotamm. Kellakägu – Liivika Hanstin või Ingrid Isotamm. Jussi – Are Uder või Anti Kobin. Telediktor – Hannes Võrno (külalisena ekraanil. Komöödia Andrus Kivirähki romaani põhjal. Dramatiseerija: Taago Tubin Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Romeo & Julia Osades: Noor Andres − Üllar Saaremäe. Noor Pearu − Sepo Seeman. Krõõt − Carmen Mikiver. Väike (noor) Indrek − Oskar Seeman. Indrek − Märt Avandi. Tiina − Karin Tammaru. Vana Andres − Madis Kalmet. Vana Pearu − Peeter Jakobi. Maret − Ülle Lichtfeldt. Sass − Eduard Salmistu. Karla − Tarvo Sõmer. Ida − Tiina Mälberg. Eedi − Velvo Väli. Oskar − Taavi Lepik. Elli − Anneli Rahkema. Ott − Margus Stalte. Juuli − Kati Ong. Kassiaru Nõmman − Ahti Puudersell. Kassiaru Nõmmani kaaslane − Ülle Lichtfeldt. Sauna Madis − Toomas Suuman. Koer Pollo − Ago Anderson. Vargamäe lapsed − Johannes Seeman ja Marii Ingriin Saaremäe. Jaan Kruusvalli eesti draama. Osades: Gerhard – Indrek Taalmaa. Leontiine – Carmen Mikiver. Uudu – Lauri Kink. Roosa – Helle Kuningas. Matilde – Lii Tedre. Esietendus 14. oktoobril 2006 Küünis. * TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Väike Illimar Selged pildid lapsepõlvest. Friedebert Tuglase jutustuse dramatiseering. Dramatiseerija ja lavastaja: Tiit Palu. Kunstnik: Silver Vahtre. Muusikaline kujundaja ja koormeister: Feliks Kütt. Valguskunstnik: Margus Vaigur. Osades: Väike Illimar – Jüri Vlassov. Ema – Liina Tennosaar. Isa – Sepo Seeman. Sohvi – Kaili Närep. Hirmu-Juhan – Feliks Kark. Lell – Ahti Puudersell. Karla – Tambet Seling. Esietendus 28. oktoobril 2006 Suures saalis. Koduabiline Astrid Reinla komöödia. Lavastaja: Tiit Palu. Kunstnik: Andrus Jõhvik. Muusikaline kujundaja: Tiit Palu. Valgustaja: Karmen Tellisaar. Osades: Kiira – Kaili Närep. Martin – Jaan Rekkor. Kardo – Tambet Seling. Julius – Indrek Taalmaa. Esietendus 23. novembril Suures saalis. Liblikas ja peegel Jaan Kaplinski poeetiline draama. Lavastaja: Madis Kalmet. Muusika autor ja lõpulaulu esitaja: Riho Sibul. Valguskunstnik: Margus Vaigur. Osades: Mees – Märt Avandi. Naine – Karin Tammaru. Poeg – Ott Midenbritt. Poeg – Oskar Seeman. Anu – Kersti Heinloo. Vanamees – Guido Kangur. Esietendus 2. detsembril 2006 Küünis. Sabaga täht Eva Koffi südamlik lugu lastele. Lavastaja: Andres Noormets. Kunstnik: Marge Martin. Muusika autor ja muusikaline kujundaja: Feliks Kütt. Valgusmeister: Kalle Kuningas. Osades: Tiiger Sebedeus – Ahti Puudersell. Karu Tiit – Lauri Kink. Jääkaru Teet – Ago Anderson. Mesilane Tõnu – Rauno Õispuu. Mesilane Tõnu – Lauri-Kare Laos. Lillehaldjas Lill – Liis Ree või Helen Ojamets. Päike Päike – Helle Kuningas. Koer Paul – Otti Eylandt. Koer Paul – Hendrik Elstein. Komeediparandaja – Enn Keerd. Esietendus 12. detsembril Suures saalis. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Sada aastat Gabriel Garcia Marquezei romaanil „Sada aastat üksildust” põhinev Toomas Hussari dramatiseering. Tõlkija: Aita Kurfeldt. Lavastaja: Hendrik Toompere jun. Lavakujundus: Ervin Õunapuu. Kostüümikunstnik: Pille Jänes. Muusikaline kujundaja: Andreas W. Valguskunstnikud: Hendrik Toompere, Tõnu Eimra. Osades: Jose Arcadio Buendia – Riho Kütsar. Ursula Buendia – Külliki Saldre. Arcadio Buendia – Tanel Jonas. Aureliano Buendia – Raivo Rebecca – Katrin Pärn. Pedro – Ao Peep. Pilar Tenera – Herta Elviste. Melquiades – Lembit Eelmäe ja Alo Kurvits. Don Apolinare – Margus Jaanovits. Amparo – Alina Karmazina. Rmedios – Piret Simson. Pietro Crespi – Andres Mähar. Paater Nicanor – Jüri Lumiste. Alirio Noguera – Raivo Adlas. Proua – Kais Adlas. Sõdurid – Jaak Vanamb, Hillar Laane, Tarmo Põder, Tarmo Vahtra. Muusikud – Mait Sikk, Jaanus Roosileht. Esietendus 28. jaanuaril 2006 Vanemuise suures majas. Acis ja Galatea Muusikajuht ja dirigent: Lauri Sirp. Valguskunstnik: Igor Kapustin. Koreograaf: Ilja Vlasenko (Läti. Lavastaja assistent: Taisto Noor. Repetiitor: Rufina Noor. Kontsertmeistrid: Jaanika Rand-Sirp, Ele Sonn. Koormeister: Piret Talts. Koori kontsertmeister: Marika Mägi. – Andres Mähar või Leino Rei. Valentina – Merle Jääger. Nikolai – Tanel Jonas. Osades: Galatea – Karmen Puis. Acis – Roland Liiv. Polyphemus – Taisto Noor või Märt Jakobson. Damon – Kristina Vähi või Pirjo Püvi. Salongi koristaja – Aili Jürissaar. Eva – Darli Thomson. Adam – Anton Jakovlev. Tantsustseenides: Kristaps Kikulis, Olegs Alens Piskunovs, Jevgenia Penkova, Eva Luts, Annika Kaasik, Saile Langsepp. Teistes osades: Helina Randma, Katrin Makarov, Kristel Lelumees, Elmar Pool, Uku-Markus Simmermann, Mario Kroon, Enor Niinemägi, Allan Sims, Hannes Aaresild. Andrus Kivirähki komöödia. Esietendus 3. veebruaril 2006 Vanemuise väikeses majas. Vabamõtleja Eric Emmanuel Schmitti filosoofiline komöödia. Tõlkija: Margus Alver. Lavastaja: Madis Kalmet. Kunstnik: Ann Lumiste. Muusikaline kujundaja: Tooms Lunge. Valguskunstnik: Margus Vaigur Osades: Denis Diderot – Jan Uuspõld. Anna Dorothea Trebouche – Helena Merzin. Antoinette Diderot – Karin Tammaru. Anqelique Diderot – Marianne Kütt. Preili von Holbach – Marika Barabanštšikova või Ragne Pekarev. Baronnet – Indrek Tulp. Esietendus 15. veebruaril 2006 Vanemuise väikeses majas. Nahkhiir Johann Straussi operett. Libreto: Karl Haffner, Richard Genee. Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas. Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas. Muusikaline juht ja dirigent: Hendrik Vestmann. Dirigent: Lauri Sirp. Näitejuht: Aivar Tommingas. Valguskunstnikud: Mare Tommingas, Tõnu Eimra. Koreograaf: Jelena Karpova. Tantsude repetiitorid: Svetlana Unt, Jelena Karpova. Kontsertmeistrid: Made Sõlg, Irina Oja, Marika Mägi. Koormeister: Piret Talts. Osades: Heinrich Gabriel von Einstein – Urmas Põldma. Rosalinde – Alla Popova või Karmen Puis. Adele – Angelika Mikk või Merle Jalakas. – Jaan Willem Sibul. Alfred – Mati Kõrts. Frank – Taisto Noor. Vürst Orlovski – Aare Saal. – Tõnu Kattai. Ida – Siiri Koodres. Frosch – Aivar Tommingas. Amadeus – Märt Jakobson. Amalie – Tiina Tikk. Lotte – Maarja Paugus. Metsnik – Tiit Lilleorg. Ivan – Pavel Mokrov. Esietendus 25. veebruaril 2006 Vanemuise suures majas. LHistoire du soldat (Sõduri lugu) Tantsudraama Charles Ferdinand Ramuzi teose põhjal Igor Stravinski muusikale. Tõlkija: Häidi Kolle. Lavastajaja koreograaf: Rachid Tika (Belgia. Kunstnik: Elise Neirinck (Belgia. Dirigent: Toomas Vavilov. Valguskunstnik:Kaisa Salmi (Soome) Tantsijad: Alens Piskunovs, Andrus Laur, Hayley-Jean Blackburn, Hirotaka Seki, Indrek Apinis, Janek Savolainen, Julia Litvinenko, Kati Ivaste, Kristaps Kikulis, Liisa Taul, Marju Männik, Marko Mäesaar, Olga Statsevitsh, Ruslan Stepanov. Ansambel: Tromboon – Kait Tiitso. Trompet – Karl Vakker. Kontrabass – Linda Jakovski. Viiul – Kristel Eeroja-Põdoja. Löökriistad – Margus Tammemägi. Klarnet – Margus Vahemets. Fagott – Rene Sepalaan. Esietendus 3. märtsil 2006 Sadamateatris Tähed hommikutaevas Aleksander Galini draama. Tõlkija: Sven Karja. Georg Friedrich Händeli ooper. Libreto: John Gray. Lavastaja: Eva Klemets. Kunstnik: Liina Tepand. Valguskunstnik: Airi Eras. Lavastaja: Indra Roga (Läti. Lavakujundus: Andris Freibergs (Läti. Kostüümikunstnik: Kristine Jurijane (Läti. Osades: Maria – Alina Karmazina. Anna – Külliki Saldre. Lora – Katrin Pärn. Klara – Piret Simson. Aleksander Esietendus 24. märtsil 2006 Sadamateatris. Teatriparadiis Lavastaja: Ain Mäeots. Kunstnik: Iir Hermeliin. Muusikaline kujundaja: Toomas Lunge. Valguskunstnik: Andres Sarv. Osades: Vanemuine – Andres Dvinjaninov. Menning – Jüri Lumiste. Lauter – Hannes Kaljujärv. Kaarel – Riho Kütsar. Ants – Margus Jaanovits. Paul – Indrek Taalmaa. Ruts – Jan Uuspõld. Volli – Raivo Altermann – Ott Sepp. Ird – Aivar Tommingas. Erna – Helena Merzin. Aino – Marika Barabanštšikova. Liina – Liina Tennosaar. Mari – Kais Adlas. Esietendus 27. märtsil 2006 Vanemuise suures majas. Chess Muusikal. Muusika: Benny Andersson, Björn Ulvaeus. Libreto ja laulusõnad: Tim Rice. Tõlkijad: Kelli Uustani, Mart Sander, Maian Kärmas. Dramaturgiline töötlus: Georg Malvius. Lavastaja: Georg Malvius (Rootsi. Kunstnik: Ellen Cairns (Šotimaa. Muusikaline juht ja dirigent: Tarmo Leinatamm. Valguskunstnik: Palle Palme (Rootsi. Koreograaf: Jüri Nael. Koreograafi assistent: Kristin Puhka. Lavastaja assistent: Jüri Lumiste. Helireissöör: Daniel Lindforss. Kontsertmeistrid: Ele Sonn, Made Sõlg. Koori kontsertmeister: Marika Mägi. Repetiitorid: Svetlana Unt, Jelena Karpova. Osades: Gerli; Florence – Gerli Padar. Janika; Svetlana – Janika Sillamaa. Lauri; Anatoli – Lauri Liiv. Koit; Frederick – Koit Toome. Kohtunik – Aivar Tommingas. Molokov – Taisto Noor. Walter – Erkki Rebane. Popkoor – Susan Lilleväli, Hannaliisa Uusmaa, Siiri Koodres, Mikk Saar, Siim Kumari, Lauri Pihlap. Balletirühm: Marika Aidla, Rita Dolgihh, Karina Domiševa, Polina ukova, Janika Suurmets, Signe Lange, Kristaps Kikulis, Viktor Larionov, Pavel Mokrov, Ivo Nudinsh, Valmar Pantšenko, Alens Piskunovs, Janek Savolainen, Ruslan Stepanov. Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester. Bänd: Jürmo Eespere, Andrus Rannaääre, Riho Lilje, Alari Piispea. Esietendus 2. juunil 2006 Vanemuise suures majas. Tühirand Mati Undi lühiromaani dramatiseering. Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Ingomar Vihmar. Valguskunstnikud: Ingomar Vihmar, Jaanus Moor. Osades: Mattias – Markus Luik. Eduard – Martin Kõiv. Helina – Ragne Pekarev või Laura Peterson. Marina; Tädi – Ragne Pekarev või Laura Peterson. Esietendus 5. septembril 2006 Sadamateatris. Kõik aias Edward Albee tragikomöödia. Tõlkijad: Lydia Mölder, Jaak Rähesoo. Lavastaja: Roman Baskin. Kunstnik: Kristiina Münd. Muusikaline kujundaja: Toomas Lunge. Valguskunstnik: Tõnu Eimra Osades: Richard – Hannes Kaljujärv. Jenny – Helena Merzin või Maarja Jakobson. Roger – Ott Sepp. Jack – Jüri Lumiste. Mrs Toothe – Külliki Saldre. Beryl – Merle Jääger. Chuck – Riho Kütsar. Louise – Marika Barabanštšikova või Katrin Pärn. Gilbert – Leino Rei. Cynthia – Piret Simson. Perry – Margus Jaanovits. Esietendus 22. septembril 2006 Vanemuise suures majas. Abieluveksel Gioachino Rossini ja Gaetano Rossi koomiline ooper. Tõlkija: Mall Sarv. Lavastaja: Taisto Noor. Muusikaline juht ja dirigent: Lauri Sirp. Kunstnik: Marge Martin. Osades: Tobias Mill – Atlan Karp. Fanny – Merle Jalakas või Kristina Vähi. Edoardo Milfort – Roland Liiv. Slook – Taavi Tampuu. Norton – Märt Jakobson. Clarina – Karmen Puis või Kristiina Vähi. Majateenijad – Meelis Hansing, Endel Kroon, Helen Hansberg. Esietendus 30. septembril 2006 Vanemuise väikeses majas. Tähenõid Luule ja laulude õhtu. Esitajad: Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann, Jaan Tooming. Esietendus 4. oktoobril 2006 väikese maja ovaalsaalis. Peer Gynt Ballett Edvard Griegi muusikale Hendrik Ibseni värss draama põhjal. Lavastaja, koreograaf ja kunstnik: Mare Tommingas. Muusikaline juht ja dirigent: Toomas Vavilov. Dirigent: Lauri Sirp. Valguskunstnikud: Mare Tommingas, Tõnu Eimra. Video- ja fotoinstallatsioon: Liisi Eelmaa, Urmas Jõemees. Koormeister: Piret Talts. Lavavõitlus: Indrek Sammul. Repetiitorid: Jelena Karpova, Jelena Poznjak-Kõlar. Osades: Peer Gynt – Vladimirs Latišonoks. Ase – Marika Aidla. Solveig – Hayley-Jean Blackburn ja Karmen Puis. Ingrid – Mari Savitski. Tüdruk rohelises – Lilian Sarapuu, Julia Litvinenko, Kristina Markeviciute, Raminta Rudzionyte. Anitra – Karmen Puis, Hayley-Jean Blackburn, Mari Savitski, Lilian Sarapuu, Raminta Rudzionyte, Julia Litvinenko, Kristina Markeviciute, Janika Suurmets, Louise Flanagan, Julia Kaškovskaja, Hilda Palkovskyte, Marija Simona Simulnyte. Mäekuningas – Ruslan Stepanov. Karjusneiud – Rita Dolgihh, Marija Siona Simulnyaite, Maarja Paugus, Helen Hansberg, Siiri Koodres, Katrin Kapinus. Pulmalised – Signe Lange, Sirje Põder, Karina Domiševa, Hilda Palkovskyte, Polina ukova, Anna Gornostajeva, Pavel Mokrov, Viktor Larionov, Valmar Pantšenko, Ivo Nudinš, Alens Piskunovs, Keegan May. Trollid - Keegan May, Kristaps Kikulis, Alens Piskunovs, Pavel Mokrov, Ivo Nudinš, Valmar Pantšenko, Viktor Larionov, Hirotaka Seki, Raminta Rudionyte, Julia Litvinenko, Julia Kaškovskaja, Louise Flanagan, Kristina Markeviciute, Janika Suurmets, Marija Simona Simulynaite, Lilian Sarapuu, Polina ukova, Anna Gornostajeva. Esietendus 27. oktoobril 2006 Vanemuise suures majas. Lumekuninganna Muusikalavastus lastele Hans Christian Anderseni muinasjutu ainetel. Libreto: Leelo Tungal. Muusika: Olav Ehala. Lavastaja: Andres Dvinjaninov. Kunstnik: Rosita Raud. Muusikajuht ja dirigent: Toomas Vavilov. Kontsertmeistrid: Made Sõlg, Ele Sonn, Marika Mägi. Valguskunstnik: Tõnu Eimra. Koreograaf: Heili Lindepuu. Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor ja Vanemuise Tantsu-ja Balletikool. Esietendus 25. novembril 2006 Vanemuise suures majas. Lavastaja, koreograaf ja muusikaline kujundaja: Janek Savolainen. Kunstnik: Liina Unt. Valguskunstnikud: Janek Savoleinen, Liina Unt. Videoinstallatsioon: Janek Savolainen, Andres Proode. Repetiitor: Rufina Noor. Osades: Richard Milhous Nixon – Aivar Kallaste. Patricia Nixon – Sirja Põder. Nixonite tütar – Maarja Paugus. Hannah Nixon – Rufina Noor. Hoover – Mari Savitski. Henry Kissinger; Mao Zedong; Leonid Brezhnev; Stanley Kubrick – Katrin Pärn. John chell – Viktor Larionov. Martha Mitchell – Marika Aidla. Richard Helms – Marika Aidla. John Dean; Felt – Rita Dolgihh. H. Haldeman – Valmar Pantšenko. John Erlichman – Keegan May. Pekingi Rahvusballeti tantsijad – Maarja Paugus, Maarika Aidla, Mari Savitski, Rita Dolgihh. Demonstrandid – Maarja Paugus, Marika Aidla, Mari Savitski, Rita Dolgihh, Valmar Pantšenko, Keegan May, Viktor Larionov. Esietendus 30. novembril 2006 Sadamateatris. Elling Tragikomöödia. Autorid: Axel Hellstenius, Ingvar Amjornsen, Peter Naess. Tõlkija: Karin Sooväli. Lavastaja: Ain Mäeots. Kunstnikud: Liina Unt, Liina Tepand. Muusikaline kujundaja: Loore Martma. Osades: Elling – Riho Kütsar. Kjell Bjarne – Margus Jaanovits. Frank Asli – Markus Luik. Reidun Nordsletten; Ettekandja; hooldusõde Gunn – Ragne Pekarev. Esietendus 8. detsembril 2006 Tartu Saksa Kultuuri Instituudis. Autorid, lavastajad ja muusikalised kujundajad: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Kunstnik: Ene-Liis Semper. Koreograaf: Jüri Nael. Osades: Mirtel Pohla, Gert Raudsep, Kristjan Sarv, Jaak Prints, Tambet Tuisk. Esietendus 5. juulil 2006 Haapsalu lennuväljal. Hirvekütt Michael Cimino draama. Tõlkija: Merike Pilter. Lavastaja: Tiit Ojasoo. Muusikaline kujundaja: Toomas Lunge. Osades: Mike – Tambet Tuisk. Nick – Sergo Vares. Linda – Mirtel Pohla. Steven – Risto Kübar. Stanley jt rollid – Rasmus Kaljujärv. Stanley jt rollid – Jaak Prints. Axel jt rollid – Kristjan Sarv. John jt rollid – Andres Mähar. Julien jt rollid – Gert Raudsep. Angela jt rollid – Inga Salurand. Esietendus 21. oktoobril 2006 suures saalis. Kajakas Anton Tšehhovi draama. Tõlkija: Ingo Normet. Lavastaja: Ingo Normet. Kunstnikud: Elina Beekman ja Laura Kõiv. Näitejuht: Kärt Tomingas. EMTA Lavakunstikooli 23. lennu lavastus. Osades: Irina Arkadina – Elina Pähklimägi. Konstantin Treplev – Kristo Viiding. Konstantin Treplev – Robert Annus. Pjotr Sorin – Juss Haasma. Niina Zaretšnaja – Maarja Mitt. Ilja Šamrajev – Ago Soots. Poliina – Jekaterina Novosjolova. Maša – Agnes Aaliste. Boriss Trigorin – Marek Tammets. Boriss Trigorin – Uku Uusberg. Jevgeni Dorn – Andres Oja. Semjon Medvedenko; Jakov – Meelis Põdersoo. Semjon Medvedenko; Jakov – Martin Mill. Esietendus 23. novembril 2006 väikeses saalis. VILJANDI DRAAMATEATER UGALA Esietendus 11. veebruaril 2006 suures saalis. Keeleuuenduse lõpmattu kurv Kaasegse tantsu lavastus August Kitzbergi „Libahundi” Johannes Aaviku tekstide dramatiseering. Dramatiseerija ja lavastaja: Anu Lamp. Esitajad: Sergo Vares, Britta Vahur, Nero Urke, Veiko Tubin, Tõnn Lamp, Risto Kübar, Inga Salurand, Markus Luik, Martin Kõiv, Ragne Pekarev, Laura Peterson, Mari-Liis Lill, Mihkel Kabel, Lauri Lagle, Ursula Ratasepp. Esietendus 24. märtsil 2006 väikeses saalis. Stalker Vendade Strugatskite jutul põhineva Andrei Tarkovski filmi käsikirja (esimese variandi) dramatiseering. Dramatiseerija: Sebastian Hartmann. Tõlkija: Mati Sirkel. Lavastaja, muusikaline kujundaja ja valguskunstnik: Sebastian Hartmann (Saksamaa. Kunstnik: Peter Schubert. Osades: Naine – Mirtel Pohla. Stalker; Kirjanik; Professor – Kristjan Sarv. Stalker; Kirjanik; Professor – Jaak Prints. Stalker; Kirjanik; Professor – Tambet Tuisk. Stalker; Kirjanik; Professor – Gert Raudsep. Esietendus 6. aprillil 2006 suures saalis. Kuningas Ubu Alfred Jarry draama. Tõlkija: Inge Eller. Lavastaja: Tiit Ojasoo. Muusika autor: Chalice. Lavastaja, koreograaf ja kunstnik: Oleg Titov. Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov. Osades: Tiina – Kadri Lepp. Mari – Hilje Murel. Margus – Tanel Ingi. Tiina ema – Kiiri Tamm. Väike Tiina – Sandra Jakobelovitš või Annika Ilves (külalistena. Rahvas – Carita Vaikjärv, Jaana Kukk, Kata-Riina Luide, Kärt Reemann (külalisena) Karol Kuntsel, Jaanus Kask, Meelis Rämmeld, Aarne Soro. Esietendus 18. veebruaril 2006 väikeses saalis. Saateviga Karoly Szakonyi komöödia. Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Marko Matvere. Kunstnik: Krista Tool. Liikumisjuht: Oleg Titov. Osades: Hr. Bodog – Peeter Jürgens. Pr. Bodog, tema naine – Leila Säälik. Vanda, nende tütar – Triinu Meriste. Dönci, nende poeg – Priit Võigemast. Saci, nende minia – Maria Soomets. Imrus, nende noorem poeg – Janek Vadi. Inimesepoeg, nende üüriline – Ott Aardam. Szücs, nende naaber – Arvo Raimo. Peetrus, jünger – Gennadi Gorjajev. Esietendus 25. veebruaril 2006 suures saalis. Väike Tjorven Soolavareselt Lastelavastus Astrid Lindgreni lasteraamatu ja dramatiseeringu põhjal. Tõlkija: Maarja Aaloe-Laur. Lavastaja: Peeter Tammearu. Kunstnik: Jaak Vaus. Osades: Kaj – Martin Kõiv. Gerda – Laura Peterson või Liisi Koikson. Vares – Alo Kurvits. Varesepiiga – Marika Villemson või Merle Aunpuu. Nõid – Merle Jääger. Lumekuninganna; Vanaema – Kaire Vilgats või Siiri Koodres. Röövlitüdruk – Helen Hansberg. Röövliemand – Valentina Kremen. Lapi nõid – Jaan Willem Sibul. Lillevõlur – Merle Jalakas. Prints – Ott Sepp. Printsess – Siiri Koodres. Toapoiss – Meelis Hansing. Tüdrukud – Helen Hansberg ja Merle Jalakas. Poisid – Ott Sepp ja Erkki Rebane. Röövlid – Meelis Hansing, Ao Peep, Tõnu Kattai, Ott Sepp. Mehed – Ao Peep, Tõnu Kattai, Meelis Hansing. Naised – Siiri Koodres, Milvi Luik, Tiina Tikk, Inge Õunapuu. Lilled ja Linnalapsed – Annika Kaasik, Saile-Johanna Langsepp, Liisa Laanisto, Johanna-Brigitta Tarand, Kelli Kustavus, Kertu Loot, Viktoria Valujevski, Maria Valujevski, Viktoria Lovjagina. Dokumentaalne koreograafilis-poliitiline tragöödia Richard Nixoni elust. Osades: Kuningas Ubu – Tõnis Mägi. Emand Ubu – Marika Vaarik. Kapten Porde – Tambet Tuisk. Kuningas Venceslas; Mihhail Fjodorovitš jt rollid – Gert Raudsep. Kuninganna Rosemonde; Nikolai Rensky jt rollid – Inga Salurand. Tobulski jt rollid – Risto Kübar. Boleslas jt rollid – Sergo Vares. Ladislas jt rollid – Andres Mähar. Juhmardiin Nurk; kindral Lascy, teised rollid – Kristjan Sarv. Juhmardiin Triip – Rasmus Kaljujärv. Juhmardiin Muhk – Mirtel Pohla. Stanislas Leczinski jt rollid – Jaak Prints. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Kontsertmeistrid: Jaanika Rand-Sirp, Irina Oja. Valguskunstnik: Andres Sarv Nixon Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov. Liikumisjuht: Oleg Titov Osades: Melker Melkerson, kirjanik – Margus Vaher. Malin – Carita Vaikjärv. Johan – Janek Ingi – Niklas. Pelle – Karol Kuntsel. Tjorven – Jaana Kukk. Tema ema Märta – Kiiri Tamm. Tema isa Nisse – Arvi Mägi. Tema bernhardiin Pootsman – Jaanus Kask. Stina – Kadri Lepp. Tema vanaisa Söderman – Arvo Raimo. Vesterman – Andres Tabun. Väikesaare Kerstin – Maria Soomets. Petter Malm – Ott Aardam. Direktor Karlberg – Peeter Jürgens. Tema tütar Lotta – KataRiina Luide. Vanaproua Sjöblom – Leila Säälik. Lasse, noormees laevalt – Rein Soesoo. Lambad – Angelika Tõnissoo, Kristi Tirmaste, Sandra Raidsalu, Marite Juurik, Grete Sukk, Elis Rätsep, Helis Marleen Vahtra, Glea Habicht (külalistena. Rebane – Sten Aus (külalisena. Esietendus 22. aprillil 2006 suur saal. Kolm klaasikest kirsiviina Tragikomöödia Anton Tšehhovi novellide põhjal. Dramatiseerija: Peeter Tammearu. Tõlkijad: Fr. Tuglas ja V. Linask. Lavastaja: Peeter Tammearu. Kunstnik: Jaak Vaus. Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov. Liikumisjuht: Oleg Titov. Paljudes erinevates osades: Jaana Kukk, Kadri Lepp, KataRiina Luide, Vilma Luik, Triinu Meriste, Hilje Murel, Maria Soomets, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Ott Aardam, Sten Aus (külalisena) Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask, Karol Kuntsel, Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Margus Tabor (külalisena) Andres Tabun, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Priit Võigemast. Esietendus 16. juunil 2006 vabaõhulaval Ugala tiigi kaldal. Keisri hull Jaan Krossi romaani dramatiseering. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik. Kunstnik: Jaanus Laagriküll. Liikumisjuht: Oleg Titov. Osades: Timotheus Eberhard von Bock – Peeter Tammearu. Ewa Catharina von Bock ( Mättik) tema naine – Triinu Meriste. Jakob Mättik, Eeva vend – Aarne Soro. Kannuka Peeter, Eeva ja Jakobi isa – Tarvo Vridolin. Kannuka Anne, Eeva ja Jakobi ema – Anne Valge. Peter Zoege von Mannteuffel – Andres Tabun. Elsy (Elisabeth) Peteri naine, Timotheuse õde – Kata-Riina Luide. Aleksander I, Venemaa keiser ja Alexander Laming, Võisiku mõisavalitseja – Meelis Rämmeld. Maria Fjodorovna, keisri ema – Leila Säälik. Krahv Carl Christoph von Lieven – Arvo Raimo. Krahv Peter Ludvig von der Pahlen – Arvi Mägi. Markii Paulucci – Margus Vaher. Jean Frederik La Trobe – Peeter Jürgens. Georg von Bock, Timotheuse vend – Karol Kuntsel. Jüri, Bockide laps – Tobias Tammearu (külalisena. Jüri, mitšman, Bockide poeg täisealisena – Ott Aardam. Dr. Robst – Janek Vadi. Kohtunik – Enn Kose. Kohtukirjutaja ja keisri adjutant – Jaanus Kask. Võimu teenrid – Gennadi Gorjajev ja Tõnu Särki. Esietendus 30. septembril 2006 suures saalis. Igor Bauersima noortedraama. Tõlkija: Olev Mengel. Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Priit Võigemast. Kunstnik: Mihkel Ehala. Videokunstnik: Jaanus Toomsalu. Osades: Julie – Carita Vaikjärv. August – Tanel Ingi. Esietendus 7. oktoobril 2006 väikeses saalis. Kes päästab koletise? Kristi Teemuski lastelavastus. Lavastaja: Kristi Teemusk. Kunstnik: Piret Räni. Muusikaline kujundaja: Üllo Kaur. Osades Ugala lastestuudio lapsed: Kärt – Heleri Aas. Reete – Egle Sild. Kaunitar – Kerstin Käärik. Koletis – Martin Loim. Spämmi – Sandra Roosimaa. Haldjate kuninganna – Liiu Matikainen. Kuri haldjas – Keit Triisa. Haldjasaadikud – Brenda Pastimäe, Kristiina Kalliver. Haldjad – Eliise Vainurm, Helen Linn, Mairi Närripä, Merilin Jürjo, Merili Otsma. Esietendus 28. oktoobril 2006 väikeses saalis. Martin Veinmann. Charley − Tõnu Aav. Bernard − Ott Sepp või Lauri Lagle. Howard Wagner − Margus Prangel. Jenny − Elina Reinold. Stanley, kelner − Aleksander Eelmaa. Naine − Külli Reinumägi. Preili Forsythe − Merle Palmiste. Letta − Elina Reinold. Hääled lindilt: Howardi tütar − Emma Lotta Kiviberg. Howardi poeg − Franz Malmsten. Howardi naine − Kaie Mihkelson. Howard − Margus Prangel. Administraator hotellis − Saima Dubro. Marilyn Esietendus 23. veebruaril 2006 väikses saalis. Muusikal. Teksti autorid: Eppu Nuotio, Tiina Brännare, Matti Seppänen. Tõlkijad: Peeter Tammearu (tekst) Kirke Kangro (laulutekstid. Must komöödia Lavastaja: Kalju Komissarov. Lavakujundus: Jaak Vaus. Kostüümid: Gerly Tinn. Muusikajuht: Peeter Konovalov. Koreograaf: Oleg Titov. Osades: Marilyn Monroe – Hilje Murel. Norma Jean 10aastasena – Egle Sild. Gladys, Norma ema – Triinu Meriste. Grace, ema sõbranna – Carita Vaikjärv. Reporter – Arvi Mägi. Allan, grimeerija – Meelis Rämmeld. Natasha, draamaõpetaja – Leila Säälik. Mandy, sekretär – Kata-Riina Luide. Joe DiMaggio, abikaasa – Priit Võigemast. Arthur Miller, abikaasa – Aarne Soro. Milton G., fotograaf ja Tony Curtis – Tanel Ingi. Jim, abikaasa ja Jack Lemmon – Jaanus Kask. Frank Sinatra – Ott Aardam. John F. Kennedy – Karol Kuntsel. Robert Kennedy – Janek Vadi. Psühhiaater – Peeter Jürgens. Reissöörid – Margus Vaher, Andres Tabun. Filmituus – Arvo Raimo. Sanitarid – Anne Valge. Rose, Millerite naaber – Vilma Luik. The Monroe Sistersi liikmed – Jaana Kukk, Kadri Lepp, Maria Soomets. Kõigis teistes osades TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 7. lennu tudengid: Marilyn Jurman, Mairi Jõgi, Merilin Kirbits, Natali Lohk, Maarika Mesipuu, Kati Ong, Rauno Kaibiainen, Karl Kena, Taavi Lepik, Maarius Pärn, Anatoli Tafitšuk, Johannes Veski. Monroe Orchestra: Trompet – Kaido Pihelgas. Altsaksofon – Dagne Eskor või Sander Udikas. Tenorsaksofon – Marko Kask. Tromboon – Ruslan Trochynskyi. Klaver - Peeter Konovalov. Kitarr – Jan Viileberg. Löökriistad – Kalle Kindel. Kontrabass – Pavel Korotajev. Esietendus 1. detsembril 2006 suures saalis. EESTI DRAAMATEATER Peter Shafferi komöödia. Tõlkija: Hans Luik. Lavastaja: Andrus Vaarik. Kunstnik: Riina Degtjarenko. Muusika autor: Aare Kruusimäe Osades: Brindsley Miller − Taavi Teplenkov või Anti Reinthal. Carol Melkett − Maria Avdjushko. Preili Furnival − Laine Mägi. Kolonel Melkett − Guido Kangur. Harold Gorringe − Tõnu Oja. Clea − Viire Valdma. Schuppanzigh − Ain Lutsepp. Georg Bamberger − Raimo Pass või Anti Reinthal. Esietendus 28. märtsil 2006 suures saalis. Järelmäng Brian Frieli draama. Tõlkija: Krista Kaer. Lavastajad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Kunstnik ja muusikaline kujundaja: Kersti Kreismann. Osades: Sonja Serebrjakova − Kersti Kreismann. Andrei Prozorov − Martin Veinmann. Esietendus 9. aprillil 2006 Maalisaalis. Kodukoht Lavastaja: Priit Pedajas. Kunstnik: Pille Jänes. Osades: Margaret O'Donnell − Harriet Toompere. Con Doherty − Ivo Uukkivi. Sally Cavanagh − Britta Vahur. Johnny MacLoone − Raido Ringmets või Villu Jõgi. Christopher Gore − Guido Kangur. David Gore − Lauri Lagle. Dr Richard Gore − Jaan Rekkor. Clement O´Donnell − Tõnu Oja. Perkins − Taavi Teplenkov. Mary Sweeney − Laine Mägi. Tommy Boyle − Mihkel Kabel. Maisie McLaughlin − Liisa Tetsmann. Gösta Berlingi saaga Esietendus 7. juunil 2006 Keila-Joa mõisas. Selma Lagerlöfi romaanil põhinev Ülev Aaloe dramatiseering. Tõlkija: Marje Pedajas. Lavastaja: Priit Pedajas. Kunstnik: Aime Unt. Koreograaf: Laine Mägi. Osades: Majoriproua Samzelius − Ita Ever või Kersti Kreismann. Major Samzelius − Priit Pedajas. Broby pastori tütar Anna-Lisz − Mari-Liis Lill. Gösta Berling − Tiit Sukk. Kolonel Beerencreutz − Anti Reinthal. Kristian Bergh − Tõnu Oja. Ruster − Tõnn Lamp. Patroon Julius − Jaanus Orgulas. Onu Eberhard − Tõnu Kark. Lövenborg − Raimo Pass. Mõisaomanik Sintram − Ain Lutsepp. Anna Stjärnhök − Pille Lukin. Krahv Henrik Dohna − Mihkel Kabel. Elisabet Dohna, tema naine − Harriet Toompere või Britta Vahuri. Märta Dohna, tema ema − Kaie Mihkelson. Mõisaomanik Melchior Sinclaire − Guido Kangur. Gustava Sinclaire, tema naine − Kersti Kreismann või Laine Mägi. Marianne Sinclaire, nende tütar − Maria Avdjushko. Lensmaniproua − Scharling Ester Pajusoo. Kõrtsinaine emand Karin − Maria Klenskaja. Broby pastor − Tõnu Mikiver. Kapten Lennart − Tõnu Mikiver. Luuaneiu − Laine Mägi. Esietendus 28. jaanuaril 2006 suures saalis. Müügimehe surm Arthur Milleri draama. Tõlkija: Peeter Sauter. Lavastaja: Ingo Normet. Kunstnik: Airi Eras. Osades: Willy Loman − Lembit Ulfsak. Linda − Mari Lill. Biff − Mait Malmsten. Happy − Ivo Uukkivi. Onu Ben − Andrus Kivirähki näidend. Lavastaja: Hendrik Toompere. Kunstnik: Ervin Õunapuu. Kostüümikunstnik: Riina Degtjarenko. Muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres. Osades: Paul / Breton − Mait Malmsten. Oskar / Vaché − Jan Uuspõld. Aleksander / Aragon − Tiit Sukk. Georg / Dalí − Hendrik Toompere. Tõde ja õigus, cum laude − Mari-Liis Lill. Luise, Lena / Gala − Merle Palmiste. Rikas proua; Kuulus kunstnik; Buñueli vanaema − Kaie Mihkelson. Syrrealistlik elund; Seltsimees − Margus Prangel. Syrrealistlik suguelund; Pavarotti − Anti Reinthal. Esietendus 14. juulil 2006 Viinistu Kunstimuuseumis. Tinasõdur, baleriin ja siga Lastelavastus Hans Christian Andreseni muinasjutu ainetel. Dramatiseerija: Mati Unt. Lavastaja: Ingo Normet. Kunstnik: Elo Soode. Muusika autor: Rein Rannap. Laulutekstide autor: Laur Kaunissaare. Liikumisjuht: Jüri Nael. Lauluõpetajad: Riina Roose, Anne-Liis Poll. Lavastaja assistendid: Robert Annus, Marion Jõepera, Maria Lee Liivak, Mart Kase, Uku Uusberg. Osades: Vana mees − Ago Soots. Poiss − Meelis Põdersoo. Tinasõdur − Robert Annus. Baleriin − Agnes Aaliste. Vana hiinlane − Andres Oja, Juss Haasma ja Martin Mill. Karjuseneiu − Maarja Mitt. Korstnapühkija − Marek Tammets. Kindral − Kristo Viiding. Siga − Uku Uusberg. Edev kuningas − Juss Haasma. Kaks petist-rätsepat − Martin Mill ja Kristo Viiding. Jaapani keiser − Ago Soots. Ööbik − Elina Pähklimägi. Kunstööbik − Maarja Mitt. Rott − Mart Kase. Boulgakoff Geeniuste algkursus Jaan Unduski näidend. Eeva Parki näidend. Lavastajana juhendas Raimo Pass. Lavastajana juhendas Lauri Lagle. Kõikides teistes rollides esinevad, laulavad, tantsivad ja mängivad mitmesuguseid pille: Agnes Aaliste, Robert Annus, Juss Haasma, Marion Jõepera, Mart Kase, Maria Lee Liivak, Martin Mill, Maarja Mitt, Jekaterina Novosjolova, Andres Oja, Meelis Põdersoo, Elina Pähklimägi, Ago Soots, Marek Tammets, Uku Uusberg, Kristo Viiding. Lugesid: Hendrik Toompere (Boulgakoff, kirjanik) Elina Reinold (Sidonija Sergejevna, tema kolmas naine) Tõnu Mikiver (Fock, kirjanik) Pille Lukin (Blondiin) Mait Malmsten (Paša Popov, filosoof) Margus Prangel (Faddejev, võimulähedane kirjanik) Ain Lutsepp (Tolstoi, kirjanik) Ivo Uukkivi (Yvain, Boulgakoffi esimene vend Pariisis) Raimo Pass (Nicolas, Boulgakoffi teine vend Pariisis. Lugesid: Ago Soots (Juhan Liiv, kahekümne ühe aastane) Juss Haasma (Eduard Vilde, kahekümne aastane) Martin Mill (Jaak Järv, kolmekümne kolme aastane) Maria Lee Liivak (Lonni) Agnes Aaliste (Fifi-Viiu) Uku Uusberg (Mees) Lauri Lagle (Liivi vari) Marion Jõepera (remargid. Küpsuskirjand 2005 Noortelavastus Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses säilitatavate 2005. aasta emakeele riigieksami kirjandite põhjal. Tekst: Merle Karusoo. Esitati 21. aprillil 2006 Maalisaalis. Laura Ruohoneni näidend. Soome keelest tõlkinud Eeva Park. Lavastajana juhendas Aleksander Eelmaa. Osades: Taavi Teplenkov, Lauri Lagle, Nikolai Bentsler. Esitati 24. mail 2006 Maalisaalis. Kuu aega maal Kuningatar K Lavastajad: Merle Karusoo, Toomas Lõhmuste. Kunstnik: Anne-Mai Heimola. Liikumisjuht: Andrei Štšukin. Grafitikunstnik: Uku Küttis. Esietendus 30. septembril 2006 väikeses saalis. Esitati 12. detsembril 2006 Maalisaalis. Lugesid: Ain Lutsepp, Merle Palmiste, Mait Malmsten, Mari Lill, Margus Prangel, Külli Reinumägi. Henrik Andrei Hvostovi näidend. Unistaja soovikontsert Draama William Mastrosimone põhjal. Tõlkija: Anu Lamp. Lavastaja: Kadi Tudre. Kunstnik: Kristi Leppik. Etenduse juht: Aune Kuul. Osades: Naine − Ülle Lichtfeldt. Rose − Liisa Aibel. Cliff − Velvo Väli. Esietendus 20. jaanuaril 2006 väikeses saalis. Ivan Turgenevi näidend. Tõlkija: Hans Luik. Lavastaja: Mihhail Mokejev. Kostüümikunstnik: Ann Lumiste. Muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres. Valguskunstnik: Airi Eras. aaron:juuni Lugesid: Ain Lutsepp ja Mihkel Kabel (Henrik, piiskopi preester ja tõlk 13. sajandist) Taavi Teplenkov (Saunamees, mitmekülgne vaimuinimene 21. sajandist) Martin Veinmann (Bertold, Mõõgavendade ordu Võnnu konvendi pealik 13. sajandist) Ivo Uukkivi (Saarlane, mere ja -randröövel 13. sajandist; Taarausuline, muinasusu rekonstrueerija 21. sajandist) Tõnu Aav (Kõnekirjutaja, veel üks mitmekülgne vaimuinimene 21. sajandist) Mari-Liis Lill (Raikküla naine, 13. sajandi küüditatu) Külli Reinumägi (Arheoloog, muinasühiskonna uurija 21. sajandist) Raimo Pass (remargid. Draamalavastus tantsudega Hans Nordbergi näidendi alusel. Osades: Arkadi Sergejevitš Islajev, rikas mõisnik − Ivo Uukkivi. Natalja Petrovna, tema naine − Maria Avdjushko. Veera, kasvandik − Mari-Liis Lill. Anna Semjonovna Islajeva, Islajevi ema − Maria Klenskaja. Lizaveta Bogdanovna, seltsidaam − Viire Valdma. Schaaf, sakslasest guvernöör − Tõnu Aav. Mihhaila Aleksandrovitš Rakitin, majasõber − Mait Malmsten. Aleksei Nikolajevitš Beljajev, üliõpilane, Kolja õpetaja − Mihkel Kabel. Afanassi Ivanovitš Bolšintsov, naaber − Guido Kangur. Ignati Iljitš Špigelski, arst − Jaan Rekkor. Matvei, teener − Raimo Pass. Katja, teenija − Britta Vahur. Esietendus 5. novembril 2006 suures saalis. Kiirgav linn Conor McPhersoni draama. Tõlkija: Martin Algus. Lavastaja: Taago Tubin. Muusika autor: Märt-Matis Lill Osades: Ian − Margus Prangel. John − Ain Lutsepp. Neasa − Merle Palmiste. Laurence − Anti Reinthal. Esietendus 5. novembril 2006 väikses saalis. Päikesepoisid Neil Simoni komöödia. Tõlkija: Mihkel Mutt. Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Ingomar Vihmar. Kunstnik: Jaanus Laagriküll. Esietendus 10. detsembril 2006 suures saalis. EESTI DRAAMATEATRI sarjas „Esimene lugemine”: Desdemona Paula Vogeli näidend. Inglise keelest tõlkinud Evelin Banhard. Lavastajana juhendas Harriet Toompere. Lugesid: Harriet Toompere (Desdemona) Mari Lill (Emilia) Elina Reinold (Bianca. Esitati 8. märtsil 2006 Maalisaalis. Tipus Paul-Eerik Rummo näidend. Lavastajana juhendas Priit Pedajas. Lugesid: Margus Prangel (Oliver Poliver) Tõnu Aav (remargid) Raimo Pass (Hääl lennukist; Insener; Hääl helikopterist; Päästeteenistuja) Harriet Toompere (Inglid; Ingel; Kajakad) Mari-Liis Lill, Lauri Lagle (Diktorid ja reporterid kõlaritest) Laine Mägi (Meteoroloog; Ajakirjanik) Britta Vahur (Ajakirjanik, tüdruk; Lapse hääl) Mari Lill (Ema; Ema hääl) Lauri Lagle (Ajakirjanik, poiss; Sõber) Tõnu Mikiver (Isa) Harriet Toompere (Lagled) Mihkel Kabel (Alpinist; Vend) Mari-Liis Lill (Tüdruk; Õde) Tõnu Oja (Psühholoog. Esitati 19. oktoobril 2006 Maalisaalis. Nokia 3310 Mart Kivastiku näidend. Lugesid: Tõnu Oja (Jürka – umbes neljakümnene murelik mees, kellele keegi ei helista) Laine Mägni (Mari – Jürka naine. Õnnetu naine, kuna ta mees on õnnetu) Britta Vahur (Tütar – viieteistaastane, tahaks Ericssoni) Lauri Lagle (Poeg – kaheteistkümnene, Nokia fänn) Mihkel Kabel (müüja telefonipoes. Voldemar Lavastajana juhendas Merle Karusoo. Lugesid: Tiit Sukk (Voldemar) Taavi Teplenkov (Lemmergas) Guido Kangur (August) Mari-Liis Lill (Helmi) Viire Valdma (Konduktor) Andrus Kivirähk (remargid. Esitati 22. novembril 2006 Maalisaalis. Lavastaja: Peeter Rästas. Koreograaf: Renate Valme. Kostüümikunstnik: Triinu deokunstnik: Taavi Varm. Etenduse juht: Aune Kuul. Osades: aaron – Helgur Rosenthal. juuni – Renate Valme. võõras – Üllar Saaremäe. laul – Marge Niller. Esietendus 27. jaanuaril 2006 lavatornis. Gupi Vassili Sigarevi komöödia või tragöödia kahes osas. Tõlkija: Peeter Volkonski. Lavastaja: Erki Aule. Kunstnik: Maret Kukkur. Valguskunstnik: Airi Eras. Etenduse juht: Aigi Veski. Osades: Tamara − Tiina Mälberg. Paša − Märt Avandi või Erni Kask. Leonid − Tarvo Sõmer. Mees akordioniga − Tarmo Kesküll. Esietendus 6. aprillil 2006 väikeses saalis. Käpipuu vennaskond Rünno Saaremäe ja Üllar Saaremäe seikluslugu lastele. Lavastaja: Üllar Saaremäe. Kunstnik: Vadim Fomitšev. Helikujundajad: Tarmo Linnas ja Peeter Volkonski. Etenduse juht: Eili Neuhaus Osades: Käpipuu − Anneli Rahkema või Marin Mägi. Habepea − Peeter Rästas. Veerev munamees − Liisa Aibel. Käpik − Marii-Ingriin Saaremäe või Anne-Marie Suomalainen. Külmking − Ülle Lichtfeldt. Röövel Rull − Margus Stalte. Vänt − Erik Ruus. Traat − Peeter Jakobi. Tasku − Dajan Ahmet. Esietendus 13. aprillil 2006 suures saalis. Vt Endla Teater. Isa August Strindbergi kurbmäng kahes osas. Tõlkija: Ülev Aaloe. Lavastaja: Eili Neuhaus. Helikujundaja: Erkki Sepp. Etenduse juht: Eili Neuhaus. Osades: Rittmeister − Erik Ruus. Laura, tema naine − Liisa Aibel. Bertha, nende tütar − Kersti Tombak. Pastor − Velvo Väli. Doktor − Urmas Lennuk. Amm − Viive Aamisepp. Esietendus 15. septembril 2006 suures saalis. Osades: Willie Clark − Tõnu Kark. Al Lewis − Lembit Ulfsak. Ben Silverman; patsient − Tiit Sukk. Miss O`Neill; põetaja − Ülle Kaljuste. Meditsiiniõde − Mari Liis Lill. Teleoperaator − Mihkel Kabel. Telereissööri hääl − Anti Reinthal. Diktori hääl − Merle Palmiste. Diktori hääl − Tõnu Mikiver. Esitati 7. septembril 2007 Vanemuise väikese maja ovaalsaalis OMADraama festivalil ja 22. septembril Draamateatri suures saalis Teadlaste Öö raames. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Esietendus 24. septembril 2006 suures saalis. Kuidas elad. Noortelugu Aidi Valliku jutustuse põhjal. Dramatiseerija ja lavastaja: Sven Heiberg∗. Kunstnik: Marion Undusk (Eesti Kunstiakadeemia. Muusika autor: „Ann-Believable” (Karl Kena − bass, Maarius Pärn − kitarr, Anatoli Tafitšuk − trummid, Johannes Veski – vokaal. Valguskunstnik: Priidu Adlas∗. Koreograaf: Kati Grauberg∗. Osades: Ann − Marilyn Jurman. Ema − Tiina Mälberg. Kätlin − Natali Lohk. Reena − Mairi Jõgi. Rita − Merilin Kirbits. Helle − Kati Ong. Uku − Rauno Kaibiainen. Lill − Maarika Mesipuu. Oleg − Anatoli Tafitšuk. Timo − Johannes Veski. Anti − Maarius Pärn. Ilus − Karl Kena. Marii-Kürii − Taavi Lepik. Jokker; Isa − Erni Kask. Esietendus 20. oktoobril 2006 suures saalis. Oscar ja Roosamamma Eric-Emmanuel Schmitti draama. Tõlkija: Indrek Koff. Lavastaja: Üllar Saaremäe. Muusikaline kujundaja: Tarmo Linnas. Etenduse juht: Aigi Veski. Osades: Oscar − Üllar Saaremäe. Roosamamma − Ines Aru. Teine etendus 16. novembril 2006 väikeses saalis. Lumumm Andres Noormetsa lastenäidend. Lavastaja: Peeter Rästas. Kostüümikunstnik: Liisa Soolepp. Videokunst: Taavi „Miisu“ Varm ja Aleks „Tencu“ Tenusaar. Muusikaline kujundus: Sander Udikas ja Tarmo Kesküll. Etenduse juht: Aune Kuul. Osades: Lumumm − Helgur Rosenthal. Rika − Marianne Kütt. Lint ja Moos − Anneli Rahkema. Vamm ja Kummkum − Margus Stalte. Masinaisaasianisam − Peeter Rästas. Muusikud-aurulaskjad − Sander Udikas ja Tarmo Kesküll. Laval: Nikolai Bentsler, Pavel Vorotsov, Tatjana Jegoruškina, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Kutšmezov, Natalja Popenko, Dmitri Ptšela, Sergei Furmanjuk. Esietendus 31. mail 2006 väikeses saalis. Kuningal on külm Lavastus lauludega A. Tammsaare näidendi põhjal. Tõlkijad: R. Minna, E. Rein. Lavastaja: Ingo Normet. Muusika autor: Valter Ojakäär. Muusikaline kujundaja: Urmas Lattikas. Valguskunstnik: Igor Kapustin. Koreograaf: Janek Savolainen. Laulutekstide autor: Jelena Skulskaja. Lauluõpetaja: Anu Aimla. Osades: Kuningas – Eduard Toman. Narr (Joosep) – Herardo Kontreras. Noorteener (Mattias) – Artjom Garejev. Teener (Adam) – Vadim Malõškin. Toatüdruk (Klara) – Natalja Murina. Kaitseminister – Tamara Solodnikova. Haridusminister – Liidia Golovataja. Siseminister – Oleg Rogatšev. Välisminister – Jelena Jakovleva. Rahandusminister – Ilja Nartov. Põllumajandusminister – Vladimir Antipp. Heaoluminister – Julia Jablonskaja. Ülempreester – Aleksandr Okunev. Angela – Alina Karmazina (Vanemuine) või Jekaterina Novosjolova (EMTA Lavakunstikool. Tema isa – Sergei Tšerkassov. Tema ema – Jelena Tarassenko. Teener, valvur – Kirill Käro. Esietendus 10. augustil 2006 Vene Teatri vastremonditud maja avamisel suures saalis. graafid: Elita Erkina, Saša Pepeljajev („Jussovi tants”. Osades: Võšnevski – Aleksandr Kutšmezov või Oleg Štšigorets. Võšnevskaja – Julia Jablonskaja. Jussov – Oleg Rogatsev, Juri ilin. adov – Dmitri Kossjakov või Artjom Garejev. Belogubov – Sergei Furmanjuk või Dmitri Lomovski. Kukuškina – Lilia Šinkarjova või Jelena Jakovleva. Polja – Tatjana Jegoruškina. Julja – Natalja Murina, Julia Popova. Steša – Jekaterina Jegorova. Vassili – Ilja Nartov. Dosuev – Sergei Tšerkassov. Mõkin – Vadim Malõškin või Dmitri Ptšela. Anton – Dmitri Reitman või Vadim Stepanov. Poiss – Dmitri Lomovski või Sergei Furmanjuk. Ametnikud – Juri ilin, Aleksandr Kutšmezov, Vadim Malõškin, Oleg Štšigorets, Oleg Rogatšev, Dmitri Ptšela. Esietendus 8. oktoobril 2006 suures saalis. Palat 6 Anton Tšehhovi jutustuse põhjal. Dramatiseerija: Aljona Anohhina. Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Aljona Anohhina (Moskva. Kunstnik: Dmitri Razumov (Moskva. Helikujundaja: Nikolai Batšerikov. Valguskunstnik: Aleksandr edelev. Osades: Ragin – Eduard Toman. Gromov – Pavel Vorotsov. Postimees – Aleksandr Okunev. Nikita – Vladimir Antipp. Hobotov – Artjom Garejev. Darjuška – Svetlana Dorošenko. Velsker – Oleg Rogatšev. Moiseika – Dmitri Kossjakov. Esimene haige – Dmitri Ptšela. Teine haige – Aleksandr Kutšmezov. Kolmas haige – Sergei Furmanjuk. Poiss – Paul-Oscar Soe. Esietendus 24. oktoobril 2006 väikeses saalis. As You Like It Kallimast ei lahkuta William Shakespearei komöödia. Tõlkija: V. Levik. Pildid ja mängud elust enesest. Aleksandr Volodini näidend. Lavastaja: Timofei Sopolev (Moskva. Kunstnik: Rosita Raud. Muusika autor: Aleksei Šelõgin (Moskva. Helikujundaja: Valeri Kazakov. Valguskunstnik: Igor Kapustin. Koreograaf: Oleg Gluškov (Moskva. Lavastajad: Viktor Rõakov (Moskva) Aljona Anohhina (Moskva. Muusikaline kujundaja: Viktor Rõakov. Helikujundaja: Irina Batšérikova. Valguskunstnik: Aleksandr edelev. Osades: Hertsog Frederic – Aleksandr Ivaškevitš. Amiens – Sergei Tšerkassov. Jaques – Eduard Toman. Le Beau – Vladimir Antipp. Charles – Oleg Rogatšev. Oliver – Dmitri Kosjakov. Jean – Aleksandr Kutšmezov. Orlando – Dmitri Ptšela. Luisk – Herardo Kontreras. Oliver Kirjaräänaja – Artjom Garejev. Corin – Aleksandr Okunev. Silvius – Sergei Furmanjuk või Dmitri Lomovski. Guillom – Oleg Štšigorets. Rozalind – Tatjana Jegoruškina või Julia Jablonskaja. Phebe – Jekaterina ukova või Natalja Popenko. Odri – Natalja Popenko või Ksenia Agarkova. Õukondlased – Vadim Malõškin, Villu Loonde, Dmitri Simagin, Sergei Rõmar, Nikolai Smirnov, Darja Razinkova, Anastassia Mihhailova, Natalja Liski, Julia Agejeva, Margarita Margarjan, Anna Sergejeva, Anastassia Soskova, Alina Haritonova. Osades: Katja – Ksenia Agarkova. Mitja – Pavel Vorotsov. Irina – Julia Popova. Kohtunik; Naine – Natalja Popenko. Mees-korraldaja – Dmitri Kossjakov. Nais-korraldaja – Julia Jablonskaja. Alferovid – Artjom Garejev, Jekaterina ukova. Mironovid – Aleksandr Kut´mezov, Tatjana Jegoruškina. Kerilašvilid – Nikolai Bentsler, Julia Jablonskaja, Alina Haritonova. Kozlovid – Dmitri Ptšela, Jekaterina ukova. Šumilovid – Ilja Nartov, Alina Haritonova. Nikulinid – Dmitri Kossjakov, Julia Jablonskaja. Beljajevid – Vadim Malõškin, Tatjana Jegoruškina. Mees – Dmitri Ptšela. Naine – Anna Sergejeva. Hamster – Sergei Furmanjuk. Elviira – Anastassia Solovjova. Madlain – Aleksandra Markova. Valera – Ilja Nartov. Vihik – Anastassia Solovjova. Neiu – Jana Pisarkova. Esietendus 8. septembril 2006 suures saalis. Esietendus 9. detsembril 2006 väikeses saalis. Lõikuspeo tantsud Tähepoiss Brian Frieli draama. Hitrovo-Šmõrov Lastelavastus Oscar Wilde´i muinasjutu ainetel. Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Mihail Feigin (Moskva. Kunstnik: Vladislav Ogai (Moskva. Kostüümid: Tatjana Sonina. Helikujundaja: Irina Batšerikova. Koreograaf: Tatjana Borisova (Moskva) Tõlkija: T. Ozerskaja. Dramatiseerija ja lavastaja: Svetlana Krassman. Kunstnik: Marianne Kuurme. Muusika autor: Eduard Toman. Valguskunstnik: Sergei Mironov. Koreograaf: Elita Erkina. Osades: Ton – Oleg Rogatsev või Aleksandr Okunev. Linn – Julia Jablonskaja. Noormees – Sergei Furmanjuk või Vadim Malõškin. Direktor – Artjom Garejev või Ilja Nartov. Osades: Michael – Pavel Vorotsov. Chris – Ksenia Agarkova. Agnes – Larissa Savankova. Rose – Tatjana Manevskaja. Maggy – Jelena Tarassenko. Kate – Ljubov Agapova. Isa Jack – Juri ilin. Jerry – Ilja Nartov või Dmitri Ptšela Esietendus 26. aprillil 2006 Garaais. Esietendus 16. septembril 2006 väikeses saalis. Tulus amet Osades: Kerjus – Lilia Šinkarjova. Tähepoiss – Dmitri Lomovski. Puuraidur – Sergei Tšerkassov. Puuraiduri sõber; Sant – Vladimir Antipp. Puuraiduri naine – Tatjana Manevskaja. Kerjupoiss; Jänku – Nikolai Bentsler. Kerjutüdruk; Orav – Alina Haritonova. Taat; Hunt – Aleksandr Kutšmezov. Mutt; Linnakodanik – Vadim Stepanov. Lind – Tatjana Kaur. 1. öökull; – Dmitri Ptšela. 2. öökull – Anastassia Solovjova. – Oleg Štšigorets. Puuraiduri lapsed – Nikolai Bentsler või Dmitri Ptšela; Anastassia Solovjova või Alina Haritonova. Esietendus 7. detsembril 2006 väikeses saalis. Casanova Urmas Lennuki komöödia. Lavastaja: Hardi Volmer. Kunstnik: Hardi Volmer. Montaa: Kristi Leppik. Osades: Volmondo − Toomas Suuman. II reissöör − Tarvo Sõmer. Anna − Helgi Annast. Julia − Liisa Aibel. Valgustaja Jordano − Velvo Väli. Helimees Sergio − Volli Käro. Jumestaja Terrano − Eduard Salmistu. Staar Ferrari − Erik Ruus. Statist Eleanore Paarismees − Ülle Lichtfeldt. Nainesöögitädi − Viive Aamissepp. Operaator − Maiju Ingman. Filmis tegid kaasa: Tiina Mälberg, Siret Pukk ja Erni Kask. Esietendus 13. detsembril 2006 suures saalis. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 soo, Toomas Lõhmuste. Muusikaline kujundaja: Toomas Lõhmuste. Valguskunstnik: Igor Kapustin. Veerevad kivid ei sammaldu Barry Keefei näidendil „Gotcha. ” põhinev noortelavastus. Tõlkija: J. Bereznitski. Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Nikita Grinšpun (Moskva. Kunstnik: Oksana Šimanovskaja (Moskva. Helikujundaja: Valeri Kazakov. Valguskunstnik: Sergei Mironov. Dokumentaal-lavastus Moskva Kunstiteatri stuudio tudengite kirjandite põhjal. Teksti koostaja: Merle Karusoo. Lavastajad: Merle Karu* Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. A. Ostrovski komöödia „ ”. Lavastaja: Mihhail Chumachenko. Kunstnik: Jaak Vaus. Muusikaline kujundaja: Mihhail Chumachenko. Koreo- Esietendus 15. detsembril 2006 suures saalis. Kuningas Rästahabe Esietendus 26. juulil 2006 Orissaare valla Maasi maalinnusel. Kaev Mänguline muinasjutt lastele vendade Grimmide muinasjutu ainetel. Kirjad emale Jaan Tätte näidend. Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Polina Strukova (Moskva. Kunstnik: Maksim Obrezkov (Moskva. Valguskunstnik: Aleksandr edelev. Koreograaf: Olga Privis. Dramatiseerija ja lavastaja: Garmen Tabor. Ruumikujundus ja rekvisiidid koostöös Muhu muuseumiga. Osades: Printsess – Tatjana Jegoruškina. Kuningas – Juri ilin. Rästahabe – Dmitri Kosjakov. William Grimm – Sergei Furmanjuk. Jakob Grimm – Vadim Malõškin. Õed Wild – Jekaterina Jegorova, Natalja Popenko, Jelena Jakovleva, Larissa Tšerkassova. Osades: Ema – Anu Lamp. Poeg – Argo Aadli. Kakuke (IV ja V osa) Jevgenia Morozova lastenäidendi põhjal keeleõppe elementidega teatrisari. Lavastaja: Aleksandr Potunõi. Kunstnik: Alina Korsmik. Muusika autor: Eduard Toman. Laulude teksti autorid: Leelo Tungal, Jelena Skulskaja. Valguskunstnik: Sergei Mironov. Koreograaf: Elita Erkina. Osades: Vanaema – Svetlana Dorošenko. Kakuke – Jelena Krivitskaja. Kass Amurka – Jelena Tarassenko. Koer Dik – Artjom Garejev. Vanamoor – Liidia Golovataja. Harakas – Silvia Kurr. Siil – Jekaterina Jegorova. Rebane – Tatjana Manevskaja. Hunt – Vadim Malõškin. Karu – Juri lin. Esietendus 18. märtsil 2006 Tallinna Õpetajate Majas. Poeetiline sõnalavastus Doris Kareva luulekogu „Aja kuju”, Marie Underi luuletuste „Üksteisest pimesi me mööda käime”, „Kurvad rõõmud”, „Sina ja mina”, A. H. Tammsaare „Kõrboja peremehe” ja Jaan Kruusvalli näidendi „Pilvede värvid” põhjal. Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Garmen Tabor. Lavastuses kasutati Astor Piazolla muusikat. Kunstnik: Ketlin Bachmann-Põldroos. Valguskunstnikud: Garmen Tabor, Ketlin Bachmann-Põldroos, Ahto Matt. Koreograaf: Laine Mägi. Osades: Ema – Aime Käen. Isa – Mait Merivald. Tütar punases – Piret Rauk. Tütar valges – Garmen Tabor. Noormees valges pluusis, pilliga – Priit Lõhmus. Noormees ülikonnas – Aarne Mägi. Esietendus 1. märtsil 2006 teatrisaalis. Kogu pere komöödia. Juhan Peegeli jutu “Verine John ehk Sarapiku Juhan” dramatiseerija Jaan Kaplinski. Lavastaja: Raivo Trass. Kunstnik: Irina Vanhanen. Muusika autor: Indrek Kalda. Muusikaline kujundaja: Mihkel Mereäär. Valguskunstnik: Ahto Matt. Koreograaf: Marit Rauk. Kostüümikunstnik: Laivi Koppel. Pürotehnik: Priit Rüütel. Osades: Sarapiku Juhan – Hannes Prikk. Pärtel – Aarne Mägi. – Kaia Skoblov. Don Fernando – Arvi Mägi. Mereröövlid – Andres Tabun, Mati Talvistu, Priit Lõhmus. Mees; Morgan; Admiral; Preester – Indrek Saar. Don Alberto – Peeter Räästas. Donna Alberto – Kiiri Tamm. Fatima – Marit Rauk. Juhani ema – Aime Käen. Teistes osades, sh. baari seltskond, õukond – Merle Sillavee, Inge Jalakas, Helen Oll, Anni Tuulmägi, Riste Tamm, Mare Noot, Piret Rauk, Krista Riik, Risto Ränk, Renat Ränk, Kert Ränk, Tauri Viil, Martin Teras, Egert Kesa, Innar Viljaste. Esietendus 5. augustil 2006 Muhus Koguva külas Tooma talu rehetoas. Ivan Turgenevi draama. Tõlkija: H. Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Alla Zorina (Moskva. Kunstnik: Kustav-Agu Püüman. Valguskunstnik: Ahto Matt. Helikujundaja: Andrus Unger. Osades: Natalja Petrovna – Piret Rauk või Garmen Tabor. Arkadi Sergeitš Islajev – Aarne Mägi. Aleksei Nikolajevitš Beljajev – Ott Aardam. Mihhaila Aleksandrovitš Rakitin – Tõnis Kipper. Veera – Helen Rekkor. Spigelski – Andres Lepik. Afanassi Ivanovitš Bolšintsov – Priit Lõhmus. Kolja – Kristjan Kuuser. Matvei – Urmas Lehtsalu. Katja – Anneli Sirel. Esietendus 7. oktoobril 2006 teatrisaalis. Lastelavastus muinasjutu ainetel. Tõlkija: Henrik Sepamaa. Dramatiseerija ja lavastaja: Aare Toikka. Kunstnik: Inga Vares. Muusikaline kujundaja: Rivo Laasi. Valguskunstnik: Triin Hook. Lavastus valmis Kuressaare Linnateatri ja VAT Teatri koostööna. Osades: Mustkunstniku abiline; Merineitsi – Garmen Tabor. Mustkunstnik; Prints – Janek Joost. Muusik – Rivo Laasi. Osades: Aksel – Allan Noormets. Robi – Andres Raag. Naine – Ursula Ratasepp. Esietendus 2. juunil 2006 lavaaugus. Rätsep Slawomir Mroeki näidend. Tõlkija: Marius Peterson. Lavastaja: Mart Koldits. Kunstnik: Iir Hermeliin. Osades: Rätsep – Andres Raag. Klient Ekstsellents; Klient Munk; Klient Rätsepasell – Margus Tabor (külalisena. Rätsepasell – Ago Roo. Karlos – Bert Raudsep. Nana – Eva Klemets (külalisena. Rümp - Indrek Ojari. I barbar – Mart Toome või Mart Koldits. II barbar – Veiko Tubin. Jaak – Jaak Kaljurand. Jaan – Jaan Kaljurand. Esietendus 21. oktoobril 2006 väikeses saalis. Nii see on (kui teile nii näib) Luigi Pirandello näidend. Lavastaja: Adolf Šapiro (Venemaa. Lavastuskunstnik: Vladimir Anšon. Kostüümikunstnik: Kristine Pasternaka (Läti. Muusikaline kujundaja: Riina Roose. Valguskunstnik: Gleb Filštinski (Venemaa. Osades: Lamberto Laudisi – Roman Baskin (külalisena. Sinjoora Frola – Anu Lamp. Sinjoor Ponza – Elmo Nüganen või Tõnn Lamp. Etenduse juht ja Sinjoora Ponza – Elisabet Tamm. Nõunik Agazzi – Rain Simmul. Sinjoora Amalia – Anne Reemann. Dina – Hele Kõre või Ursula Ratasepp või Külli Teetamm. Sinjoora Sirelli – Epp Eespäev. Sinjoor Sirelli – Indrek Sammul. Prefekt – Kalju Orro. Komissar Centuri – Allan Noormets. Sinjoora Cini – Piret Kalda. Esietendus 11. novembril 2006 Taevalaval. Esietendus 6. detsembril 2006 teatrisaalis. Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4. Juri Klavdijevi näidendil „Anna” põhinev draama. A. Tammsaare „Tõe ja õiguse” IV osa dramatiseering. Lavastaja: Roman Iljin. Kunstnik: Maria Melnikova. Muusikaline kujundaja: Aleksandr Kohhantšuk. Valguskunstnik: Aleksandr edeljov. Koreograaf: Olga Privis. Dramatiseerija ja lavastaja: Elmo Nüganen. Lavastuskunstnik: Andris Freibergs (Läti. Kostüümikunstnik: Kristine Pasternaka (Läti. Muusika autor: Jaak Jürisson. Muusikaline kujundaja: Riina Roose, Jaak Jürisson. Valguskunstnik: Kevin Wyn Jones (Suurbritannia. Liikumisjuh: Triin Reemann (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Osades: Vitja – Zaven Ioannesjan. Anna – Tatjana Kosmõnina. Esimees – Aleksandr Ratšinski. Koljan – Sergei Pruul. Serjoga – Mihhail Boiko, Igor Rogatšov. Lena – Jekaterina Nikolajeva. Tot-kto-slušaet-spjaših – David Guguljan. Osades: Karin Paas – Hele Kõre. Indrek Paas – Indrek Sammul. Vesiroos – Andres Ots. Vargamäe Mari – Helene Vannari. Tiina – Evelin Pang või Ursula Ratasepp. Köögertal – Rain Simmul. Proua Köögertal – Epp Eespäev. Advokaat Paralepp – Andres Raag. Rönee – Andero Ermel. Kunstnik Mägar – Mart Koldits. Melesk – Ardo Ran Varres (Eesti Draamateater. Õpetaja Kalvi – Margus Tabor(külalisena. Kitty Itam – Piret Kalda. Härra Itam – Allan Noormets. Ida Langebrunn-Karim – Anu Lamp. Proua Horst – Ene Järvis. Proua Meeli – Anne Reemann. Atašee – Ago Roo. Nõunik; Politseiametnik – Mart Toome. Lapsehoidja Soonja – Marje Metsur. Ajakirjanik Pilu – Argo Aadli. Esietendus 9. aprillil 2006. Esietendus 12. märtsil 2006 Põrgulaval. Esietendus 14. juunil 2006. Jaanus Rohumaa ja Triin Sinissaare näidend. Kuritöö, kodutööd, karistus, raha, pensionäri tapmine Lavastaja: Jaanus Rohumaa. Kunstnik: Mae Kivilo. Muusikaline kujundaja: Tiit Kikas. Mattias Andersooni näidend. Tõlkija: M. Ljudkovskaja ja A. Polivanova (Moskva. Osades: Tristan – Alo Kõrve. Joosep – Indrek Ojari. Saara – Elisabet Tamm. Elf – Bert Raudsep. Sass – Kalju Orro. Heredy – Rein Oja. Lavastajad: Erki Aule ja Artjom Garejev. Kunstnik: Diana Yanson. Muusikaline kujundaja: Aleksandr Davidovitš. Valguskunstnik: Aleksandr edeljov. Esietendus 25. märtsil 2006 väikeses saalis. Mandragora P. I. Filimonovi näidend. Lavastaja: Tatjana Kosmõnina. Muusika autor: Jevgeni Zolotarevski (projekt „Yudzoka”. Koreograaf: Olga Privis. Osades: Zaven Ioannesjan, Sergei Pruul, Mihhail Boiko, Jekaterina Nikolajeva, David Guguljan, Anna Gejeva, Olesja Kenjuhh, Kristina Predbannikova. Osades: Merta – Silvia Laidla. Bjorn – Artjom Garejev Mereröövel vastu tahtmist Muusika: kasutatud Gustav Ernesaksa “Kutse” ja Raimond Valgre “Saaremaa valsi” teemasid Kaido Kelderi ja Tiit Kalluste esituses. Lavastaja: Indrek Sammul. Helikujundajad: Indrek Tiisel ja Tiit Kikas. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Esietendus 19. detsembril 2006 väikese saalis. Luulepõimik Juhan Smuuli poeemidest ja luuletustest. (Vene Teater. Leila – Jekaterina Nikolajeva. Rasul Zaven Ioannesjan. Jasmin – Jelena Tarassenko (Vene Teater. Esietendus 2. novembril 2006. Esietendus 2. septembril 2006 Tallinna vanalinnas algusega Neitsitorni ees. Padjamees Sigamees Siimeon Martin McDonaghi näidend. Tõlkija: Pavel Rudnev (Moskva. Angela Randmetsa kirja pandud keskaja legend. Lavastaja: Vladimir Skvortsov (Moskva. Kunstnik: Maksim Obrezkov (Moskva. Muusika autor: Aleksandr Kohhantšuk. Video: Maksim Mjodov. Osades: Tupolski – Nikolai Šatohhin (Moskva. Katurjan – (Prantsusmaa. Ariel – Igor Rogatšov. Mihal – David Guguljan. Ema - Olga Privis. Tüdruk – Daniela Privis. Lavastaja: Hans Kaldoja. Kunstnik: Maite Kotta. Valguse ja heli kujundaja: Mati Kaljulaid. Osades: Siimeon – Meelis Sekk. Raehärra – Kalev Õunapuu või Hans Kaldoja. Ersilia – Jana Wolke. Pime tüdruk – Polina Tserkassova või Ester Kuntu. Willeke ja Ludeke – Andres Kask. Magdaleena – Pirge Sildmaa. Magdaleena ema; Agneta – Ilona Sillamaa. Haldjas – Anne Velt. Esietendus 2. detsembril 2006 Esietendus 25. novembril 2006 Drugoi teatris. NUKUTEATER LEPATRIINU Punch ja Judy Nukulavastus täiskasvanutele J. Gollieri komöödia põhjal. Tõlkijad: Margus Lattik, Igor Gavrilov. Dramatiseerija, lavastaja ja valguskunstnik: Jaan Urvet. Kunstnik: Mihhail Shirjaev. Muusika autor ja kujundaja: Aare Vaher. Osades: Punch – Vladimir Skrebnev. Judy; Pimemees; Hobune – Oleg Omeltšenko. Arst; koer Tobi; Ohvitseer; Kurat; Laps – Aare Vaher. Skaramuš; Jack Kage; Politseinik; Teener – Igor Gavrilov. Esietendus 10. mail 2006 Jõhvi Kunstikoolis. PÄRIMUSTEATER LOOMINE Lopi ja Lapi Eesti muinasjutu põhjal kokku pandud lastelavastus. Alustekst: Felix Kotta. Dramatiseerija, lavastaja ja kunstnik: Are Uder. Osades: Lopi; Lapi; Haldjas – Are Uder. Esietendus 22. aprillil 2006 Tallinna Toomklubis. Tagasipööre keelatud Liina Pihlaku näidend. Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm. Kunstnik: Liina Pihlak Osades: Vanem naine – Mari Lill. Külanaine – Leida Rammo. Noorem naine – Erika Kaljusaar. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Kangur, Kerttu Varimets, Märten Hermik, Henry Kuldkepp, Angela Randmets. Mart Kivastiku draama Elmar Kitse isiklike päevikute põhjal. Lavastajad: Raimo Pass, Aarne Üksküla. Muusikaline kujundaja: Raimo Pass. Valguskunstnik: Pille Jänes, Sven Põdra. Osades: Elmar Kits – Aleksander Eelmaa. Tema naine Linda – Rita Raave. Nende poeg Margus – Markus Luik. Lembit – Tõnu Oja või Raimo Pass. Esietendus 1. juulil 2006 Viinistu Kunstimuusemis, vanas sprotitsehhis. Minust jäävad ainult laulud Muusikaline draama. Lauri Vahtre, Mart Laari dokumentaalnäidend. Lavastaja: Tõnu Lensment. Muusika autor: Margus Põldsepp ja ansambel Untsakad. Muusikaline kujundaja: Tõnu Lensment. Valguskunstnikud: Tõnu Lensment, Liina Unt. Osades: Tõeleid Tammik, kehviku perest noormees – Janek Joost. Rein Vapper, perepoeg – Aarne Soro. Asta Küngas, peretütar – Maria Soomets. Õilme Metsis, kehviku perest tütarlaps – Maarja Jakobson. Siiri Pungas, taluneiu – Inga Proode. Viiu Kaal, valla partorg – Viire Valdma. Kalev Oks, metsavend – Meelis Rämmeld. Tõnis Vapper, taluperemees – Ain Lutsepp. Johannes Mets, metsavend – Peeter Jürgens. Sergei Vaino, julgolekumees – Andrus Vaarik (hääl lindilt. Vihtla poisid – Ansambel „Untsakad”: Jaanus Jantson, Margus Põldsepp, Ilmar Kald, Jaanus Põder, Tauno Uibo. Kaitseliidu Võrumaa Malev. Esietendus 3. juunil 2006 Tallinna Botaanikaaias. Esietendus 28. juulil 2006 Suurel Munamäel Haanjas. Vana Tooma pilgu all Under Tallinna vanalinna legendidel põhinev vabaõhulavastus. Autorid: Mart Laar ja Lauri Vahtre. Lavastajad: Andrus Vaarik ja Ivo Eensalu. Kunstnik: Killu Mägi. Muusikalised kujundajad: Polina Tserkassova ja Eva-Maria Eller. Valguskunstnik: Petri Parrik. Võitlusstseenid: Kalle Kõiv. Osades: Madis; Vana Toomas; Madis; Jakob – Hannes Prikk. Biedermann – Hans Kaldoja. Üexküll, Võõras – Sten Zupping. Liisa – Kärt Reeman, Kersti Tombak. Diakon ja bojaar – Ivo Eensalu, Priit Kiigemägi. Pesunaine; Teenijaemand – Iivi Lepik. Sepasell – Aivo Sadam. Herold – Kalev Õunapuu. Poisike – Alex Viik. Häbipostinaine – Jana Wolke. Häbikiviga naine ja Katariina – Pirge Sildmaa. Ulguv mees – Asko Mäusler. Raehärrad – Valmar Kass ja Andres Proode. Timukas – Rünno Reino. Pastor – Raido Aasoja. Tallinna vaim – Erika Kaljusaar. Agnes – Andra Kurviste. Teistes osades: Anu Suits, Kati Lepp, Triinu Lepp, Karolin Tikerpuu, Galina Tikerpuu, Eeva-Liisa Mustkivi, Mihkel Dokumentaalne luulelavastus. Marie Underi luuletuste ja arhiivi kirjade põhjal koostanud Katrin Saukas. Lavastajad: Merle Karusoo, Raimo Pass. Kunstnik: Jaagup Roomet. Muusika autor ja kujundaja: Urmas Lattikas. Valguskunstnikud: Jaagup Roomet, Sven Põdra. Osades: Marie Under – Katrin Saukas. Artur Adson – Sten Zupping. Friedebert Tuglas –Raivo Trass. Ants Laikmaa – Egon Nuter. Eduard Vilde – Ago-Endrik Kerge. Videol: Johannes – Semper Taavi Teplenkov. August Gailit – Kristjan Sarv. Hendrik Visnapuu – Alo Kõrve. Aleksander Tassa – Sulev Teppart. Nikolai Triik – Raimo Pass Lõbusad kurvid Rühmatööna valminud komöödia. Lavastaja: Dajan Ahmet. Kunstnik: Alina Korsmik. Laulusõnad: Erki Aule. Muusika autor ja kujundaja: Reet Kõiv. Valguskunstnik: Allan Räim. Erinevates rollides: Dajan Ahmet, Triin Jugapuu, Aivo Sadam või Erki Aule. Esietendus 24. veebruaril 2006 Taebla kultuurikeskus. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kilplaste lugude” põhjal. Dramatiseerija, lavastaja ja laulusõnade autor: Erki Aule. Kunstnik: Diana Yanson. Muusika autor ja kujundaja: Reet Kõiv. Valguskunstnik: Allan Räim. Osades: Kilpla küla elanik ehk kilplane – Venno Loosaar. Kilplane – Toomas Krall. Kilplane – Kaili Viidas (31. maini 2006 Triin Tüvi. Kilplane – Aivo Sadam. Esietendus 9. aprillil 2006 Kabli seltsimajas. Külmapühad Lastelavastus. Näidendi autor: Erki Aule. Lavastaja ja laulusõnade autor: Erki Aule. Muusika autor ja kujundaja: Reet Kõiv. Osades: Kukk – Joonas Parve. Kana – Kristel Mägedi. Tibu – Anti Rannus või Marko Matvei. Esietendus 8. detsembril 2006 Elva huviala- ja kultuurikeskuses Sinilind. Võinädal Kollektiivselt loodud lastelavastus. Muusikaline kujundaja: Vassili Jakovlev. Helikujundaja: Vassili Jakovlev. Liikumine: Tamara Matjanina. Osades: Igor Molotkov, Tamara Matjanina, Mihhail Rumjantsev, Jegor Jakovlev, Tatjana Vlasenko, Tatjana Jegorova, Juri Potapov, Anastassia Kruglova. Esietendus 1. märtsil 2006 lasteaia Põngerjas õuel. Haletsege sokukest P. Rimski nukunäidend. Lavastaja: Juri Mihhaljov. Kunstnikud: Juri Mihhaljov, Tamara Matjanina. Muusikaline kujundaja: Vassili Jakovlev. Liikumine: Tamara Matjanina. Osades: Sokuke – Tamara Matjanina. Hunt – Jegor Jakovlev. Vanamees – Igor Molotkov. Koer – Tatjana Vlasenko. Esietendus 5. mail 2006 Geneva keskuse väikesel laval. Võluvilepill Lavastaja ja kunstnik: Juri Mihhaljov. Muusikaline kujundaja: Vassili Jakovlev. Helikujundaja: Andrej Marõmov. Osades: Tamara Matjanina, Vassili Jakovlev, Tatjana Jegorova, Jegor Jakovlev, Igor Molotkov, Tatjana Vlasenko, Juri Potapov, Anastassia Kruglova. Esietendus 20. juunil 2006 Geneva keskuse pargis. Koer – Tuula. Kavalpea ja ohmu Esietendus 20. novembril 2006 KUMU Auditooriumis. P. Rimski komöödia lastele. Koreograaf: Tamara Matjanina. Esietendus 26. augustil 2006 Geneva keskuse väikesel laval. Ivan Tsarevitš Teatri trupi loodud lastelavastus. Osades: Ivan – Igor Molotkov. Vassilissa – Tamara Matjanina. Hunt – Mihhail Rumjantsev. Jõuluvana – Jegor Jakovlev. Ööbik – Anton Kolpakov. Tüdruk – Tatjana Vlasenko. thwaite – Mare Peterson. plestone – Maria Peterson. cColgie Gibbs – Aleksander Eelmaa. – Helvin Kaljula. Sir. Harcourt-Reilly – Marius Peterson. amberlayne – Anneli Tuulik. Õde-sekretär – Eva Eensaar. Mees teenindusfirmast – Tarmo Song. Sõnalis-muusikaline estraadietendus Priit Aimla sketšide ja vahetekstidega. Esietendus 12. detsembril 2006 Theatrumi saalis. Kaastegevad: Pille Pürg, Diana Klas, Marko Mäesaar, Meelis Sarv või Rene Soom ja Peeter Kaljumäe. Tare-tareke Nukulavastus S. Maršaki kirja pandud vene muinasjutu Esietendus 19. detsembril 2006 Kreenholmi gümnaasiumis. Dramatiseerija, lavastaja ja kunstnik: Irina Artsimovitšene. Muusika autor, muusikaline kujundaja ja valguskunstnik: Valeri Sõrtšenko. Koreograaf: Ljubov Bogdanova. THEATRUM Osades: Vanaisa – Vassili Alförov. Vanaema – Boriss Vatin. Kass – Kirill Tšerjukanov. Juveliiri poe ees Karol Wojtyla näidend. Tõlkija: Tiina Peterson. Lavastaja: Lembit Peterson. Kunstnik: Andres Koort. Muusikaline kujundaja: Marius Peterson. Valguskunstnik: Helvin Kaljula. Osades: Teresa – Maria Peterson. Andrzej – Andri Luup. Juveliir – Marius Peterson. Anna – Anneli Tuulik. Juhuslik möödakäija; Adam – Lembit Peterson. Mitmesugused mehed; Stefan – Helvin Kaljula. Teresa – Mare Peterson. Monika – Laura Peterson. Krzysztof – Ott Aardam. Esietendus 5. veebruaril 2006 Theatrumi saalis. Lugemisteater Aleksander Alleni märkmete põhjal. Dramatiseerija: Mart Aas. Esietendus 18. aprillil 2006 ühes Tallinna lasteaias. Kaksteist kuud S. Maršaki näidend lastele vene muinasjutu „Kaksteist kuud” ainetel. Dramatiseerija ja lavastaja: A. Artsimovitšene. Kunstnik: Gennadi Jeltsov. Muusika autor ja kujundaja: Valeri Sõrtšenko. Valguskunstnik: Valentina Fursova. Koreograaf: Ljubov Bogdanova. Esitajad: Mart Aas, Ott Aardam (hääled) Tõnis Leemets (muusik. Esietendus 19. märtsil 2006 Theatrumi saalis. Lesed Slawomir Mroeki draama. Tõlkija: Hendrik Lindepuu. Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Maria Peterson. Kunstnik: Laura Pählapuu. Valguskunstnik: Helvin Kaljula. Osades Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikooli gümnasistid Ragne Veensalu, Aliina Astrova, Kristjan Üksküla, Marili Salujärv, Elizabeth Paavel, Rasmus Toome, Gerty Villo, Rainar Aasrand. T. draama. Tõlkija: Toivo Pilli. Lavastaja: Lembit Peterson. Kunstnik:Andres Koort. Kostüümikunstnik: Laura Pählapuu. Helikujundaja: Marius Peterson. Valguskunstnik: Helvin Kaljula. Osades: amberlayne – Andri Luup. Mrs. Shuttle- Osades: Jelena Ivanovna – Marika Korolev või Kärt Reemann. Semjon Semjonõtš – Raivo Rüütel. Ivan Matveitš – Raivo Mets. Henrik Normann – Sakslane. Politseinikud – Toomas Tross ja Indrek Apinis. Keegi – Hannes Prikk. Mutter – Inga Allik ja Kärt Reemann või Eva Püssa. Timofei Andreitš – Jüri Aarma või Elmar Trink. Nikifor Nikiforõtš – Elmar Trink või Toomas Tross. Luka Vassilitš – Robert Gutman. Ignati Prokofitš – Jüri Karindi. Toimetaja – Indrek Apinis või Toomas Tross. Koor – Kärt Reemann, Inga Allik, Toomas Tross, Indrek Apinis, Robert Gutman. Esietendus 28. oktoober 2006 Salme Kultuurikeskuses. Tõlkija, dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Peeter Raudsepp. Valguskunstnik: Triin Hook VANA BASKINI TEATER Pepsie Pierrette Bruno komöödia. Tõlkija: Kätlin Pääsuke. Osades: Trekstor Tekstel – Margo Teder. Jerome Angust – Tanel Saar. Esietendus 13. aprillil 2006 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis. Lavastaja: Eino Baskin. Kunstnik: Kustav-Agu Püüman. Muusikaline kujundaja: Jaak Ojakäär. Osades: Jean-Francois – Tõnu Kilgas. Pepsie – Marika Korolev. Hatch – Vello Janson. Cyprien – Toomas Tross. Marie-Aurore – Liina Tennosaar. Lavastaja: Aare Toikka. Kunstnik: Karmo Mende. Kostüümikunstnik: Aili Ahero-Mende Esietendus 22. veebruaril 2006 Salme Kultuurikeskuses. Väljaspool hooaega Osades: Ginnie Stevens – Ülle Kaljuste või Anne Paluver. Bess Gallagher – Katrin Karisma. Florence Wyler – Ines Aru. Sally Ann Sabatello – Helgi Sallo. Cora Browne – Terje Pennie. Esietendus 29. märtsil 2006 Salme Kultuurikeskuses. Kolme lillekese juubel Estraadilavastus Toomas Kalli vahetekstidega. Lavastaja: Eino Baskin. Kunstnik: Riina Vanhanen. Kaastegevad: Ita Ever, Anne Veski, Eda-Ines Etti, Hanrik Normann, Ivo Eensalu, Anne Paluver, Jüri Karindi, Raivo Mets. Esietendus 28. juulil 2006 Keila lauluväljakul. Plaadipood Urmas Vadi näidend. Muusikaline kujundaja: Robert Jürjendal. Koreograaf: Marge Ehrenbusch. Grimmikunstnik: Tiina Leesik. Osades: Kodanik S – Tanel Saar. Naine – Kaia Skoblov. Elvis 1 – Janek Sarapson. Elvis 2 – Margo Teder. Elvis 3 – Marika Vaarik. Esietendus 6. septembril 2006 Treffneri Gümnaasiumi hoovis festivalil OMADraama. Kokteiliõhtu Lavastaja: Mark Rozovski (Moskva. Kunstnik: Alexander Lisiyansky (Tel Aviv. Muusikaline kujundaja: Mark Rozovski. Esietendus 18. detsembril 2006 Rakvere koolis. Lavastaja: Anne Paluver. Kunstnik: Riina Vanhanen. Liikumisjuht: Jüri Nael. Esietendus 2. oktoobril 2006 Püha Katariina kirikus. Komöödia-viirastus Fjodor Dostojevski samanimelise jutustuse järgi. Dramatiseerija: Mark Rozovski. Tõlkija: Toomas Kall. Amélie Nothombi romaan dialoogis. Valged ööd Osades: Unistaja – Tarmo Song. Nastenka – Laura Peterson. Tegelased tegelikkusest – Erkki Penart. Krokodill Ohvitser – Vassili Alförov. Elinor Jonesi komöödia. Tõlkija: Jüri Karindi. Dramatiseerija ja lavastaja: Lembit Peterson. Kunstnik: Vladimir Anšon. Kostüümikunstnik: Jana Hanikova. Muusikaline kujundaja: Marius Peterson. Valguskunstnik: Kalle Karindi. Esietendus 15. oktoobril 2006 Estonia kontserdisaalis. Esietendus 19. aprillil 2006 Theatrumi saalis. Fjodor Dostojevski teose dramatiseering. Tõlkija: Aleksander Raid. Lavastajaja muusikaline kujundaja: Peeter Kaljumäe. Kunstnik: Riina Vanhanen. Tantsuseaded: Agne Kurrikoff. Osades: Talv – Oleg Marjapuu. Kevad – Artur Postol. Suvi – Vassili Alförov. Sügis – Kirill Tšerjukanov. Võõrasema – Ljubov Bogdanova. Tütar – Kirill Tšertjukanov. Võõrastütar – Irina Artsimovichene. Printsess – Sofia Bulanova. Professor – Boriss Vatin Lavastatud rühmatööna. Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Osades: Emilia – Tamara – Vassili Jakovlev. Tõnu – Jegor Jakovlev. Urmas – Igor Molotkov. Toatüdruk – Tatjana Vlasenko. Meeste varjupaik Kristof Magnussoni komöödia. Tõlkija: Eili Heinmets. Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Christian Römer (Saksamaa. Kunstnik: Kathrin Hegedüsch (Saksamaa. Valguskunstnik: Triin Hook. Videokunstnik: Assaf Etiel (Iisrael. Osades: Helmut – Raivo E. Tamm. Lars – Janek Joost. Mario – Tanel Saar. Eroll – Margo Teder. Esietendus 21. oktoobril 2006 Viru Keskuse IV korrusel. Vt. Kuressaare Linnateater. Alkeemiline tragöödia zarti ooperi ja Sigismund von Krahli teksti põhjal. Dramatiseerija ja lavastaja Peeter Jalakas. Kostüümikunstnik: Reet Aus. Kunstnikud: Ervin Õunapuu, Peeter Jalakas. Muusikaline kujundaja: Eva Alkula, Sirje Mõttus. Valguskunstnik: Lauri Sepp. Koreograaf: Sasha Pepelyaev. Video- ja helikujundus: Ville Hyvönen. Osades: Pamina – Tiina Tauraite. Öökuninganna – Riina Maidre. Monostatos – Maarja Jakobson. Papageno – Erki Laur. Tamino – Taavi Eelmaa. Sarastro – Juhan. Ansambel: Sirje Mõttus (akordion) Eva Alkula (kantele. Esietendus 8. märtsil 2006 teatrisaalis. Tuleaed. Mu luiged, mu mõtted. Tõnu Kõrvitsa kammerooperid. „Mu luiged, mu mõtted” Marie Heibergi luule põhjal. Libretod: Maarja Kangro. Lavastaja: Peeter Jalakas. Maalide autor: Merike Estna. Kostüümid: Reet Aus. Muusikaline kujundaja ja dirigent: Tõnu Kaljuste. Valguskunstnik: Lauri Sepp. Video- ja helikujundajad: Lauri Sepp, Ville Hyvönen. Osades: „Tuleaed”: Õpetaja – Helen Lokuta. Õpilane – Kädy Plaas. Tallinna Kammerorkester. Nargen Opera naiskoor. „Mu luiged, mu mõtted”: Ingel – Helen Lokuta. Poetess – Kädy Plaas. Nargen Opera naiskoor. Faust Muusikaline tragöödia. Autor, lavastaja ja lavakujundaja: Taavi Eelmaa. Kostüümid: Annika Pakk. Muusika autor: Chalice. Muusikalised kujundajad: Taavi Eelmaa, Chalice. Valguskunstnik: Oliver Kulpsoo. Video- ja helikujundajad: Lauri Sepp, Ville Hyvönen. Osades: Mefisto – Rein Pakk. Faust – Chalice. Esietendus 6. oktoobril 2006 teatrisaalis. Hamletid Multimeedialavastus William Shakespeare´i näidendi ja „No fear Shakespeare” põhjal. Tõlkijad: Peeter Volkonski, Evelin Banhard. Dramatiseerija, lavastaja, lava- ja valguskujundaja ja koreograaf: Saša Pepeljajev. Muusika autor: Dmitri Šostakovitš. Muusikaline kujundaja: Sten Šeripov. Video, programmeerimine, heli, elektroonika, OSC: Taavet Jansen. Osades: Hamletid – Juhan Ulfsak. Kontrollpult – Taavet Jansen või Lauri Sepp. Esietendus 3. oktoobril 2006 proovisaalis. Erki ja Tiina Kaasaegse tantsu lavastus. Lavastaja: Mart Kangro. Kunstnikud: Tiina Tauraite, Erki Laur. Valguskunstnikud: Oliver Kulpsoo, Janno Jaanus. Video- ja helikujundus: Lauri Sepp. Esietendus 20. aprillil 2006 teatrisaalis. Osades: Tiina – Tiina Tauraite. Erki – Erki Laur. Esietendus 31. oktoobril 2006 teatrisaalis. Kaasaegne sõna- tantsu- ja muusiklavastus. Showcasei Beat Le Mot´i ja Von Krahli Teatri näitlejate ühistöö. Koreograafid: Angela Guerreiro, Tamas Moricz. Muusika: Albrecht Kunze. Osades: Nikolai Duric, Thorsten Eibeler, Dariusz Kostyra, Veit Sprenger (Showcase Beat Le Mot) ja Taavi Eelmaa, Maarja Jakobson (külalisena) Rain Tolk (külalisena) Juhan Ulfsak. Esietendus 19. mail 2006 Forum Freies Theatre´s. Eesti naiste laulud Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Von Krahli Teatri näitlejate soolod: SA EESTI TEATRI FESTIVAL / RÄNDTEATER Aabitsakukk Eesti Draamateatris 2004. aastal esietendunud lavastus. Vt. Eesti Draamateater Lavastus Veljo Tormise muusikale. Kilplased Lavastaja: Peeter Jalakas. Kunstnikud: Peeter Jalakas, Enar Tarmo, Reet Aus. Kineetilised objektid: Merike Estna, Max Surin. Muusikaline kujundaja: Tõnu Kaljuste. Lusti- ja laulumäng Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ainetel. Stsenaristid: Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi. Osades: Kädi Plaas, Iris Oja, Celia Roose, Maret Mursa, Anne Türnpu, Lidia Mägi, Kärt Johanson, Ingrit Vaher, Riina Maidre, Veronika Portsmuth, Meelika Hainsoo ja Nargen Opera koor. Esietendus 14. juunil 2006 Naissaarel Omari küünis. Kaasaegse tansu lavastus. Lavastaja, koreograaf, kunstnik: Saša Pepeljajev. Valguskunstnik: Ainu Palmu. Helikujundus: Niklas Ekman, Roger Wanamo. Osades: Maria Ahlroth, Jan Korander, Jan-Christian Söderholm. Esietendus 30. augustil 2006 teatrisaalis. Esietendus 30. jaanuaril 2006 saalis. Merikajakas ja kontrabass Kaasaegse tantsu lavastus Richard Bachi „Jonathan Livingston Merikajaka” ja Anton Tšehhovi „Kontrabassiromaani” ainetel. Idee ja teostus: Anu Vask, Irene Hütsi, Karol Kuntsel, Meelis Rämmeld. Kunstnik: Kaie Kal. Valguskunstnik: Siim Soop. Helikunstnik: Heikki Tikas. Muusikud: Kristiina Talen, Marek Kütt. Administraator: Madis Kaasik. Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL ja loominguline ühendus P. V. Esietendus 9. veebruaril 2006 saalis. Undiin Kaasaegse tantsu lavastus Hoffmanni „Undiini” Koreograaf ja lavastaja: Dmitri Harchenko. Muusika: Lepo Sumera. Muusikalised improvisatsioonid: Taavi Kerikmäe. Kunstnik: Anne-Mai Heimola. Valgus: Priidu Adlas. Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL ja Tantsuteater Zick. Esitajad: Helen Reitsnik, Einar Lints, Viktoria Vladimirova, Endro Roosimäe, Stella Suitso, Raido Bergstein Esietendus 15. veebruaril 2006 saalis. Idee: Tiina Mölder, Kaja Kann, Bush Hartshorn /UK. Koreograafia ja videoreii: Tiina Mölder. Montaa: Taavi Varm. Originaalmuusika, lavakujundus ja valgus: Kalle Tikas. Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL ja ZUGA. Tekstide autorid ja esitajad: Kaja Kann, Bush Hartshorn. Esietendus 26. veebruaril 2006 saalis. Dr Tõrva ja professor Sule süsteem Idee ja koreograafia: Triin Lilleorg ja Kärt Tõnisson. Graafika/ fotod: Martin Sookael. Kostüümid ja lavakujundus: Rele Liiv, Jaana Heinsalu, Kärt Tõnisson, Triin Lilleorg. Heli: Urmas Sepp. Tekst: Taavi Eelmaa, Kaisa Selde. Produtsent: Kanuti Gildi SAAL. Esitajad: Triin Lilleorg, Kärt Tõnisson. Lavastaja ja muusikajuht: Katri Aaslav-Tepandi. Hääletöö: Tõnu Tepandi. Lavalised heitlused: Hellar Bergmann. Abijuht: Sven Heiberg. Esietendus 6. märtsil 2006 saalis. Näitlejad ja musitseerijad VI lennu teatritudengid: Sven Heiberg, Sten Karpov, Liis Laigna, Triin Lepik, Priit Loog, Jaanus Mehikas, Veljo Reinik, Kaili Viidas. Lavastus sai teoks koostöös Viljandi Kultuuriakadeemia ja Papa Kreutzwaldi Õueteatriga. Esietendus 7. juulil 2006 Võrus eutzwaldi majamuuseumi õuel. 3006-must. Osa 2 Koreograaf, lavastaja ja valguskujundaja: Jarmo Karing. Kunstnik: Karel Rahu. Muusika: Peeter Rästas. Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL ja ZUGA. Esitaja: Raido Mägi. Esietendus 18. aprillil 2006 saalis. Tallinn – Aegviidu KANUTI GILDI SAAL Idee: Mart Kangro. Valgus ja tehniline teostus: Kalle Tikas, Mart Kangro. Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL ja THEOREM, EL Kultuur 2000 programmi toetusel koostöös National Dance Center Bucarestiga. Koreograafia ja esitus: Krõõt Juurak, Mart Kangro, Manuel Pelmus. Koreograafia: Kaja Lindal, Kaspar Aus. Muusika: MärtMatis Lill. Lavakujundus: Inga Vares. Konsultant: Mari Mägi. Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL ja Kaja Lindal. Tantsijad: Kaja Lindal, Kaspar Aus. Esietendus 10. mail 2006 saalis. Sündmuste horisont Uneskõndijad Tuleviku mälestused Tsirkuse elementidega kaasaegse tantsu lavastus. Idee: Katrin Essenson. Teostus, koreograafia: Mari Savitski, Katrin Essenson. Produtsent: Kanuti Gildi SAAL. Lavastaja: Kaja Kann. Muusika: Johann Johannsson (Island. Häälekoolitus: Juha Valkeapää (Soome. Treenerid: Kadri Ridaste, Heidi Kann, Margus Terasmees. Valgus ja heli: Kalle Tikas. Produtsent: Eksperimentaalse Liikumise Keskus. Produtsent: ZUGA. Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL. Lavastaja, lava- ja valguskunstnik: Melanie Clark (Inglismaa. Koreograafid: Melanie Clark, Maija Mustonen (Soome. Esietendus 3. juunil 2006 saalis. Alkus Idee ja koreograafia: Sandra Zaneva. Muusika: Kaur Garšnek, Sander Saarmets, ansambel „Sale tips”. Valgus ja tehniline teostus: Kalle Tikas. Kunstnik/konsultant: Elerin Velling. Kaasprodustendid: Kanuti Gildi SAAL ja Sandra Zaneva. Esitajad: Liis Ilula, Irina Krotova, Risto Kübar, Liina-Karina Mikkor, Laura Kvelstein. Esitajad: OMAtsirkuse noored. Esietendus 28. detsembril 2006 saalis. „diplom06“ Sarjas esinevad erinevate kõrgkoolide tantsuerialade diplomandid oma lõputöödega. Osades: Melanie Clark, Maija Mustonen, Jasmiina Sipilä Esietendus 1. juulil 2006 Pärnu Teatri Endla Küünis. SÕLTUMATU TANTSU ÜHENDUS FINE5 TANTSUTEATER 2006 astusid üles: 13. mail – Triinu Hurt (lõputöö „Seesmiselt keerukas“) ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite filmid; L´ampfiparnaso Esietendus 8. septembril 2006 saalis. 14. mail – Niina Rejeva („Jäta“) Silver Elvest („Barby matused“) Lavastaja, koreograaf ja kunstnik: Tiina Ollesk. Valguskunstnik: Juuso Voltti. Dirigent ja kunstiline juht: Risto Joost. Muusika esitaja: Voces Musicales. Idee: Krõõt Juurak. Dramaturg: Berno Odo Polzer. Kaas produtsendid: Kanuti Gildi SAAL ja dietheater Wien. Esitaja: Krõõt Juurak. Esietendus 12. oktoobril 2006 saalis. LOOMuSUND Idee ja koreograafia: Mari Mägi. Valgus ja tehniline teostus: Airi Eras. Kunstnik-konsultant: Inga Vares. Produtsendid: Kanuti Gildi SAAL ja Mari Mägi. 19. mail – Kerstin Mandel („Etendusprogramm“) Triin Reemann („Hea kuudis“) Esietendus 4. aprillil 2006 Estonia Kontserdisaalis. 25. mail – Mihkel Ernits („Pealkirja veel ei ole“) Liisi Kivinukk („Kõigest“) ja Maiken Schmidt („RAMS“) Darli Thomson („Creation“. „Hypekas“ Esitaja: Mari Mägi. Esietendus 29. oktoobril 2006 saalis. 2006 esinesid: ROOTS 13. märtsil – Jarmo Karing ja T-Stuudio („Liigu järele, mina mõtlen“) ning Janari Kintsiraud, Kristiina Kask, Maiken Schmidt ja Vootele Vaher; Idee, koreograafia, lavastus: Oksana Titova. Lavastus ja dramaturgia: Juhan Ulfsak. Koreograafia: Päär Pärenson. Lavakujundus, kostüümid: Elo Soode. Video, foto, trükk: Martin Sookael. Produtsent: Kanuti Gildi SAAL. Esitajad: Oksana Titova, Päär Pärenson. Esietendus 8. novembril 2006 saalis. Korduma kippuvad k… Algidee: Nele Suisalu. Idee arendus: Karmen Ong ja Nele Suisalu. Videoprojektsioon: Madli Teller. Valgustaja: Madis Kirkmann. Fotograaf: Anu-Laura Tutelberg. Produtsent: Tee Kuubis. Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL. Tantsijad: Laura Kvelstein, Dmitri Kruus, Rain Saukas. 22. mail – Janari Kintsiraud („Selle ilu“) Kristiina Kask („ edasi? “) Aksana Vedehhova („Kolm õde“) ja Veronika Vallimäe („Kokkupuude“) Sarja raames esitatakse nii avalikkuse poolt tundmatute kui ka juba tunnustatud noorte koreograafide ja teatrikunstnike poolt loodud lavastusi. Kaasaegse tantsuga O. Vecci madrigalikomöödia. 25. oktoobril – Triin Reemann („Hea kuudis“) ja Vootele Vaher („Penis of yourself“) 18. novembril – Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna III kursuse (tantsuseade tööd läbi kursuste) ja Turu Rakenduskõrgkooli Kunstiakadeemia tantsuosakonna tudengid. Väike prints Yearbook of Estonian Theatre Statistics 2006 Esitajad: Mari Savitski, Katrin Essenson. Just Lavastaja, koreograaf ja kunstnik: Matteo Moles. Muusika autorid: Plasticman, Scanner. Muusikaline kujundaja ja valguskunstnik: Juuso Voltti Osades: Tiina Ollesk, Eneli Raud, Laura Kvelstein, Dmitri Kruus, Rain Saukas. Esietendus 9. mail 2006 KUMU auditooriumis. Reekviem Koreograafiline konseptsioon video- ja valgusega Giuseppe Verdi „Reekviemi” kontsertettekandele. Lavastajad, koreograafid ja kunstnikud: Tiina Ollesk, Rene Nõmmik. Dirigent: Eri Klas. Valguskunstnik: Margus Vaigur. Korraldaja: Tallinna Filharmoonia. Esitajad: ERSO, Moskva Novaja Opera. Lauljad: Anneli Peebo, Aile Asszonyi, Juhan Tralla, Mati Palm. Tantsijad: Eneli Raud, Laura Kvelstein, Nele Suisalu, Külli Roosna, Dmitri Kruus, Rain Saukas, Argo Liik, Kaarel Väli, Gert Preegel, Silver Soorsk, Tiina Ollesk. Ettekanne 19. augustil 2006 Birgitta Festivalil Pirita kloostris. Kaasaegse tantsu lavastus Antoine Saint Exupery teose Lavastaja, koreograaf, lava- ja valguskujundaja, muusikaline kujundaja: Kate Pringle (Inglismaa. Esietendus 28. novembril 2006 saalis. Osades: Pärnu koolide tantsustuudiote ja WAF tantsukooli noored. Sisuline teostus ja esitajad: Karmen Ong, Nele Suisalu, Ingrid Õun. Esietendus 17. juunil 2006 Pärnu Teatri Endla Suures saalis. Autori või teksti päritolumaa Authors or texts country of origin Autor / dramatiseerija author of the original material / dramatist, composer, script-writer Selma Lagerlöf Andrei Hvostov Jaan Kruusvall Paul Lucas William Shakespeare Brian Friel Oskar Luts / Priit Pedajas EKdr VNK VKdr Kevade Juhus on pime Hääled I-III (I lugemine) Hendrik (I lugemine) SL Geeniuste algkursus (I lugemine) Finis nihili Elluastuja Eeva Park ENK Boulgakoff (I lugemine) Madis Kõiv Jaan Undusk Andrus Kivirähk Tütarlaps, kes abiellus kalkuniga Tutti I ja Ludwig XIV Gunilla Boethius Oleks Jan Ekholm Viis kakskümmend viis Terry Johnson Martin Krimp Desdemona (I lugemine) Danila Privalov Paula Vogel Martin McDonagh Teksti tüüp Type of text Mattias Andersoon Lavastuse pealkiri Title of production Lavastuse liik Type of production anr Genre P. Filimonov D K lug mjutt Lavastaja Director/Choreoghapher Liisi Eelmaa Ervin Õunapuu Kersti Kreismann Kersti Kreismann, Martin Veinmann Priit Pedajas Ene-Liis Semper Riina Degtjarenko Aime Unt Pille Jänes Tiit Ojasoo Hendrik Toompere jun. Ingomar Vihmar Olivia Osik 2. 2005 9. 2006 8. 10. 2004 23. 2005 24. 01. 2006 22. 2006 28. 2006 12. 2006 19. 03. 2004 16. 02. 2002 8. 2006 21. 2006 4. 2005 20. 11. 2004 17. 2005 14. 2005 Daniil Ahmedov (SanktPeterburg) Maria Melnikova 12. 2005 Liga Korlaša (Läti) 25. 2006 2. 2006 14. 2006 Maksim Obrezkov Diana Yanson Anton Jegorov, Tatjana Kosmõnina (kunstnik Olivia Osik) Roman Iljin (Peterburg) Vladimir Skvortsov Erki Aule ja Artjom Garejev Tatjana Kosmõnina Kunstnik Artist Esietendus Premiere TK N Sihtgrupp Target group Maalisaal Narva mnt 7 Statsionaar Stationary venues Esituskorrad kokku Total times of performing 264 611 105 728 620 910 154 486 940 1 775 858 152 415 62 467 158 424 739 921 1 560 535 347 386 153 656 11 550 12 700 15 975 19 350 8 875 13 800 12 275 30 900 Piletitulu Box-office receipts 2 294 1179 5311 1 069 6 386 655 1 183 6205 3056 1646 610 405 376 238 Külastajaid kokku Total number of visitors Juri Klavdijev repertuaari koondnimekiri all repertoire Bulgaaria Merle Karusoo Jevgeni Švarts Geraldine Aron Peter Shaffer Arthur Miller Mart Kivastik Hristo Boytchev Roland Schimmelpfennig Neil Simon Michael Cooney Andrus Kivirähk / Ariel Dorfman Urmas Lennuk Tšiili Taksitrallitajad Suveöö unenägu Suured tüdrukud ei nuta Surm ja tütarlaps Savonarola tuleriit Rahauputus Push Up Polkovnik lendab õhku Othello Nokia 3310 (I lugemine) Minu oivaline lahutus Küpsuskirjand Kõik armastavad Ivan Turgenev John Patrick Kunksmoor ja kapten Trumm Aino Pervik / Urmas Lennuk Kuninganna K (I lugemine) Kits Laura Ruohonen Edward Albee Conor McPherson LL Trg L 3. 2003 Kersti Varrak Ain Prosa 14. 2006 26. 2004 5. 2003 8. 2005 Mati Unt 22. 2005 10. 2001 6. 2002 Andrus Vaarik 10. 2006 Jaanus Laagriküll 2. 2005 27. 2005 19. 2006 Hilda Hellwig (Rootsi) 23. 2006 Airi Eras 28. 2006 Ingo Normet 28. 2005 Reet Aus Kaie Mihkelson 14. 2004 Mare Raidma Ivo Eensalu 30. 2006 Anne-Mai Heimola Merle Karusoo, Toomas Lõhmuste 19. 2005 5. 2006 Mihhail Mokejev 22. 2004 Marge Martin 24. 2006 7. 2006 23. 2004 Mihkel Ehala Taago Tubin Viinistu katlamaja Keila-Joa mõis 138 370 1 197 780 77 062 743 634 51 273 90 708 226 271 1 377 912 334 040 340 908 78 440 54 839 2 075 334 049 1 146 675 991 112 60 860 260 435 421 083 338 362 75 055 672 320 82 580 81 648 1588 5336 688 5 274 447 806 1 625 10195 2 596 663 2561 7927 6322 2 229 3224 2 444 825 677 all repertoire repertuaari koondnimekiri TEATRITE 2006. AASTA REPERTUAARI KOONDNIMEKIRI KASUTATUD LÜHENDID ENK – eesti näitekirjandus VNK – välisnäitekirjandus EKdr – eesti kirjanduse dramatiseering EVNK – eesti ja välisnäitekirjandus SL – sõnalavastus ML – muusikalavastus LL – lastelavastus TL – tantsulavastus muu – erinevaid lavastusliike ühendav lavastus ATrg – alkeemiline tragöödia D – draama dok – dokumentaal estr – estraadilavastus film – teatraalne filmiversioon K – komöödia KOp – kammeroperett – kontsertetendus Klas – klassikaline tants KT – kaasaegne tants Lk – laulukava Lu – luulekava lug – näidendi ettelugemine lug. t – lugemisteater M – muusikal mD – monodraama mjutt – muinasjutt MTrg – muusikaline tragöödia mult – multimeedialavastus muus. j – muusikaline jutustus nuku – nukulavastus O – ooper OKo – ooperi kontsertettekanne Op – operett sõ – salongiõhtu Trg – tragöödia traK – tragikomöödia TK – täiskasvanud N – noored T – teismelised L – lapsed VL – väikelapsed Janno Põldma Elar Kuus / Reeda Toots-Kreen Vahur Keller Oskar Luts / Andres Dvinjaninov Hans Christian Andersen / Leino Rei Rein Agur Silvia Väljal / Anne Türnpu Oscar Wilde / Maria Usk Aino Pervik / Andres Alan Bennett Uno Leies, Helle Laas Jean-Claude Grumberg Donald Margulies Nukitsamees Mõmmik Memme musi Kuusepuu Kunksmoor Kiki ja Miki Karjatüdruk ja korstnapühkija Karjapoiss on kuningas Isekas Hiiglane Ise, ise ka! Õuedaam Õmblejannad Õhtusöök sõpradega Voldemar (I lugemine) Nuku mD Vahur Keller/ Andres Roosileht Andres Dvinjaninov Andres Roosileht Rosita Raud, Kalju Kivi Heiki Ernits Janno Põldma, Heiki Ernits Reeda Toots-Kreen Kalju Kivi Kaspar Jancis Rosita Raud Riina Vanhanen Ann Lumiste Elo Soode Leino Rei Anne Türnpu Maria Usk Roman Baskin Kadi Tudre Tipus (I lugemine) 13. 2005 8. 2004 8. 2006 11. 2004 27. 2003 11. 2001 16. 2005 17. 1981 8. 2002 5. 2005 18. 2004 28. 2001 22. 2006 24. 2006 VL T Ovaalsaal Kaminasaal puudub Vahesaal 86 550 47 695 67 275 15 525 1 222 815 21 220 122 135 41 585 32 250 7 960 14 400 98 705 43 730 114 345 92 630 365 469 322 259 328 930 1 370 316 150 Paul-Eerik Rummo 1497 1055 1512 16575 2419 691 2300 1076 2702 2098 2 956 2387 2 401 3 613 Renate Keerd Manusega mõtted Korduma kippuvad K... Dr. Tõrva ja professor Sule (Richard Bach/ Anton Tšehhov) P. V. Triin Lilleorg, Kärt Tõnisson diplom ‘06 erinevad Sandra Z 3006 - must. Osa 2 Jarmo Karing Katrin Essenson Vares Villem. Reis maailma otsa ja tagasi Vapper Keefir Wolfgang Amadeus Mozart / Emanuel Schikaneder Mari Mägi Henno Käo / Peeter Sauter Tulipunane lilleke Tsuhh, tsuhh, tsuhh... Karmen Ong, Nele Suisalu prantsuse muinasjutu modifikatsioonide ainetel Ivar Põllu Juba mängitud homme Hispaania Selma Lagerlöf / Göran Tunström Romeo & Julia Pöial-Liisi Carlos Pez Eesti/ W. Shakespeare/ A. Dvinjaninov / itmaa/ J. Kreem HYPEKAS Hans Christian Andersen / Helle Laas, Riho Tammert, Hans Nordberg / Kati Kivitar TL ML KT sari Anu Vask, Irene Hütsi, Karol Kuntsel, Meelis Rämmeld Suisalu, Ingrid Õun Finn Poulsen (Rootsi) Helle Laas, Riho Tammert, Are Uder M 2. 2006 Elerin Velling 9. 2006 30. 2005 Renate Valme 6. 2003 14. 2005 29. 2006 Kaie Kal Inga Vares 28. 2004 6. 2006 18. 2006 Karel Rahu Rele Liiv, Jaana Heinsalu, Kärt Tõnisson, Triin Lilleorg 14. 2006 9. 2005 30. 2000 5. 2003 27. 2002 3. 2005 25. 1996 20. 2006 Hardi Volmer Iir Hermeliin Leenamari Pirn Annika Aedma Kanuti Gildi SAAL Eesti Vabaõhumuuseum Siseõu 1 810 1 215 920 1 570 1 200 1 425 3 580 2 050 3 180 2 435 49 550 160 165 32 430 21 000 97 995 51 665 50 285 4 949 261 50 445 28 375 232 179 450 306 524 267 1026 2507 722 470 1710 1104 895 17418 1209 91 Tiina Mölder, Kaja Kann, Helen Reitsnik Kaja Lindal, Kaspar Aus Juhan Ulfsak Kaja Kann Saša Pepeljajev / Daniil Harms E. Th. Hoffman/ D. Harchenko Silvi Väljal / Kiti Kaur Juhan Smuul Juhan Peegel / Jaan Kaplinski Juhan Ulfsak, Oksana Titova Trademarks: The Diaspora Project There are laika dogs living in Estonia The Last Hairy ZUGA lastekas Start, Based on True Story Lu Raivo Trass Alla Zorina (Moskva) Garmen Tabor Piret Rauk Dmitri Hartšenko Saša Pepeljajev Irina Vanhanen 26. 2006 5. 2006 koostöös Muhu muuseumiga Kustav-Agu Püüman 27. 2006 Liina Tepand Liina Unt 15. 2006 29. 2005 7. 2005 12. 2005 3. 2004 3. 2006 Jaanika Terasmaa Oksana Titova, Taavet Jansen M. Plakso, T. Mölder, K. Kann Kalle Tikas Kaja Lindal, Kaspar Aus T. Mölder, K. Kann, H. Reitsnik 27. 2006 Juhan Ulfsak, Oksana Titova 30. 2006 Mart Kangro, Krõõt Juurak, Manuel Pelmus 12. 2006 Krõõt Juurak Tiina Mölder Maasi ordulinnuse varemed Teatrisaal Tooma talu rehetuba stuudio 261 225 52 845 11 925 15 435 2 470 1 720 1 050 4 470 1 130 4 340 5 990 1 600 2 710 3212 486 1420 260 512 161 241 373 989 333 Kaja Kann, Tiina Mölder Mart Laar, Lauri Vahtre Lully Gustavson Jane Gollier Thornbjørn Egner Mihkel Ulman Patrick Marber August Kitzberg Astrid Reinla Jaan Kaplinski Arne Sultan, Earl Barrett, Ray Cooney John Millington Synge Andersen / Ingo Normet, Hando Runnel Jim Ashilevi Kiti Kaur Liina Pihlak Felix Kotta / Are Uder Jaan Tooming, Anne Triin Sinissaar Mihhail Lermotov Angela Randmets D. Kareva, M. Under, A. Tammsaare, J. Kruusvall Muinasjutt Pöial-Liisist Martini ja Mary lugu Linda tahab lahutada Kaval-Ants ja Vanapagan Diileri valik Agnes Sööbik ja pisik Lugu kirjudest sulgedest Soolaev Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal Salongiõhtu pealinnast eemal muus. j. traK nuku Tiit Palu Enn Keerd Madis Kalmet Jaan Urvet Peter Stelly Harri Gustavson Andrus Vaarik, Ivo Eensalu Vilja Nyholm-Palm Hans Kaldoja Anne Türnpu, Jaan Tooming Aare Toikka Silver Vahtre Andrus Jõhvik Leen Võrno Aira Rautsoo Mihhail Širjaev Mihhail Širjajev Killu Mägi Kristiina Münd Maite Kotta Alice Kirsipuu Ketlin BachmannPõldroos 21. 2005 2. 2006 13. 2004 11. 2005 1. 1999 11. 2004 9. 2005 28. 2005 6. 2006 Soontagana maalinn Tallinna Botaanikaaed liikuv lavastus Tallinna vanalinnas statsionaari ei ole Muuseumiait Küün Kullo Laste Galerii Tallinna Toomklubi Sinine saal 144 825 238 168 57 912 1 407 631 25 685 360 822 139 892 319 786 158 194 129 589 99 804 6 495 28 755 135 310 9 257 68 495 8 234 2 014 46 420 36 845 15 950 1002 2713 2149 15037 222 3387 2176 2990 1735 1401 552 2658 1000 893 Venemaa, Prantsusmaa, Poola EduardTubin Igor Stravinski, Maurice Ravel, Fryderyk Chopin Friedebert Tuglas/ Katrin Saukas Kenneth Lonergan Shelagh Stephenson Anton Hansen Tammsaare/ Urmas Lauri Vahtre, Mart Laar Liisu Krass, Sandra Sillaots Eva Koff Boris Kabur / Kiti Kaur Willy Russell Barbara von Tisenhusen Armastuse ja kirega (kolmest lühilavastusest koosnev) Külmetava kunstniku portree Kunstnike triloogia Viimane näitus Vee mälu Robot Robi Reispass O Klas/ Ago-Endrik Kerge Andrea / Jaagup Roomet Merle Karusoo/ Raimo Pass Attila Egerházi (Ungari) Jorma Elo (Soome) Tiit Härm 8. 2004 20. 2006 3. 2004 30. 2005 15. 2006 25. 2005 Tõnu Lensment Kaarel Kurismaa Raimo Pass, Aarne Üksküla Aleksander Eelmaa Jaanika Arum Jaanus Rohumaa Egon Nuter Andrus Kivirähk/ Viinistu Kunstimuuseum Kumu auditoorium Tammsaare majamuuseum Paikuse-Reiu Vabaõhulava Piibel kahe tunniga 114 922 273 191 266 814 594 706 608 604 278 966 207 936 816 281 93 644 65 675 113 502 46 954 781 606 85 950 301 420 58 650 86 283 618 859 94 917 800 2290 1416 3256 4134 2527 339 4820 789 750 1521 591 4813 1770 4652 1071 7020 923 Adam Long, Reed Martin, Austin Tichenor Ungari/ Eino Tamberg Mozart René Eespere ärm Franz Schubert, Heinrich Berte Lõbus lesk Tšehhi / Franz Lehár Villu Valdmaa, Martin Lindam Tõnis Kaumann, Villu Kangur Giuseppe Verdi Pjotr Tšaikovski Sergei Prokofjev Jean Sibelius Villu Valdmaa, Heini Vaikmaa scagni/ R. Leoncavallo Vaino Vahing, Katri Aaslav-Tepandi Giacomo Puccini Gioachino Rossini Uinuv kaunitar Tuhaktriinu Tosca Teatriromanss Talupoja au. Pajatsid Suur munamägi Shannon Rose Romeo ja Julia Padaemand Nabucco Mina-Napoleon Maria Joosep ja Inglike La Traviata Kolme neitsi maja Gurmaanid-2 Don Giovanni Léo Delibes Coppelia Cyrano de Bergerac Cassandra Marco Schiavoni Carmen Georges Bizet Klas Op O Ko K Op Michiel Dijkema (Holland) Sergejus Bocullo Raimundas Banionis (Leedu) Enn Suve Krista Tool Charles Cusick Smith (Šotimaa) Jane Kaas Katri Aaslav-Tepandi Neeme Kuningas Michael Scott György Youri Vamos (Ungari) 19. 1997 10. 2005 11. 2006 20. 2003 1. 2000 Michael Forssen 16. 1996 11. 2002 28. 2002 19. 1997 18. 1999 25. 2002 10. 2002 24. 1998 Eldor Renter Liina Keevallik Anna Kontek (Soome) Mauro Bigonzetti (Itaalia) Nicola Rubertelli (Itaalia) Tiit Härm Mai Murdmaa Arne Mikk Tõnu Tamm Monika Wiesler (Austria) Luciano Cannito (Itaalia) Albert-André Lheureux (Belgia) Kammersaal 314 161 863 499 1 561 784 24 560 1 133 369 78 528 439 944 866 644 799 436 581 403 604 195 341 114 384 695 513 447 1 524 964 598 508 171 960 78 515 1 338 997 248 823 206 232 783 047 53 537 179 942 163 698 1 343 722 2312 5287 8916 294 7341 1391 2882 5023 5699 3165 3322 5150 4908 3391 15632 3143 1124 8156 2582 2653 4426 399 1781 1384 7365 David Lee Coburn Vassili Sigarev August Strindberg Juhan Liiv, Juhan Smuul, Juhan Viiding / Üllar Saaremäe, Toomas Suuman, Rünno Saaremäe, Üllar Saaremäe Harold Pinter Eric-Emmanuel Schmitt Thomas Vinterberg, Mogens Rukov Astrid Lindgren / Georg Riedel Merle Karusoo doku- Eesti mentaalprojekt Pipi Pikksukk Pidusöök Majahoidja Lollid Kuidas elad. Ann? Aidi Vallik / Sven Heiberg Kaduviku riik Johannese passioon Dinnimäng Boob teab Öö Veneetsias Andres Noormets, trupp Hans Nordberg Johann Strauss Viini veri Aare Laanemets Peeter Rästas Sven Heiberg Eili Neuhaus Erki Aule Kalju Komissarov Toomas Hõrak Jaanus Vahtra Kristi Leppik Maret Kukkur Vadim Fomitšev Marion Undusk Reili Evart Triinu Pungits 4. 1998 28. 2001 7. 2004 13. 2006 15. 2006 6. 2003 13. 2006 10. 1994/ 5. 2000 6. 2003 Sagadi mõis Väikese maja kolakaber Suure saali lavatorn Vargamäe tõde ja õigus 563 570 113 590 82 992 31 148 68 170 234 756 224 539 316 559 474 953 44 500 51 560 290 596 52 694 4 665 383 589 26 112 34 130 587 382 1 570 538 124 602 10612 1148 557 897 3319 2973 6475 6834 3654 872 2281 468 4151 9713 1099 Tõnu Raadik/ AgoEndrik Kerge SA Theatrum Fjodor Dostojevski A. de Saint Exupery Friedrich Reinhold Kreutzwald Rühmatöö Rahvusvahelise trupi ühislooming Slawomir Mroek Karol Wojtyla Aleksander Allen/ Mart Aas Anton Tšehhov Tammsaare / Urmas William Mastrosimone Eva Eensaar, Maria Peterson Fr. Echrenbusch Pirkko Saisio T. Eliot SA Valgete Ööde Festival Tuisuliblikad Päevapiltnik Mehine Mikko Lavakava Tšehhovi novellide ja vene romansside ainetel Laulud Täismäng Tundetus Talv laua all Siiralt valetades Roland Topor Reedel ja alati Antony Nielson lug. t. SÕ Dajan Ahmet Kate Pringle Melanie Clark (Inglismaa) Lembit Peterson Maria Peterson rühmatöö Peeter Raudsepp Eduard Toman 9. 2005 Alina Korsmik Andres Varustin 17. 2006 Kate Pringle (Inglismaa) 1. 2006 Vladimir Anšon / Jana Hanikova 19. 2006 17. 2003 9. 2003 Laura Pählapuu Andri Luup Andres Koort / Laura Pählapuu Andres Koort Marianne Kuurme Jule Käen Pärnu Endla Katariina kirik Theatrumi saal 28 000 4 840 560 24 590 15 835 16 750 5 635 26 030 47 240 31 345 1 237 122 149 920 649 177 8 915 10 495 627 873 488 327 609 697 8262 2066 6720 113 7280 Natalja Golemska Narva Teater Ilmarine Tommi Kitti Matteo Moles Tiina Ollesk, Renee Nõmmik Külli Roosna, Kaarel Väli Lepo Sumera / Silence Panus 24tundi Ära vihasta, peremees! Vares Karabuta Vaimukas Vassili Vaat siis, kui pikk päev tuleb Kuidas Voitek Barbarkale saatana viiulit hankis Puutare ja jäätare Kaelakott täis tarkust Jõuluvana ja joulupukki Külli Roosna/ Kaarel Väli Tiina Ollesk/ Renee Juri Mihhaljov Robert Drobjuh 5. 2006 Tamara Matjanina Juri Mihhaljov, Tamara Matjanina 27. 1999 29. 1998 Tatjana Jegorova taas 28. 2004 14. 2003 3. 2005 26. 2002 18. 2005 Tatjana Vlasenko, Tatjana Jegorova 10. 1992 19. 2002 Ap-tsihh Roman Seff Geneva keskuse park Geneva Keskus park Geneva keskus väike lava suur saal Geneva keskuse väike lava Abieluettepanek 28 750 4 500 1 995 34 812 8 065 23 220 885 9 130 540 8 490 30 827 38 090 15 613 8 420 320 169 2570 1001 1672 407 1799 2770 1127 Sõltumatu Tantsu Ühendus William Wharton / Rikard Bergqvist Frank McGuiness Jaanus Rohumaa, William Butler Yeats / Jaanus Rohumaa Ivan Turgenev / Adolf Šapiro Jaan Tätte välisautor Fjodor Dostojevski / Elmo Nüganen Tom Murphy Luigi Pirandello Anton Tšehhov / A. Adabasjan, N. Mihhalkov Evelin Waugh / Triin Sinissaar Viktor Pelevin / Mart Koldits Tammsaare / Elmo Nüganen David Auburn Nicolas Wright Michael Cimino Erinevate rahvaste muinasjutud Johannes Aavik Alfred Jarry Tammsaare/ Elmo José Sanchis Sinisterra Hispaania Keeleuuenduse lõpmattu kurv Kirsiaed Vincent Tõestus Tõde ja õigus. Teine osa Tšapajev ja Pustota Sild Sebastian Pianoola ehk Mehhaaniline klaver Naeruta paik Meeletu Kuritöö ja karistus Karin ja Indrek. Tõde ja õigus. 4. Isad ja pojad Impro 3. Punane Hanrahan Eesti teatri laulud Et keegi mind valvaks Birdy Ay, Carmela! Lk Aleksander Pepeljajev Anu Lamp Mart Koldits Eva Klemets Indrek Sammul Eva-Maria Gramakovski 5. 2005 Elina Beekman, Laura Kõiv 21. 2002 12. 2005 13. 2000 2. 1995 11. 1999 12. 2002 21. 2006 1. 2002 Mae Kivilo Vladimir Anšon Andris Freibergs / Kristine Pasternaka (Läti) Andris Freibergs (Läti) Mae Kivilo, Kersti Varrak Lilja Blumenfeld, Iir Hermeliin Haapsalu lennuväli Salme Kultuurikeskus 941 046 77 994 114 652 31 120 55 419 114 662 299 745 180 675 626 265 138 780 216 645 262 535 255 840 68 405 260 520 287 715 835 875 164 430 1 025 870 1 314 360 147 540 526 152 548 868 377 330 1 403 855 356 725 398 083 868 1129 1755 960 3302 850 1191 1501 1540 465 1571 1951 5271 924 5911 10614 795 3596 3276 2001 8536 2358 2817 S. Maršak vene muinasjutud / Irina Artsimovitšene Mark Twain / Rein Agur Richard Kipling / Aleksandr Altrov Mihhail Sadovski Valentina Fursova, Ottfried Preussler Gioachino Rossini/ Gaetano Rossi John Gray/ G. F. Händel Pip Utton Imre Kalman/ Ferenc Lehar jt Lewis Caroll/ MaiEster Murdma Carlo Gozzi / Oleg Marjapuu, Irina Artsimovitšene Mihhail Suponin Alice imedemaal Ah, ilma naisteta Adolf Väike nõid Unelmate kuningriik Tark Mašake Tare-Tareke Muinasjutt vanast TamTammist Maailma loomine Külmataat Hõbedane vihmapiisk Juhtumised päkapikkude maal Armastus kolme apelsini vastu Anelika ja sõbrake Venemaa/ Andrei Tarkovski, vennad Strugatskid, Sebastian Hartmann Mai-Ester Murdmaa Ervin Õunapuu (vastutaja) Aarne Mikk /Kristine Jurijane (Läti) 7. 2004 10. 2001 30. 2001 17. 1994 30. 2006 Peter Schubert (Saksamaa) Indra Roga (Läti) Taisto Noor Andres Smirnov Tiit Ojasoo/ Ene-Liis Semper Suur maja Väike maja Püssirohukelder 30 245 57 510 252 380 97 916 120 857 23 114 25 010 31 340 115 350 37 293 2 925 20 410 168 130 24 850 8 650 18 785 150 347 274 948 1 153 314 590 783 2927 1515 1721 958 1458 1845 6050 2064 792 3782 756 484 1028 2810 12750 Tiit Ojasoo, Ene-Liis Saksamaa, Andrew Lloyd Webber Benny Andersson, Björn Ulvaeus / Tim Rice P. Tšaikovski/ W. A. Axel Hellstenius, Ingvar Amjornsen, Peter Naess Guiseppe Verdi Ken Kesey, Dale Wasserman Leelo Tungal/ Olav Ehala Carlotte Jones Johan Strauss / Karl Haffner, Richard Genee Dokumentaaldraama, Janek Savolainen Edvard Grieg / Hendrik Ibsen Gabriel Garcia Marquez/Toomas Hussar Katja Krohn Felix Mendelssohn Bartholdy, William Shakespeare Igor Stravinski / Charles Ferdinand Ramuz Ülle Kauksi Eugen Kapp Talvemuinasjutt Taarka Sõdurilugu Suur kuri hunt Sekstett´a la carte Salemi nõiad Sada aastat... Nagu teile meeldib Mesimees Madame Butterfly Lotte reis Lõunamaale Lendas üle käopesa E-duur Cats Ain Mäeots Rachid Tika (Belgia) Hugo Fanari (Belgia) Jüri Lumiste Hendrik Toompere jun Pär Isberg (Rootsi) Mare Tommingas Janek Savolainen Guntis Gailitis (Läti) Janek Joost Toomas Edur Georg Malvius Elise Neirinck (Belgia) 30. 2005 4. 2004 Bo-Ruben Hedwall (Rootsi) Ervin Õunapuu /Pille Jänes 27. 2003 24. 2004 Anita Znutina 21. 2005 Marion Undusk, Sirly Oder 28. 2005 Liina Unt, Liina Tepand Peter Farmer (Inglismaa) Ellen Cairns (Šotimaa) Seto Seltsimaja Tartu Saksa Instituut 44 100 869 558 20 005 91 478 217 468 1 049 441 176 847 382 316 129 487 179 012 12 751 834 598 41 255 431 576 75 248 962 194 507 384 35 046 33 626 685 297 26 646 29 078 2 273 293 553 748 968 1 579 4323 11072 4783 4016 2 279 307 9291 658 5070 938 12 975 7 661 454 7861 588 14 032 3 695 Tipsutajad KanadaUSA Mati Unt /Ingomar Vihmar Eric Emmanuel Leonard Bernstein Jerry Bock Ljudmilla Razumovskaja Toomas Kall M. Rozovski Alan Ayckbourne Pierrete Bruno Priit Aimla (vahetekstid) Norm Foster Francis Veber Elinor Jones Viimane sent Tüütu tüüp Pentsik pere Mul tuli idee! Vladimiri väljak Viiuldaja katusel West Side Story Verevennad Tuletikke laenamas Aleksander Galin Maiju Lassila / estr lu 25. 2005 Anne Paluver Eino Baskin Vello Janson Peeter Kaljumäe 10. 2006 Alexander Lisiyansky (Iisrael) Mark Rozovski (Moskva) Hans Dieter Schaal Arila Siegert, Marie-Luise Strandt (Saksamaa) 1. 2003 18. 2001 5. 2005 Katri Aaslav -Tepandi Jaan Tooming Sütiste maja Väikse maja ovaalsaal Tantsumaraton 1 047 313 118 725 845 916 83 697 90 037 887 812 333 278 421 371 369 014 993 771 455 448 101 301 238 936 407 936 574 791 870 354 194 655 4 631 189 845 322 489 777 351 86 306 9608 1251 8060 744 901 8039 3376 4254 3244 10667 4824 1 559 3070 3 476 5438 9762 2200 2 682 3593 8903 1664 Horace McCoy / Rainer Jancis Bertolt Brecht Kristof Magnusson Ferenc Molnar / Amélie Nothomb H. Ch. Andersen Jevgenia Morozova Urmas Vadi Kai Hensel Austraalia Stefo Nantsou, Tom Lycos Andri Beyeler eutzwald / Markus Zohner Ellen Niit / Aare Toikka Kakuke III Kakuke II Kakuke I Ivanov As you like it... Alasti tõde Teener Siim ja saladused Kohtume trompetis Kivid Kick & rush Foorumteater 1. 2001 Raul Õitspuu Kathrin Hegedüsch (Saksamaa) Bengt Andersson (Rootsi) Christian Römer (Saksamaa) 7. 2005 Aleksandr Potunõi 23. 2005 Jevgeni Nikonorov (Venemaa) Nikolai Krutikov (Venemaa) 12. 2003 2. 2003 Igor Kapitonov (Venemaa) 30. 2002 16. 2004 Timofei Sopolev (Moskva) Vladimir Petrov (Venemaa) Raimo Pass 1. 2005 Karmo Mende 30. 2003 15. 1999 Piret Räni Rahvusraamatukogu teatrisaal Peeglisaal Viru Keskuse IV korrus 1 940 2 330 3 450 37 619 329 355 38 695 93 190 37 130 27 029 90 930 7 902 222 273 212 914 56 840 38 800 144 559 20 395 15 928 269 216 99 334 76 745 13 324 457 2749 548 2081 657 1074 1210 244 4799 1831 709 2242 541 3093 4888 962 577 104 Pierre Chesnot Vennad Grimmid Leonhard Gershe Aleksandr Ostrovski Oscar Wilde Barry Keefe Deniss Fonvizin Aleksandr Volodin Äbarik Valedetektor Preili Julie Prantsuse kired Moskva lähedases suvilas Palju õnne argipäevaks! Palat nr 6 Liblikad on vabad Kes aevastas? Kallimast ei lahkuta... Kakuke V dok Svetlana Krassman Oksana Šimanovskaja Nikita Grinshpun Jaak Vaus Nikolai Krutikov (Moskva) Mihail Tšumatšenko Juri Nikolajev (Venemaa) Aljona Anohhina Vladislav Ogai (Venemaa) Dmitri Razumov Mihail Feigin (Moskva) Polina Strukova Valeri Filonov (Venemaa V. Rõzhakov, A. Anohhina (Moskva) 4. 1997 24. 2005 31. 2000 24. 2006 16. 1993 10. 2004 18. 2006 Vene Teatri Garaa Restoran “Gloria” Õpetajate Maja Kakuke IV 15 154 68 124 37 711 86 061 394 216 209 522 4 158 63 104 100 454 79 788 56 126 57 659 62 970 360 309 9 498 71 860 41 397 4 850 13 680 274 881 640 831 3147 2228 721 1058 2956 857 346 Kornei Tšukovski / Jaanika Juhanson Jaan Kross / Peeter Tammearu Kristi Teemusk Peeter Tammearu Koturnijate trupp Andersen / Kristi Teemusk Peter Horsler Antonio Buero Vallejo Eppu Nuotio, Tiina Brännare, Matti Seppänen Nikolai Gogol Arnold Wesker Hella Wuolijoki Jean Anouilh Enn Vetemaa Karoly Szakonyi Vladimir ja Oleg Presnjakov Astrid Lindgren Alistair Beaton Igor Bauersima Lev Tolstoi / Mihhail Tšumatšenko Šotimaa Robert Louis Stevenson / Peeter Õnnetunne Terrorism Püha Susanna ehk Meistrite kool Orkester Onu Vanja Niskamäe kired Neli aastaaega Naise võtmine Lõõmav pimedus Lõika maha ja lase jalga Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi Helesinine vagun End-Sa-Pese Anna Karenina Aarete saar Jaak Allik Priit Võigemast Marko Matvere Leila Säälik Kaarin Raid Mihhail Tšumatšenko Jaak Vaus / Gerly Tinn Oleg Titov Andres Lepik Maria Soomets Peeter Tammearu, Jaak Allik Jaanika Juhanson (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia) 4. 2004 21. 2004 1. 2003 29. 2003 16. 2003 12. 2004 Olustvere loss Heimtali Rahvamaja Ugala esine tiigi kallas 306 917 272 905 53 384 465 351 237 178 6 090 122 400 84 009 26 768 40 135 34 448 365 674 172 731 56 710 85 740 91 295 383 538 844 840 67 600 320 898 51 210 168 678 286 500 223 430 3241 4279 863 3230 513 556 2549 2181 653 1714 1478 4692 6382 1455 3890 667 3012 1972 3406 Sven Kuntu, Liina Keevallik Katri Aaslav-Tepandi, Tõnu Tepandi Kustutage kuuvalgus ATrg film mult M Trg Margus Kasterpalu Katri Aaslav - Tepandi Peeter Jalakas Sarnet/ Kõrver/ Tammiksaar/ Kilmi/ Maimik/ Raat Kristian Smeds (Soome) Taavi Eelmaa Angela Guerreiro, Tamas Moricz 15. 2005 Reet Aus, Ain Nurmela, Jaana Jüris, Liisi Eesmaa, 25. 2006 Ervin Õunapuu, Peeter Jalakas / Reet Aus 8. 2006 31. 2005 Anne-Mai Heimola / Kristian Smeds 30. 2006 Taavi Eelmaa / Annika Pakk Tiina Tauraite, Erki Laur Saueaugu teatritalu Von Krahli Omari küün 38 130 Tundekasvatus Tuleaed. Mu luiged, mu mõtted. W. Peeter Jalakas Tõnu Kõrvits/ Maarja Kangro/ Marie Sarnet/ Kõrver/ Tammiksaar/ Kilmi/ Maimik/ Raat Tabamata ime Arto Paasilinna / akespeare/ stojevski/ peljajev EVNK William Shakespeare/ Saša Pepeljajev Saksa/ Eesti Showcase Beat Le Mot/ Von Krahli Mart Kangro/ Tiina Tauraite/ Erki Laur Peeter Jalakas, Enar Tarmo, Reet Aus 2222 2079 2993 1196 3140 3350 1050 1639 3300 1170 1480 Veljo Tormis SA ETF/Ränd teater.

Dev Patel has the prettiest smile I've ever seen. No joke. 7. 8 / 10 Votes: 88 Kenneth Branaghi teater - Talvemuinasjutt Without Paying Hd-720p no registration. &ref( Stars=Miranda Raison, Kenneth Branagh 3Hour 0min review=King Leontes of Bohemia (Sir Kenneth Branagh) suspects his wife, Hermione (Miranda Raison) and his friend, Polixenes (Hadley Fraser) of betraying him. When he forces Polixenes to flee for his life, Leontes sets in motion a chain of events that lead to death, a ferocious bear, an infant left in the snow, young love, and a statue coming to life genre=Drama Writed by=William Shakespeare ��ͥ��֥�ʡ�(Kenneth Branagh)�ˤĤ�� ǲ�ǡ��١��. Stream Films en FranÃ��ais Kenneth Branaghi teater - Talvemuinasjutt Watch Online Full Free 2018. �֥�ʡ��饤��2016��ʪ�� - �� - Yahoo! �ǲ�. "Kenneth Branaghi teater. There read more Kenneth Branaghi teater - Talvemuinasjutt (HDRip. ��ͥ��֥�ʡ��ȤϢ��ȥ��󥹡��κ��ɤȸƤ 쥷��ԥ��ԤȤ��̾��ڤ��륤��ꥹ�α鵻��ͥ. �Ĥ��鵻��ؤӲ�Ω�鵻�ع��. ��ش�� 顧��ȡ��. �֥�ʡ��饤�֣��ʪ��2015. ��ʪ��١ա٤�2015ǯ�αǲ�. �ءԥ֥�ʡ��饤�֡��ʪ��١ա٤�� ߤ�ʤ�ɾ��䥯��߾��ǲ�ۤξ�ǥ��塼��ե��ȥ��꡼��ư�襯��åפʤɤ�Ҳ𤷤Ƥ��ޤ�. ��. ��, 2016ǯ11��4��ʶ��. Nov 4, 2016 �֥�ʡ��饤��2016 ��ʪ��פ�DVD��֥롼�쥤. �֥�ʡ��饤��2016 ��ʪ��פ˴ؤ��뤪��DVD��֥롼�쥤��Ҳ�. Rating 3. 0 (17.

I thought they are... innocent. Get married u two r so cute😊. With Rob our king of the North and the sweet Rose from Downton Abbey. Ãƒ–ãƒãƒŠãƒ¼ãƒ»ã‚ã‚ã‚¿ãƒ¼ãƒ»ãƒã‚ãƒ–2016 ã€Œå†¬ç‰e.a.c.h. Dunkirk „Dunkirk“ on eepiline märulipõnevik, mis kujutab liitlasvägede sõdurite uskumatut evakuatsiooni Belgiast, Suurbritanniast ja Prantsusmaalt, kui Natsi-Saksamaa sõjavägi neil tee ära lõikas ja neid Prantsusmaal Dunkirki rannal 1940. aastal teise maailmasõja ajal Prantsusmaa lahingus 27. maist 4. juunini piiras. Lavastaja ja stsenarist Christopher Nolan (“Tähtedevaheline”, “Algus”, “Pimeduse rüütli" triloogia. Osades Kenneth Branagh, Cillian Murphy, Fionn Whitehead, Aneurin Barnard, Harry Styles, James D'Arcy, Jack Lowden, Barry Keoghan, Tom Glynn-Carney, Mark Rylance ja Tom Hardy. 1h 47min Kinodes alates: 21. 07. 2017.

Tervitus! Ja veel teatrist! Pealkiri: Lantimiskunstnikud Teater: Linnateater (Salme Kultuurikeskuses) Kestus: 1h 50 min Lavastaja: Paavo Piik ja Diana Leesalu Osades: Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Mart Toome, Henrik Kalmet, Priit Pius, Märt Pius Esietendus: 29. 09. 2012 Millal nähtud: 23. 10. 2015 Minu hinnang: 4. 5/5 pilt kodulehelt Ühte näidendit ei satu ma just tihti teist korda vaatama, kuid “Lantimiskunstnikud” kutsub sulnilt ja järjekindlat mind end uuesti kaema juba pikka aega. Otsustasin järgi anda, kuigi ega ma niiväga vastupanu ei osutanud ka. Tegelikult üldsegi mitte. Mis teeb antud tüki nii eriliseks, et teist korda 21 eurot välja käia? Näidend on läbi immutatud huumorist, tõesti ka naljakast huumorist, mis tekitab vaevatult kaasaelamise tuhina ning loob ülihea õhkkonna ja tänu sellele vastava tuju ka vaatajas. Peale selle on väärt kvaliteedimärk ka see, et tegu on tükiga, mis juba aastast 2012 on Linnateatri repertuaaris, kuid mis suudab siiani tuua täismaja ning tekitada publikus õhinat ja valjut naeru otse südamest. Kõik kelledega vesteldes on välja tulnud, et antud etendust on nähtud, kiidavad seda taevani. Pealtnäha on tegu suhteliselt lihtsakoelise ja ebaoriginaalse näidendiga nii sisult, sõnumilt ning ülesehituselt. Ja sügavamale sissepoole vaadates see pilt ei muutu. Lihtsuses aga seisnebki võlu, kuid kahtlemata on antud tüki tõmbenumbrid ikkagi tohutult mahlane ja vaimukas tekst ning sarmikad noored näitlejad, kes ilmselgelt naudivad antud rolle üliväga. Seda illustreerib muuseas tõsiasi, et nii esimesel vaatamisel kui teisel, leidus stseene, kus näitlejad ise naerma purskasid või pihku itsitasid, sest lihtsalt niivõrd naljakas oli neid koomilisi dialooge pidada ning totakaid stseene läbi viia. Mäletan, et nalja tegi neile näiteks seik, kus nohkar seletab, miks tal pükstele nii palju taskuid õmmeldud on. Kindlasti leidub inimesi, kes näitlejate rollist välja koperdamiste peale just positiivselt ei vaata, kuid minu jaoks sõltub see kontekstist. Antud juhul on tegu komöödiaga ning siin ei ole ükski itsitus või naer, kas siis publiku poolt või lavalt, mitte kuidagi mitte mingites tingimustes vale reaktsioon, otse vastupidi. Minu jaoks on see väga sümpaatne, kui ka näitleja ise suudab pärast mitmekümneid kordi ühte tükki esitatuna ikka selle üle rõõmu tunda, kaasa naerda ja selle lõbususes õige veidi kontrolli kaotada. Sellised reaktsioonid tekitasid vaatajas omakorda veel rohkem lõbu ja lusti. naer on nakkav. Loo keskmes on kolm luuserit: kampsun (Kaspar Velberg) nohkar (Henrik Kalmet) ja priimus (Märt Pius. Üks põletavamaid ühisosi neil on, et kellelgi neist ei ole naiste hulgas menu. Seda nutust olukorda püüab parandada aga lantimiskunstnike kursus, kus kitsastes nahkpükstes naistemehest pahapoiss kutte koolitama hakkab, et kuidas siis lõpuks süütusest lahti saada. Otse loomulikult teevad poisid piinlikke, kuid koomilisi prohmakaid, saavad nõuandeid, mis on samalaadsed ning lõpuks, leiavad tee naiste seelikute alla. Seega, ei midagi uuenduslikku või ennekuulmatut. Süee aga toimib sajaga, sest pakett on tehtud ligitõmbavaks kui kõige ekstravagantsem pühademuna, kuigi seestpoolt on tegu tavalise keedumunaga. Loomulikult võimaldab poiste siiras tahe ja vankumatu järjekindlus leida publikus sajaprotsendilist poolehoidu ning lõppkokkuvõttes on keeruline kolmele luuserile mitte, sõrmed ja varbad ristis, kaasa elada. Olgugi siis, et nende eesmärk ei ole just õilsate killast. Kuidas siis naisi lademetes jalust rabada? Nimelt on vaja meelde jätta vaid üks tegutsemisreegel: kui ego on suur, siis alanda, kui ego on väike siis tõsta. Kõlab lihtsalt ja isegi loogiliselt, iseasi, aga kas ta reaalsuses ka toimib ning keskmiselt, mitu protsenti sajast. Lantimisekoolis oli psühholoogial õpetatus märkimisväärne osa. Endalgi oli huvitav naiste krabamise pärleid kuulata, näiteks kuidas tähelepanu haarata, seda hoida ning konkurentsi neutraliseerida. Mind veidike aga häiris, et naissugu esindasid tükis vaid tibi tüüpi naised või siis valiti meelega sellised eksemplarid või siis lähtuti reaalsusest, kus klubides väidetavalt enamasti just sellised näitsikud ringi liiguvadki. Mis siis ikka. Vähemalt ühe poisi tõelise kiindumuse objekt omas veidi rohkem sisu ning immuunsust naistemeeste vastu, tõestamaks, et ka teistsuguseid naisi peale beibede võib leiduda. Mis aga juhtub kui eesmärk on saavutatud ning naisi voolab sisse nii uksest kui aknast? Psühholoogiast lähtudes, liiga palju üht ja head asja ei too alati lõpmatuseni rahuldust. Kursus õpetas vaid kuidas naisi saada, kuid juba teine tase on, kuidas naisi hoida ja kuidas edasi käituda. Samas peab aga ka järgmisteks sammudeks huvi olema, mida meie kangelastes suures mahus ei leidunud. veel. Kuigi tekst on näidendis vaieldamatu staar, olles voolav, terav, ja kohati lausa pisaraid silmi toovalt koomiline, leidus mitmeid aspekte, nii väiksemaid detaile kui silmapaistvamaid võtteid, mis omas elemendis ka hiilgasid ja meelde jäid. Poiste õppekatsed tüdrukuid oma äsjaõpitud trikkidega rajalt maha võtta ja n-ö tagasikeritud vigadeparandused oli omapärased vaated sellele kuidas ühte ja sama asja saab teha edukalt või siis täielikult läbi kukkuda. Riietuse hoogne, särtsu täis ning vahva vahetusstseen, kus nunnudest piimanägudest said tõelised mehed, oli efektne ning lausa tiris kaasa elama. Peab ka mainima, et, kuigi jah, riietus ei riku meest, võib just see õige outfit taset tõsta sajakordselt. Kuigi väidetav Eesti tipplaulja Mai-Liis Juuni (Liis Lass) mind just jalust ei rabanud, langes samasse auku kuhu ülejäänud tükis esinenud beibed, oli teda võõrustav totakalt koomiline muusikasaade kentsakalt nauditav vahepala kolme poisi ponnistustele saada naisi. Meeldejääva ning igati toimiva detailina võib mainida ka tegelaste monolooge, mis jagatud üle etenduse, ning kus karakteritele anti veidi aega publikule pajatada enda motivatsioonidest, muredest ja soovidest. Need võimaldasid, muidu suhteliselt pealiskaudsetele tegelaste, rohkem värvi ning andsid vaatajale võimaluse naerust nutta. Samas aga suutsid näidendile laiali pillutud fraasid nagu "marineeritud morsk. kiiksud nagu nohkari kiindumus oma vanadesse tossudesse ja kampsunil soov olla pärast muutust hoopis tagi, vaevatult ise ka naeru välja meelitada. Värskeid, punapõskseid ja entusiasmi täis noori näitlejaid on alati meeldiv jälgida, eriti kui nad ilmselgelt naudivad laval olemist ning kui tüki sisu võimaldab neil vabalt ennast väljendada ja lõdvaks lasta. See ei ole tükk, kus otsida geniaalset näitlejameisterlikkust või hingematvaid etteasteid, tegu on heatuju etendusega ning seda pakuvad ka näitlejad oma karakterite kaudu. Igal ühel kolmest "kangelasest" olid oma kiiksud ning erisused, näiteks meeldis mulle nohkari eripärane kõnemaneer. Ka vaoshoitud ning tõsine kampsun ning tagasihoidlik ja poisilik priimus leidsid mu poolehoiu. Samuti meeldis mulle, et Maiken Schmidt kehastas niivõrd vastandlikke tegelasi nagu kena krapsakas beibe ning hommikumantlis mammalikku nohkari muretsevat ema. Viimane oli ootamatult kihvt tädi, vaatamata sellele, et oli nagu iga teine lapse pärast sabiv memm. Boonusena siin tundsin ma tõelist keemiat kampsuni ja emme vahel, millel oli tõeliselt potentsiaali. Siinkohal oli lõbus tõsiasi ka see, et kampsuni ja nohkari vahel tundus arenevat tõeline sõprus. Miks mitte teha tükile järg? Mamma ja kampsuni armuromanss ning nohkari põrgupiin sellest tulenevalt? Kõlab lustakalt! Jedimeister (Mart Toome) ehk härra lantimiskunstniku enda väike saladus oli ka ootamatu, kuid koomiline väljavõte sellise kõva võrgutamiseksperdi elust. Kõik ei ole nii kui paistab. Kindlasti aga on mainimise ära teeninud tema ülikitsastes nahkpükstes pepu. tegu oli otsekui päris eraldi tegelasega. Kolmele hurmurile vastukaaluks oli tegevustesse lisatud ka üks tavaline alfa-isane (Priit Pius) kes naisi leiab ka ilma lantimiskursuseta, ning tema segadus olukorra üle, kus kolm uustulnukat oma vingete psühholoogiaoskustega kõik chickid ära korjavad, oli omamoodi sümpaatne ja nunnu. Ärgem unustagem ka "taustatantsijaid" ehk hipstereid kohvikutes "arukat" ja "ülitähtsat" juttu puhumas. Kuigi Salme kultuurikeskus mahutab märksa rohkem publikut, meeldis mulle Hobiveski omapäraseid lahendusi võimaldav ning intiimsem keskkond hulganisti rohkem. Seal tunneb publik end otsekui näidendi osana ning tegevus ja tegelased on lausa käega katsutavad. Samuti meeldisid mulle Hobuveskis olnud versiooni ruumilised lahendused, sest võimalusi oli kõvasti rohkem kui klassikalisel laval. Esimest korda nägin antud tükki vist aasta 2014 alguses ning kindlasti on selles toimunud muudatusi. Näiteks, Mart Toome on asendanud Karl-Andreas Kalmeti ning, kui ma ei eksi, siis oli mitmeid stseene või detaile putitatud või üldse eemaldatud. Näiteks, mäletan palju rohkem stseene mannekeennukkudega, kuid uuemas versioonis neid pea üldse ette ei tulnud. Sellest tulenevalt tundus esimene versioon kuidagi enam õpetlikum, teelusikatäis tõsisem ning inetuma reaalsusega. Vaatamata kõigele, oli tükk aga just nii hea kui mäletasin seda olevat.

Ãƒ–ãƒãƒŠãƒ¼ãƒ»ã‚ã‚ã‚¿ãƒ¼ãƒ»ãƒã‚ãƒ–2016 ã€Œå†¬ç‰e a u.
Does anyone know what the song is that's used in the video? Thank you.
Ãƒ–ãƒãƒŠãƒ¼ãƒ»ã‚ã‚ã‚¿ãƒ¼ãƒ»ãƒã‚ãƒ–2016 ã€Œå†¬ç‰et à la solidarité.
No wayyy! Matt and Lily suit the look great together.

Who is the cast for this may I ask

7:14 Well this is awkward.

Ãƒ–ãƒãƒŠãƒ¼ãƒ»ã‚ã‚ã‚¿ãƒ¼ãƒ»ãƒã‚ãƒ–2016 ã€Œå†¬ç‰et à l'innovation. Ãƒ–ãƒãƒŠãƒ¼ãƒ»ã‚ã‚ã‚¿ãƒ¼ãƒ»ãƒã‚ãƒ–2016 ã€Œå†¬ç‰e.a.r. 2.

She is one of the best actresses that has ever should be watching more of her work

More information Brain Man, Ikuta Toma, absolutely loved it. Toma plays an amazing character, he was brilliant. Great psychological thriller. What others are saying As far as surprises go, no film at the Japanese Film Festival was more of one than Brain Man, a psychological thriller epic about a mur. Brain Man, Ikuta Toma, absolutely loved it. More information A Grande Ilusão What others are saying The Angriest Man In Brooklyn More information Would You Make A Good Hitman? What others are saying Leon, The Professional with Natalie Portman and Zac Renau. Leon, The Professional with Natalie Portman and Zac Renau. Jean Reno & Natalie Portman as Leon & Mathilda in Leon Jean Reno y Natalie Portman en 'El profesional' Léon) Luc Besson, Leon the professional jean reno movie stills wallpaper. Fresh HD wallpapers for your desktop. Mathilda: Leon, what exactly do you do for a living. Mathilda: You mean you're a hit man. Leon: The Professional I got: You'd Make A Killing! Would You Make A Good Hitman? More information People Would Kill for Adobe Photoshop Beauty Cream What others are saying Funny photos funny Madonna photoshop cream before after What's me secret, adobe photoshop cream Madonna Photoshop cream: ads and magazine covers' favourite "skincare routine" Photoshop cream - the only real miracle cream on the market. And this is a typical example of why not to believe everything we see in magazines. meanwhile, needs me some photoshop cream; Photoshop. Love it More information FILMY KOSTIUMOWE: Gran Hotel (TV Serial 2011–2013) More information Ek Villain (2014) What others are saying Find more movies like Ek Villain to watch, Latest Ek Villain Trailer, When his lover becomes the latest victim of a serial killer, Guru blurs the line between good and evil in his pursuit of revenge. Ek Villain Poster More information Riverside Museum What others are saying Home to one of the world's finest transport collections. Riverside Museum More information National Theatre Live - watch recorded live British theatre in a local movie theater. Frankenstein, Hamlet, Coriolanus, War Horse. Benedict Cumberbatch, Johnny Lee Miller, Kenneth Branagh, Alex Kingston, Tom Hiddleston. What others are saying Find movies near you, view show times, watch movie trailers and buy movie tickets. Our theaters have the newest movies. Watch trailers and then find tickets for movies near you. Vocal Warm-Up Breathing National Theatre Live - watch recorded live British theatre in a local movie theater. More information Ruby Sparks More information mrs miniver's daughter What others are saying mrs miniver's daughter More information Save The Last Dance 2 (Widescreen) More information Schwarze Schafe (2006) What others are saying Black Sheep (2006) Poster More information Map of Galapagos Islands off Ecuador #southamerica #homeschool What others are saying Map of Galapagos Islands off Ecuador #southamerica #homeschool More information Moonlight (2016) 1200 x 1697] What others are saying Moonlight (2016) 1200 x 1697] More information The Ugly Dachshund (1966) What others are saying The Ugly Dachshund Love this movie! Great movie about a Great Dane raised with Doxie puppies and thinks that he's a Doxie. The Ugly Dachshund I absolutely adore this movie. Even if it portrays doxies as little devils it's still so good! The Ugly Dachshund Asian caterer always makes me laugh. The Ugly Dachshund - very stupid film I caught once on tv, but the doxies are verrry entertaining! More information Babette's Feast More information Harrastuskriitikud: Külastus: Põgenemistoad – uus pop trend! Soovituse. What others are saying Harrastuskriitikud: Külastus: Põgenemistoad – uus pop trend! Soovituse. More information Catch Me If You Can (2002) What others are saying From L&P to English Tea (And Back Again) Hanks-athon. Catch me if you can Hanksathon - Binge Watching Tom Hanks Films - This Splendid Shambles Catch Me If You Can - Tom Hanks, Leonardo DiCaprio. True story of Frank Abagnale Jr, con artist. More information Self/less 11x17 Movie Poster (2015) More information La La Land (2016) Phone Wallpaper Find this Pin and more on Tapety by Ala. What others are saying 《La La Land》 Ryan Gosling and Emma Stone. I love this film more than I can explain… - Pinned *La La Land* La la land - light from behind Two of my favs can't wait to see LA LA Land never shined so brightly La La Land (2016) Phone Wallpaper, Moviemania More information Notes to myself: Diebenkorns 10 rules for painting What others are saying Major artist and cultural phenomenon Ai Weiwei takes over our main galleries with brave, provocative and visionary works. Royal Academy of Arts - good cafes too and phone kiosk inside gates Interesting videos about thr RA Schools Show especially Julie Born Schwartz Friends Week: Floristry Workshop with Columbia Creative The Royal Academy of Arts, located in the heart of London, is a place where art is made, exhibited and debated. Notes to myself: Diebenkorns 10 rules for painting, Blog, Royal Academy of Arts More information Inside Llewyn Davis What others are saying ‎Inside Llewyn Davis on iTunes Inside Llewyn Davis More information The Red Cockatoo (2006) What others are saying The Red Cockatoo (2006) Poster More information In This Corner of the World (2016) What others are saying Kono sekai no katasumi ni (In This Corner of the World) Sunao Katabuchi, In this corner of the World. Set in Hiroshima during World War II, an eighteen-year-old girl gets married and now has to prepare food for her family despite the rationing and lack of supplies. As she struggles with the. See full summary Neste Canto do Mundo Legendado Newlywed Suzu Urano moves to her new life in Kure City on the coast of Hiroshima Prefecture, where she perseveres through World War II with pluck and determination. As she struggles with the daily loss of life's amenities she still has to maintain the will to live.

Ãƒ–ãƒãƒŠãƒ¼ãƒ»ã‚ã‚ã‚¿ãƒ¼ãƒ»ãƒã‚ãƒ–2016 ã€Œå†¬ç‰et à manger. 2:10:00 bookmark. Vilepi juubel, väikelasteraamat ja puudeliste hooldajatoetus 29. märts 2010 kell 09:33 ( Asjatamised, Muiduelu, Töised asjad) Tere esmaspäeva! Tartust olen tagasi, nädalavahetus oli päris väsitav, aga vahva oli ka kogu aeg. Raamatuesitlus oli selline tagasihoidlik ja mõnus, õhtune/öine Vilepi juubelipidu oli aga tõeline tulevärk. No ikka tõsine pidu. Lauad lookas ja jooki voolas ojadena, tantsu lõhuti hommikuni ja möll käis. Päris lõpuni me Otiga küll seda kõike kaasa ei suutnud teha, väsimus vedas meid ikka enne hommikut juba Heiki poole koti peale nurru lööma. Eile õhtul jõudsime koju, kütsime, saatsime plika koos kodinatega Noarootsi kooli (uus veerand hakkas ju pihta) ja peaaegu siis kohe varisesin minagi. Nii kella poole kümne paiku õhtul. Ei mäletagi, millal ma viimati nii vara magama läksin. Lootus oli hinges, et magan oma väsimuse välja ja ärkan hommikul tegusa ja virgana. Aga kus. Kell üks öösel olid silmad lahti ja mõte peas. Mõte, reo, ajas üles. Ja siis muudkui mõtlesin oma mõtet edasi ja magama enam ei jäänud. Read formeerusid ajus ja pildikesed juba jooksid silmade ees. Lõpuks andsin alla, kobisin voodist üles ja läksin kirjutasin arvutis mõtte üles. Terve väikelasteraamatu teksti. Igavese hooga. Tuli, nii et kohises. Nüüd saabki ühe sellise 2-3-aastaste raamatu. Hästi lihtsatest asjadest. Lugu kirja pandud, tuli uuesti ka uni peale. Ainult et hommik oli juba käes. Nüüd on keskpäev, sest vahepeal ma ikka magasin ka. Ja kõik see, mis ma täna kindlasti poidin tegema, on veel tegemata. Aga väikelasteraamatu tekst, jah, on valmis. Plaanivälisena. Lihtsalt unes tuli mõte, ja see, raibe, ei lasknud edasi magada. Saa siis niimoodi rütmi sisse. Võimatu. Aga ma ei olegi nii rahuolematu. Mul on hoopis hea meel, et see lugu sai kirja. Ainult hirm on, kuidas ma nüüd nende tänaste muude asjadega jõuan. Ah jaa. Invaliidide hooldajatoetus kaotatigi reedel ära. Opositsioon sõdis küll kõvasti, aga häälteenamus on häälteenamus. Meil on ju demokraatia. Lääne Elu tegi sellest ootamatult pika loo. Ja juhtkirja ka. Põhiloo kommentaarid on enamuses tegelikult sellised nukrakstegevad. Noh, ma loodan, et kommenteerijatest ja praeguse linnavõimu pooldajatest keegi ise kunagi töövõimet ei kaota, kedagi armsat invaliidistunud sugulast/sõpra täismahus ja ainult oma jõududega hooldama ei pea… Küllap see muudaks nende vaatenurka oluliselt, aga see selleks. Lisa kommentaar Vist tagasi inimeste maailmas 26. veebr. 2010 kell 10:27 ( Asjatamised, Muiduelu) Olin kaua kadunud. Pole olnud kõige säravam aeg või enesetunne. Selmet luua ja lehvitada, kudusin mütse, sokke ja kindaid, vahtisin telekast leebeid loomafilme, süütut suusatamist ja ilusat uisutamist, lugesin mõnd raamatut, mõtisklesin… tahtsin omaette olla. Kahekesi oma egoga. Ott juba ahastab mu kudumise ja kudemise peale, nii et võib-olla hakkan jälle sotsiaalseks ja näiteks üritan hakatuseks natuke blogida. Nagunii olen juba väga palju asju valmis kudunud: endale tutiga bareti, Üllale heegeldasin bareti, Marile kudusin sokid ja kindad, isale sokid, Otile kindad, emal kindad, Ivarile kindad, Kristelile kindad, endale kah ühed kindad, aga heegeldatud. Kõik kindad on muidugi sõrmikud, värvilised, mustrilised ja soojad, ka sõrmed on soojuse mõttes mustris. Ma nõustun Otiga, et see tegevus näeb juba maniakaalne välja. Kui inimene pole kümme aastat käsitööd teinud ja siis korraga jälle hakkab pihta ning niisuguses kvantiteedis, siis see hirmutab iga hooliva abielumehe ära. Aga. Täna lähen Noarootsi Gümnaasiumi nõukogu koosolekule. Ma loodan, et ma pole oma sotsiaalseid oskusi täielikult minetanud ja saan seal ikka hakkama. Ja homme õhtuks kutsun kõiki Haapsalu kultuurikeskusse, kus rõdusaalison väga vahva kontsert: Svjata Vatra koos Klotsiga. Vahepeal näidatakse ekraani pealt Kiku suusatamist ka ja avatud on baar ja pidu käib ööni. Svjata Vatra, kui keegi veel seda ägedat folkbändi ei tea, stiilinäide on. Klotsist on juba varem natuke juttu olnud, see on siis see folkrokk-kollektiiv, milles mängivad Ott, Marek Lamp, Haapsalu Indrek Kalda ja Anto Siimson. Kahjuks ei ole nad Youtubei mitte midagi veel üles pannud, kuigi olen neid selle eest hurjutanud kõvasti. No sel kontserdil on neil plaanis lasta end üles ja sisse võtta, nii et ehk tekib netimaailmasse ka nende stiilinäiteid. Igatahes ma olen sügavalt veendunud, et homne kontsert tuleb väga äge ja pilet on ka ainult 75 krooni. Ürituse plakati panen igatahes siia üles. Ajalooline tõde 1990. a teisest pühast 5. jaan. 2010 kell 00:48 ( Muiduelu) Mis juhtus. 1) Sain selle tänase töö siis nüüd umbes kolmveerand tunni eest valmis (see lühifilmi stsena) 2) Segasin ajusurma tundega endale ühe kokteili ja siirdusin riiulisse üht vidinat otsima. 2) Leidsin hoopis üles oma pardaka aastatest 1990 – 1998. Pardakast ei selgu tõde 1989. aasta teise püha õhtusöögi kohta. Nimelt sellepärast ma teda lappama hakkasin, et see teema oli hiljuti ju jutuks. See pardakas algab 1990. aasta suvel. Teise püha õhtusöögi asjus selgus, et 1990. aastal kandis üritus nime “Festival Trollitalv” ja see kestis kolm päeva, st 25. – 27. detsember. Festivali kajastused avab niisugune sissekanne ühe tolleaegse väga armsa sõbra poolt: Tähelepanu, tähelepanu! 25. dets, jõulu I pühal Atslas on just algamas suur talvine festival “Trollitalv 90”. Kohal on ATS, Liisi, Rosinante, Klink, Pank, kaks dešifreerimatut inimest ja muidugi allakirjutanu, s. o … ja peale selle minu “äraolev” poeg. Häbi! Mind pole elu sees nii palju labase käitumisega šokeeritud. Minu poolt kõik. ” (Selgituseks: me olime oma seltskonnaga enam-vähem kõik tol ajal kaasatud veidrasse suguvõsa-mängu, milles kõik olid kellegi lapsed, vanaisad, täditütred ja jumal teab kes. Minu mäletamist mööda oli Merca mu üks vanaema. Liisi oli õde. Meil olid terved skeemid selle kohta. Kahjuks pole minu käsutuses enam ühtegi alles. ) Edasiste erinevate inimeste sissekannetest selgub, et kindlasti olid kohal veel Raica, see Tom, kellega Liisi siis käis, Lilli, Ulla, Ruth, Eva, Jan, Ummi, Klink… kaks dešifreerimatut inimest olid tõenäoliselt agropunkarid (agropunkareid ühendas mingi põllumajandusliku kallakuga kutsekool) kelle nimesid ma ei mäleta, aga nad on kuskil vanade fotode peal olemas. Ja Tintsust ega Tomist ei ole tookord ühtegi jälge… nii et võib-olla nad olidki hoopis tol päris esimesel, 1989. aasta üritusel? 27. detsembri õhtupoolikul võetakse ühe külalise poolt üritus kokku nõnda. “Praeguse seisuga ei oskagi öelda, kas “Trollitalv 90” tuleks lugeda läbikukkunud ürituseks või mitte, sest ei toimunud peaaegu ühtegi kavas olnud üritustest (suur tuli jms. Samas oli mõneski mõttes päris tore. Minna oleks võinud veel palju hullemini. ” Ja hetk hiljem on Eva dokumenteerinud juba Deep Purplei saatel toimuvad koristustööd. Vahepeal on dokumenteeritud esinemised punase plastmasspasunaga ja ära märgitud täiendava õlle seda veeti ikka umbes kastikaupa, nii et äramärkimisest saan ma aru. Nii et jah, niisugune asi oli 20 aasta tagusel peol. Mina nägin siis välja selline: ja minu selleaegset enesetunnet kirjeldab vististi taas Amanda, kuigi 20 aastat hiljem. Loomulikult, kallid tolleaegsed, ma tervitan teid kõiki armastusega, kus te ka poleks. Ja tahan vabandada oma kursusejuhendaja ja noh, kõigi täiskasvanute ees, kes püüdsid teha kõik, et mind aidata, aga see polnud määratud õnnestuma. (Vähemalt mitte nii ruttu. Alles umbes 28. eluaastast alates suudan ma end stabiilse täiskasvanud inimesena tunda. Ma tunnen end siiani sellepärast natuke süüdi. 1 kommentaar Kohe aasta algul hoog sisse 4. 2010 kell 15:20 ( Kallid loomad, Muiduelu, Töised asjad) Niipalju siis mu mõttest, et aasta algul puhkan nädala või isegi kaks, enne kui seda Promenaadi näidendite sarjaga edasi lähen. Et puhkan ja koon omale baretti ja võib-olla teen veel midagi ilusat ning mängulist. Säh sulle nüüd aga puhkamist ja mängimist, juba olen endalegi ootamatult hoogsalt töös lühifilmi stsenaariumiga, mida Tuuli tahaks produtseerida ja Ergo Kuld oleks siis reissöör. Kirjad lendavad edasi-tagasi ja eks ma nende vahel üritan muudkui edasi kirjutada. Mis põhiline, jälle üks asi, mis peaaegu et põleb, nii kiire on. Täna ööseks võiks nagu esmane versiooni lausa valmis olla. Aga ma arvan, et saab ka. Kusjuures, ma saingi aasta lõpuks need kolm “Saladuste” stsenaariumit valmis. Ise ka ei uskunud. Ühesõnaga, kogu see asi on ilmselt nagu nõudepesu: mida kauem edasi lükkad, seda hirmsam see kõik tundub (ja eriti ekstreemsel juhtumil hakkab haisemagi. Tuleb lihtsalt ilma midagi mõtlemata ning mingisuguseid emotsioone ligi laskmata pihta hakata… siis tuleb sisseelamine, hoog ja kõik see muu, ja siis on ühtäkki asi valmis. Ja mingid baretid ei tule enam meeldegi. Aastavahetusel olime sõprade pool Sadama 5-s. Täitsa armas oli. Ja vist hakkame vanaks jääma me kõik – laud oli täiesti erakorralisel moel lookas, kohas, kus muidu tavapäraselt viimase juustutükikese peale duellile minnakse või loosi tõmmatakse või midagi sihukest. Seekord otsustas Kristel ORGANISEERIDA, ja organiseerimise tulemusena laekus toitu nii tohutult, et tõenäoliselt toitub kogu Sadama 5 sõbralik kollektiiv sellest siiamaani (kui nad maja põletamise ja kustutamise kõrvalt muidugi mahti saavad. Meil plika jäi sama erakorraliselt üksinda koertega koju, sest tema sõbrad, nagu välja tuli, olid kõik aastavahetuse ajaks Haapsalust nii laiali lennanud, kui vähegi andis. Nii ta siis vahtis kodus telekat ja rõdult ilutulestikku. (Me muidugi kutsusime teda Sadama viide kaasa, aga ta keeldus järsult ja mitu korda järjest, sest tahab jah üks kuueteistaastane koos majatäie keskealiste pässidega pidus olla. Kui ma paar minutit pärast südaööd talle helistasin, et head uut aastat soovida ja küsisin, mis koerad teevad (sest eks ma olin veidi mures küll koerte vaimse tervise pärast, kui ümberringi kõva paugutamine lahti läheb) siis vastus oli konkreetne: “Koerad magavad”. Nagu oleksid kutsikast saadik polügooni ääres elanud. Iseenesest võib sellist ükskõiksust seletada elamisega lossipargi kõrval… eriti suviti lõpeb iga suurem pidu või kontsert seal ilutulestikuga. Nii et nad on vist harjunud jah. Olen sellest aastast tõesti juba väsinud 30. dets. 2009 kell 16:41 ( Muiduelu) Küll on hea, et otsa saab. Detsembris sai vist ennast sodiks rahmeldatud, ma pole siiamaani õieti toibunud. Muudkui magaks ja magaks, 10 – 11 tundi öösel ja siis veel paar tundi keset päeva kah. Seda, et ma vabatahtlikult õhtul kella üheteistkümneks magama kobin, pole vist aastaid juhtunud. Ja veider, et see väsimus ei taha kuidagi üle minna. Tegelikult peaksin praegu veel tööd tegema, ma lubasin aasta lõpuks veel kolm Saladuste lugu valmis kirjutada, aga pole jaksanud. Pea on nagu pada. Selsamal põhjusel pole ma nii röögatult kaua ka siia midagi kirjutanud… kuigi tegelikult saatis mu jõulukuiseid ettevõtmisi ikkagi ju edu ja kirjutada nagu oleks olnud küll. Aga sel pühadeaegsel nädalal ei teinud ma ei telekat ega arvutit lahtigi mitte, kuplaminemise tunne tuli peale ekraani meenumisestki. Viimased paar päeva olen ettevaatlikult käinud nii veerandtunniks ikka kirjakasti ja mõnd foorumit vaatamas… ja eile vaatasin telekast “Doktor House–i” kah. Ja suutsin pärast seda isegi natukeseks sõpradega välja minna. Nii et ikka liigub paremuse poole. Aga uue aasta esimeseks nädalaks panin perearstile igaks juhuks numbri kinni, midagi peab selle närvinõrkuse ja kommunikatsioonitõrkega vist ikka ette võtma. Mis veel. Ma tänan kõiki toredaid inimesi, kellega elu mul sel aastal kohtuda lasi. Ja ma tänan oma sõpru, kes pole kõigi oma tööde ja laste ja askelduste keskel meid Otiga siin unustanud mitte ja kes kogunesid ka sel aastal kord meie söögituppa teise püha õhtusöögile. Siinkohal tervitused ja head soovid kõigile neile, kes kunagi varem minu majapidamises sellest traditsioonist on osa saanud, kuid kellega elu nüüdseks lahku on viinud! Sel aastal nimelt toimus Teise Püha Õhtusöök 20. korda. See tähendab, 20 aastat järjest on jõulu teisel pühal mu sõbrad minu juurde kogunenud. Koosseisud on mõistagi vaheldunud ja muutunud ja sel aastal polnud kahjuks kohal kedagi, kes oli aastal 1989 mu Vee tänava korteris. Aga inimesi aastast 1990 juba oli, Tints ja Tom nimelt. Kui ma nende aastate peale mõtlen, siis tuleb küll sihuke igivana tunne peale… Nujah, küllap seletab see ka seda mu viimase aja imelikuvõitu tervisehäiret, mida postituse alguses juba kirjeldasin. Aga olgu. Vanadusnõtrusest tudisedes soovin ma head vana aasta lõppu ja ilusat uut kõigile. Et kuulu järgi olevat selle aasta “Jõulutunneli” saade olnud pühendatud perevägivalla all kannatajate aitamisele, ja et Margus Saar on kena inimene ning see teema oli tal minu arust väga õige mõte, siis olgu ka selle blogi uusaastatervitus kantud vastavatest mõjudest: 8 kommentaari Päevad nakkuskolletes 13. 2009 kell 19:37 ( Muiduelu, Töised asjad) … on oma tulemuse andnud. Oleme Otiga mõlemad põdurad. Otseselt võib-olla haiged isegi mitte, aga mingi viirusega pihta saanud küll. Palavikku pole, aga nohune ja kurguvalune on, pea uimane ja silmad valutavad. Kui üleeile suutsin veel lava peal luuletusi lugeda, siis täna hommikul ei tahtnud enam üldse mingit häält teha. Päeva laadal pidasin aga vastu. Homse Vigalasse mineku otsustasime ära jätta. Hulluks ka ei saa minna ja nüüd peaks ennast paar päeva rahulikult kodus ravima, mitte mööda ilma ringi tolmutama. Tähtede seis ilmselt soosib järgmisel nädalal kodus haige olemist: ka meie plika oskas laupäeval peaga vastu asfalti kukkuda. Kohe hullusti. Aitäh sellele naisterahvale, kes ta sealt tänavalt üles korjas ja traumapunkti sõidutas, kuid kuskil oma nime ei ütelnud, nii et ma isiklikult tänama ei saagi minna! Situatsioon iseenesest oli hullumeelne: laupäevane ennelõunane aeg, laat paksult rahvast täis ja meie raamatute ümber käis tõsine tunglemine. Müüsin ja signeerisin, nii et nahk seljas sõna otseses mõttes märg, kogu aeg said mingid raamatud otsa, Ott jooksis auto vahet ja tassis neid juurde (müüsime eile Haapsalus 96 raamatut, mis on meil absoluutne laadarekord. – ja siis helistas plika traumast. Et nüüd on nii. Mina olin laua juures kinni nagu pulk augus, kogu aeg inimesed. Ott siis kimas autoga haiglasse plika juurde, et mis värk. Siis oli mingi tund aega segast aega, kus polnud selge, mis saab – plika taheti haiglasse jälgimisele jätta (peapõrutuse kahtlus) aga lõpuks sai Ott ta ikka koju viia. Ja õhtupoolikul, kui rahvast vähemaks jäi, sain mina ka otseallikast juhtunu kohta reportaai kuulda. Nüüd on plika järgmise nädala kodus rahulikus olekus, puhastame, plaasterdame, seome ja määrime tema arvukaid pindmisi haavu näos, käes ja põlves. Nii et ta kukkus ikka korralikult ja hoo pealt. Aga “soolikad ei paista” ja “pulmadeks paraneb ära”, nagu vanarahvas ütleb. Kahjuks on muidugi olemas võimalus, et ta saab minult ja papalt viiruse juurde… aga pole midagi teha. Iseenesest, kui tervis korras, on väga lahe laatadel käia ja inimestega suhelda. Kui palju huvitavaid tüpaae. Kui põnev on inimesi jälgida ja kuulata. Üks minu üsna ammune idee on küll nende laadalkäimiste käigus oma realiseerimiseks kinnitust leidnud. Ma rääkisin natuke sellest juba Elina Sildrega ka, keda tahan selle projekti kunstnikuks. Aga asjast endast ma igaks juhuks veel suure suuga ladrata ei taha. Igatahes see intrigeerib mind ennast täitsa kõvasti ning ma usun. et uuest aastast hakkangi sellega pihta. Asja sisuks on sellised… mmm… teistmoodi väikelasteraamatud. Sellised kaheaastaste raamatud. Mitte mingid “Minu kannid” või “Koduloomad” või muud taolist, vaid… aga ma ei räägi praegu. Kuigi jubedalt tahaks. 2 kommentaari Täna on mul küll puhkepäev 8. 2009 kell 13:10 ( Muiduelu) Pärast seda läinud töist nädalat ja nädalavahetust ning esmaspäevagi teen nüüd tõesti väikse vahe sisse ega liiguta täna tööasjades sõrmeotsagi mitte. Kirjutada küll oleks, isegi mitu asja, mis enne jõule peavad valmis saama, aga kui ma vahepeal natukestki ei puhka, siis ei pruugi ma ikkagi neid asju valmis saada. Järgmist nädalavahetust mul ju ka ei tule, üritused nii laupäeval kui pühapäeval. Ei, nüüd ma tõesti vedelen natuke. Eilne Tallinna-esitlus läks kenasti, enne seda Paides ka enam-vähem plaanipäraselt. Nii et võib rahul olla. Peale selle oli võimalus jälle üle väga hulga aja Türil sõber Jaanil külas olla, tema pool me Otiga ööbisime. Jaan kostitas meid jumalike ahjukartulite ja Kenneth Branaghi “Võluflöödiga” – mida ma enne näinud ei olnudki ja mis on jaburaim ning naljakaim “Võluflööt” üldse, mida oskaks endale ette kujutada. Tegevus on pandud toimuma I maailmasõja aegsetes kaevikutes. Igatahes selle filmi tegijad on kõvasti lõbutsenud. Tunnen kohe tungivat vajadust endalegi see film hankida. You Tubeis on treiler ka täitsa olemas: Siis veel algusest tükike, kus Tamino peaaegu ära gaasitatud saab, kuid Öökuninganna teenijannad päästavad ta ära. “Pintsu ja Tutsiku” trükikotta minemise eelõhtul 24. nov. 2009 kell 15:12 ( Muiduelu, Töised asjad) … ei suuda me kuidagi ära otsustada, kas kaane kiri peaks tulema punane või kollane. Kujundaja ja kujundaja naine arvavad, et kollane. Mina arvan, et punane, ja Ott arvab, et punane, sest mina arvan, et punane, aga muidu ta arvab, et kujunduslikus mõttes on kollane parem, sest kujundaja ju arvab, et kollane on parem. Vot nii. Kui keegi sellest lausest aru sai, siis on ta asjast õigesti aru saanud. Kaks korrektuuri on küljenduse pealt loetud ja muidugi tuleb ikka ja veel apsakaid välja. Lisaks selgus, et ma pean hakkama Scanpixilt välja ostma ühte fotot, mis autori ja Tutsiku kohta tagakaanele platseerub ja mis mul muidu endal on arvutis täitsa olemas, aga kahjuks, tuleb välja, pole minu oma. Sest on ajakirja fotograafi tehtud ja seega ka mitte fotograafi, vaid Scanpixi oma, sest fotograafile ei kuku selle pildi kasutamise pealt sentigi. Taevas neist autoriõigustest aru saab. Ja homme pärastlõunaks peavad trükifailid trükikojas olema. On kah, ma olen selles päris veendunud. Me oleme siin ju tublid. Numminumminumminummi. Aga ma lõpetan nüüd selle jahmerdamise ära, sest mul on juba pea sellest kõigest täiesti paks, ja lähen Elliga jalutama. Õhtul tuleb Ülla ja mul mõlgub meeles ka üks koogiküpsetamismõte. Paljudest erinevatest asjadest, sh Amandast 20. 2009 kell 20:52 ( Aed, Asjatamised, Kallid loomad, Muiduelu, Töised asjad) Nii. Kulkale taotlus koos, eelarve koos, luulekogu koos, kõik saadetud. Üks “Saladuste” stsena sai ka vahepeal viie või kuue stseeni osas ümber kirjutatud, vastavalt reissööri soovidele. Joonasel on tänaõhtuse seisuga lõpuks “Pintsu ja Tutsiku” II osa pildid ja tekst kõik käes, andku aga nüüd küljendusega minna, et esmapäeva õhtul korrektuuri saaksin lugema hakata. Eile õhtul peale kümmet koju laekudes pidin küll peaegu infarkti saama, kui Ott ütles, et ftp-serveriga oli kogu päeva mingi jama ja ta ei saanud Joonasele neid materjale üles laadida… pealegi olevat tal ikkagi kahele peatükile veel pildid tegemata! Siis mul oli küll tunne, et ma lihtsalt lähen hulluks. Kogu see kupatus pidi ju küljendaja käes olema juba kolmapäeval! Kiireks tal läheb, päris selge, sest lõpuks tuli välja, et erinevas suuruses pilte ning vinjette on seal ligemale poolteistsada. Ja kui Joonas selle Heraklese tööga toime tuleb, siis kolmapäeval on Pintsud-Tutsikud trükikojas ning detsembri keskel poodides. Ma hoian pöialt, et jõuaks. Paaril viimasel päeval olen intensiivselt panustanud ka parteitegevusse, vedasin eile meie Haapsalu “rakukese” koosolekut, modereerisin analüüsi, miks meil valimistel ja koalitsiooni moodustamisel seekord läks, nagu läks. Loomulikult valmistasin analüüsi baasi ette, põhjalik ikka, nagu ma olen. Ja et homme paar meie naist siirdub IRL naiskogule Tallinna, kus üle-eestilises kontekstis umbes samasisuline arutelu toimub, siis oli muidugi vaja kogu eilne materjal korralikult ära vormistada, et nad saaksid homme selle kaasa võtta ja oma sõnavõttudes sellele toetuda. Nii et minu hommik algas kulka taotlusele lõpliku lihvi andmise ning ärasaatmisega, jätkus eilse ürituse materjali dokumenteerimisega, kõigele muule lisaks tuli vahepeal hirmsa kiiruga kirjutada valmis lullamilla homsesse lehte, taotleda “Pintsu ja Tutsiku II raamatule” ISBN-i number, teha rida telefonikõnesid homse Taeblasse mineku suhtes (oleme homme oma MTÜ raamatutega Taebla kadrilaadal)… ja veidi enne kahte tuldi mulle järele, et viia mind Noarootsi gümnaasiumi nõukogu koosolekule, mis kestis miski poole viieni või sedamoodi. Nii et aeda ma jälle ei jõudnud. Homme ka kindlasti ei jõua. Aga tulbid on maas ja puhastamata on ainsatena veel läänepeenar ja roosipeenar. Roosidega on veel suts aega muidugi, neid pole siinkandis enne jõule erilist mõtet katta. Ja vaesed koerad on ka juba mitu päeva järjest jalutamata, peavad aias tolknemisega piirduma. Oh, kole lugu. Aga pühapäeval viin nad metsa. Muidu pole hullu, aga hilja õhtuti hakkab suurest väsimusest hale meel peale tulema. Vahin Amandaga You Tubeis tõtt ja mõtlen, et sellel naisterahval on ka kindlasti oma lapsepõlvega mingi kana kitkuda. Aga ma vist ei ole Amanda Palmerist teile kirjutanudki. See on mu sellesügisene kiiks, mis algas õigupoolest juba kevadel. Üks artist, kes veidral kombel on nii minu kui mu tütre palava sümpaatia pälvinud. Näitleja ja muusik. Ise teeb oma lugudele sõnu ja muusikat, kõike. Suurepärane. Peale muu on ta mõnuga dramaatiline ja tal tundub olevat selline kiiksuga huumorimeel, mis mulle väga sobib. Ja nagu juba ütlesin, tal on vist mingi teema mingi lapsepõlvetraumaga. See video on näiteks esimene lugu tema tsüklist (on ka sellenimeline album ja raamat) “Who killed Amanda Palmer”. Kirjanike tuur oli eile järjega Haapsalus 30. okt. 2009 kell 09:06 ( Muiduelu, Töised asjad) Viimastel aastatel on Kirjanike Liidus juurdunud tore traditsioon: ringsõidud mööda Eesti raamatukogusid. Koostatakse hulk ekipaae, igaühes neli-viis kirjanikku, iga grupp saab tavaliselt neli esinemist erinevates raamatukogudes. Eelmine aasta olin ka ise ühes sellises kambas, koos Katrin Reimuse, Heiki Vilepi, Ilmar Trulli ja Jaanus Vaiksooga moodustasime n. ö lastekirjanduse löögirusika. Sel aastal aga läks nii pahasti, et pidin ringreisist loobuma: selgus, et meie grupp pidi teele minema täpselt samal päeval, kui minul oli juba Viimsi esinemine kokku lepitud. Nii pidingi Kirjanike Liidule hoopistükkis ära ütlema. Hirmus kahju muidugi, aga kokkulepe Viimsiga oli lihtsalt varem paigas ega andnud ennast enam kõigutada, kuigi pärisin ka sellise võimaluse järele. Selle eest käisin eile õhtul hoopis oma Haapsallu sattunud kolleege kuulamas-vaatamas. Hiiu- ja Läänemaal tuurlesid sel aastal Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Jan Kaus ja Birk Rohelend, vägagi kuulatavad-vaadatavad inimesed kõik. Huvitav oli. Ikka on huvitav vaadata kolleegide esinemisi, sellest võib alati midagi õppida, kõrva taha panna, järeldusi teha. Pealegi polnudki ma neist kedagi enam kaua aega näinud… hakkasin mõtlema, kui kaua ma Kirjanike Liidu majja pole enam jalga saanud? Üle aasta kindlasti, võib-olla kaks. Tallinnas on on kogu aeg igasugust muud asjaajamist ja graafik täis, nii et kui otsest tarvidust ei ole, ega siis niisama lobisema satu jah. Mulle meeldib hirmsasti, kui Jan ette loeb. Väga hästi loeb, väga atraktiivselt, nauditavalt. Nagu oleks temas näitleja kaduma läinud. Aga kuni jan esineb, seni ju tegelikult pole midagi kaduma läinud. Kohal viibis ka Paljasmaa, kel igasuguste esinemiste ja ettelugemiste peale on väga tundlik kõrv, ja tema ka kiitis. Vean kihla, et ta juba mõttes mõlgutas, kuhu lavastusse niisuguse ressursi võiks kohe ära paigutada 🙂 Kuid see selleks. Ettelugemistest olenemata on nagunii väga vajalik, et sellised kirjanike esinemised toimuksid. Kes viitsivad end neile üritustele kohale vedada, saavad kindlasti elamuse pluss mõtteainet pluss veidi avarama pilgu kirjanduse kui nähtuse peale üldse. Sellised esinemised annavad lihtsalt raamatulugejale aimu ka sellest, kuidas vaatlevad kirjandust kirjanikud ise, ja kui erinev on kirjanduse hindamine kummagi grupi poolt, millistest kriteeriumidest lähtuv, mis eesmärgiga. Ja kui tähtis on rahvusriigi jaoks rahvuskeelne kultuur, mille säilimise ja arengu eestvedaja on rahvuskeelne kirjandus, sest just kirjandusel baseerub ka kõik muu – haridus, teater, kino, vähemalt vokaalmuusika… Ja samas saab üsna selgelt aduda seda, miks kirjanduse hindamisel on tarbetu takerduda 20. sajandi esimese poole normidesse, nagu hästi suur osa eesti inimestest oma koolihariduse sunnil teeb. Meie kirjandusharidus on siiani ju olnud väga klassikakeskne. Lapsed peavad pähe õppima Koidulat, Liivi, Anna Haavat, Ennot, võib-olla ka mõnd 60-ndate klassikut…. ja siis hindavadki nende alusel ka seda luulet, millega ülejäänud elu kokku puutuvad. Sellepärast leiavadki, et ETV “Luuletuse” saates ei loeta mingeid normaalseid luuletusi, vaid mingit jama. Aga see pole nende viga. See on hariduslik puudujääk. Kui pool sellest aurust, mis klassikute õppimiseks kulub, kasutada kaasaegse luule lugemiseks, õppimiseks, selle üle arutlemiseks, siis oleks ka tänapäevane kirjandusteadlikkus palju parem. Sest teate, meil on ju väga hea kirjandus. Meil on palju häid ja väga häid kirjanikke. Ja on tõsiselt nukker, kui kooliharidus jätab meid ilma oskusest kaasaegses kirjanduses orienteeruda, jätab ilma oskusest kirjanduse muutumisest ja arenemisest aru saada. Kirjanike tuurid aitavad siin natuke. Vähemalt loovad mingi kontakti elusa kirjanduse ja eesti rahva vahel. Ja see on väga hea. Ürituse lõpus muidugi ei saanud Aidi Vallik ka teisiti, kui pidi püünele ronima – tahtsin oma kingituse kallitele kolleegidele üle anda. Eesti Kirjanike Liidu mitteametliku Haapsalu rakukese poolt… mille ainus liige olen mina, ja seda ka mitteametlikult (Paju Juss oli ka, aga Paju Juss on surnud; Puhmi Mati pole pullivend ja Mihkel Mutt on geograafiliselt ebastabiilne. Ja siin me Janiga embame südamliselt: « Older entries Newer entries ».

It's slightly abridged, with some of the sheep-shearing scene cut. Still, a masterful rendering. Already saw her in the film she was fabulous as always. love her. I go on an Epcot ride here in orlando disney,judi is the narrator, she has such a beautiful voice. Where can I download this movie. Published on Nov 16, 2012 Aastaraamatu „Teatrielu 2010“ koostaja on Madis Kolk, kroonika koostaja Aivi Reimand. Kujundaja Kersti Tormis, korrektor Tiina Lias. Teatria. Teatria...

The way they look at each other is so adorable. Best summary EVER XD. Adore these two 😍😍 why are they not a real couple? 😱. I love this play that he wrote. Someone put these two in another movie please. Ãƒ–ãƒãƒŠãƒ¼ãƒ»ã‚ã‚ã‚¿ãƒ¼ãƒ»ãƒã‚ãƒ–2016 ã€Œå†¬ç‰et à l'étranger. His eyes go perfectly with that suit.

34 Best MiLHAMa. images, Art, Palestine art, Palestine history. DEV IS AMAZING! SO HOT, SO TALENTED ACTOR.

Does anyone know what the accompanying piece of music is

Ãƒ–ãƒãƒŠãƒ¼ãƒ»ã‚ã‚ã‚¿ãƒ¼ãƒ»ãƒã‚ãƒ–2016 ã€Œå†¬ç‰e.a.r. This has got to be one of my favorite episodes! I can't stop laughing. Dame Judy Dench has such a clever knack for comedic timing. The johnny Depp line was hilarious. Avastasin ühtäkki, et olen oma meediumis enam kui kuu aega vait olnud. Justkui poleks midagi juhtunud. Justkui oleks suvepuhkus. Mõlemad väited on tegelikult õiged - aga suvepuhkus on sellisel juhul blogil, mitte minul - juuli on igal juhul töötähe all kulgenud, sekka paar säravamat elamust: laulu- ja tantsupidu; Moby, laulupidu ja Mahavok Õllesummeril, hiljem veel pisut Mahavokki ja Madonnatki, mis - tõsi. ei jätnud nii eredat elamust, kui 2006. aastal, ent mis sellest hoolimata üks vahva pidupäev-õhtu-öö oli. Ning, kui vaadata oma Facebooki kontot, siis jääb sellesse kuusse ka ohtralt raadiotööd. Et mitte mõtteisse auku jätta, otsustasin oma Facebooki revideerida ning sealsed emotsioonikillud siia mälestuskildudeks panna. Ma varsti vanainime (juba teisipäeval alustan euroraha toel isiklikku tugiprogrammi "Vanane väärikalt. tuleb ju oma mälu klaar hoida. Nii kutsungi koos endaga rännakule "Walk down the memory lane. Ja kui midagi segaseks jääb, tasub vaadata ajaliselt eelnevaid sissekandeid, siis saab natuke enam mõhku (kuigi mul endalgi läks mõne sissekande puhul aega, et aru saada, mis jura ma suust välja olen ajanud. 8. august "Finishing my morning show - now, it's time to leave town. Täna peaks ikka linnast välja saama - on urrimalt ilus hommik, päev tuleb ka. Punkt üks. Venna, palju õnne sünnipäevaks! Punkt kaks. Mis laulu tahad. 7. august "Aargh, hommik. Madis: Tere hommikust, Andri Andri: Terommikust sulle ju ka. Nüüd tee rindu ja tööle. Nämm! Kristi: tere hommikust, kallid: ilm on imeline, naudime päikest või on teil mõni parem plaan:P? Triin: Hommikust, Andrike. Sa täna na hiline. Fagira: mmm, mõnus hommik. viimane tööpäev enne puhkust. jee. :D 6. august "See kõik tuletab mulle meelde stseeni filmist "Sister's Act" Reverend Mother: Girl groups? Boogie woogie on the piano? What were you thinking? Delores: I was thinkin' more like Vegas, y'know, get some butts in the seats. Reverend Mother: And what next? Popcorn? Curtain calls? This is not a theater or a casino. Loe edasi Delores: Yeah, but that's the problem. See, people like going to theaters, and they like going to casinos, but they don't like coming to church. Why? Because it's a drag. But we could change all that, see? We could pack this joint. Reverend Mother: Through blasphemy? You have corrupted the entire choir! Põhjast tagasi! Ja lõunas on tõepoolest soojem. Aga Helsingis on ka huvitav - eriti, kui üritada Madonna hotelli piiravast inimrõngast läbi pressida. Põhja. 2. august. childhood home" No Vikerhommik on igal juhul täies purjes ning tuju hea - vanaema 80. juubel ju ometi. 1. august "Mahavok oli lihtsalt super. Ning Kare lihtsalt võrratu. Tuju on rõõmuskurbrõõmus. Haapsallu! Ja siis muidugi suve favoriidile, Mahavokile kaasa elama. 31. juuli "üksindus ja surmauni. hmm, ei teagi, kumb sitem on. :S" 30. juuli "Ja kõlab mu überlemmik: Kui käes on loojang, metsas tõuseb kuu, ma seisan uksel kodu ees. Tere hommikust, Eestimaa. 29. juuli "Mida kõike Youtube'ist märgusõnaga "Men are pigs. ei leia:S" iPod mängib "O Holy Night" ning tuju on hea. Keset suve jõululaulud - selge, hakkan ära pöörama. Jõuluusku nähtavasti. Tänan tähelepanu eest. Ülla-ülla! Müüa paar piljeetikut Madonnale. Huvilisi. 28. juuli "Nõukogude Naine" Ivo: Miks? Kas elu on nii igav ja halb või. Margit: ja mina siis? Andri. hetkeemotsiooni ajel lubab facebook kõike kirjutada Margit: tundub jah. 27. juuli "Back in business. Kristo: mina veel ei suuda, ikka viljandis. Andri: hehee, jäidki sinna! ma vaatasin lõppkontserdi juba elioni digiTVst ning jõudsin öö hakul ikka pealinna, kaasas soe Tartuffi fliis! Selle saad tagasi, kui trehvame. Ja olgu Viljandit tervitatud, seal on ikka ilus. Jaanika: Aga jõudu! Varsti kohe endalgi taas suund argiellu... Korraks sai veel tehtud peatus akadeemias, minu "nahkdiivaniga lavamanageritoas. Andri: Tead, argielust väljas oli päris tore olla. Veel toredam oleks, kui me kohtuksime lavamanageridega mõnes punanurgas ka muul ajal, kui vaid folgil. Janno: mõistuse sootuks kaotanud! Jaanika: Minul on kaaslavamanagere ikka hea meel näha, John võib teha näo, et ta meid ei tunne (aga kohale võiks ikka tulla. Andri: John on lihtsalt ülbe, sellepärast tal sõpru polegi. Kristo: Tegelikult on John lihtsalt realist. aga egas me ju kohtu nii ehk naa. Tööalaselt ja folgialaselt ja krt teab veel mis alaselt. 27. juuli "Folk tehtud, kaktused kastetud. Öö on. 24. juuli "Viljandis. Folgil. Esimene vaba hetk. Kasutan seda magamiseks. 22. juuli "Euroopa kultuuripealinn 2011 läheb Viljandi folgile. Tarmo: Ehk, et sina lähed või kuidas? Või in corpore, ühise bussi ja lauluga? Arno: Jep. Andri and All The Euroopakultuuripealinn 2011 Maimets läheb Viltsu:D Andri: Ähäh! No mina võtan automobiili ja laulan tee peal ise: Triin: Näeme! Laulame. Andri: Ja Arno, ma nüüd ei saagi aru, et kas oled ikka tulemas-olemas? Tarmo: Võta mikko ka kaasa. Ta kibeles tulema. Andri: Ta on meil võõrsil. Kultuuri maale viimas. Kaiko: kultuuripealinn vs j6mmipealinn: Arno: Ma olen kohal aga mitte paigal:P Andri: Jõmmipealinn maiäss, kõik jõmmid lükkame eest! Aitad? Arno: Aita me:D Kirsti: Tervita paadimeest! 22. juuli "Weird dreams. It's because I was tired, I guess. Burn the bike thieves! The thing I have to deal with:S" Andri: Mulle üldse ei meeldi. Ilus ratas oli. Mis siis, et vana. Mulle kallis ja vajalik. No kuradi masu, maivõi, murtakse ustest sisse, lõigatakse lukud läbi ja bye-bye, velosipeed! Lauri: võib koguda kokku ülejäänud kaaskannatajad ja siis teha pättidele üks suur lõke nagu Jaanipäeval. loodan, et leian oma mootorratta varga ka selleks ajaks üles. Andri: Kusjuures tundub, et teema on tõsiselt aktuaalne - selliste sõiduriistade vargused on juba ülipopulaarsed. :S Katrin: Jah, minu kontaktides on koos minu sissekandega kolm ratta-varguseteemalist ainuüksi sellest nädalavahetusest: Ja meie perel läks korraga 2 ratast: Tõesti ajab kurjaks ja teeb nukraks. pidime oma Võsu-Käsmu väljasõidu teise päeva jalgsimatkaga jätkama. Andri: Ma nägin jah, et olid sissekande teinud samal teemal. Just mõtlesin kohtlaselt-jõuetult käsi rippu lastes sinu sissekandele, kui täna tühja seina jõllitasin! Marko: Andri, soovitan sinul kui praktiseerival ringhäälinguesindajal olla väljenditega ettevaatlik. Meenutaksin kohtulahendit aastast 2005, kus ahjuajamisele üleskutsumine tunnistati vaenuõhutavaks. Andri: Ma ei saa kuidagi salata, et õhutan vaenu varaste ja mittevaraste vahel. Kummale poole jääd. Marko: ma ei saa vastata küsimusele, kas olen hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud, kui ma ei ole seda kunagi alustanudki. samuti ei tähenda, see, et ma laulupeole ei lähe, et ma ei armasta eestit või ei ole õige eestlane. vaenu õhutamist ei poolda, vargaid ei armasta. rattast on muidugi kahju: 20. juuli "Tallinna Merepäevad - grreat succeess. What happened to sunny sky? Well, at least it's a regular work day. 19. juuli "Munamägi on rahulik nagu Jaan Tätte. 18. juuli "Morning has broken. Walking on air. 17. juuli "I love when the plan comes together. See päev on teel. 15. juuli "Ahjaa, ja Leedu valitsus elab endiselt 15. sajandi nõiajahiajastul. Lihtsalt pidin seda märkima. Nüüd läks juhe kokku. Aitab. Tuleb näiteks valge veiniga lahti rullida. 14. juuli "Andri Maimets @ KKK. (Koosolekud, konsultatsioonid, kooskõlastused. 13. juuli " t was everywhere. i'm good. Katrin: tubli, tubli, väga tubli, istu, istu, puhas 5! Väss. Väga väss. Parim suvepäev esitluslõuna tegemiseks: aianurgas suitseb grill. 12. juuli "Segakoor Hästi Pakitud. Katrin: proove hakkame pärast minu tööpäeva lõppu sinu juures tegema:p:D "Entukas raadios. Katrin: kuidas su laulmine läks? Andri: oo, suurepäraselt! loed ju, et olen nüüd taas koorilaulu-entukas: Katrin: must pole entukas lahkunudki:p kui ainult oleks koht, kus saaks laulmas käia: Andri: hehe! teeme siis oma pottide-pannide-segakoori. eile tuli mul hea mõte avada segakoor Hästi Pakitud. Nii oli nimelt kirjas kõikidel Õllesummerilt soetatud vihmakeepidel: koorivorm odavalt käes! 11. juuli "Tuldagu nüüd poplaulupeole. Ega iga päev Andrit kooris laulmas näe. Kuulan ja kuulan seda laulu. Kurb on sees. Vastikult kurb. 10. juuli " On läinud aastad, hetked ilusad. Mahavok laulab ikka hästi. A Muumitroll on muusikaliselt mu jaoks ikkagi tühi. Evelyn: böööö. vähe kuulasid juuu! Andri: No a sellepärast kuulasingi vähe. See "A mis nüüd mina" oli tore pala, aga ülejäänu oli mu kõrvadele ikka tüütu tümin. Evelyn: no " korallidest" ja veel mitu-mitu-mitu lugu kohe olid väga coolid. ja tekstid. need on ikka päris deebid: Andri: Mis selle "Mis nüüd mina" pealkiri oli? Ehk et kuidas ma seda juutuubikust leian? Taivo: Mahavok oli super! Andri: Onjueksju! Küll ikka on osatud lugusid teha! Markko: Mahavok oli ikka ülisuper aga Muumitroll oli ka tore, täna olid kohe ka sellised õed tööl, kes ka olid eile kohal ja päris lava ees rokkinud ja kiljunud: mul on hea meel, et muumitrolli muusikaga sain tutvuda Andri: Ptüi, ma panen teile alles ilusa ansambli! 9. juuli "Lift me up, Lift me up, Higher & Higher. Fagira: liftimees on pugend alateadvusesse? D Margit: ei high on. Andri: oh, ma ei mõelnudki, et see moby lugu võiks minu liftiromaaniga kuidagi seostuda. :D tegolt oli kontsert! 8. juuli "I hate typos in Kultus's menu: värksed pannkoogid. Jõuad küll kontorisse vara ja hakkad tööga pihta - aga näe, siis vaatad, et kell on juba urrima palju! Kuhu see aeg kaob, palun" 7. juuli "CNN tahab, et ma enda kõrval istuva persooni kätt suudleksin. On Jacko palve aeg. Aga minu kass ei anna end kätte ning nii pean ma end ise musitama. Väh. Tere hommikust, Eestimaaaa. Urmas. et, eeter? Andri: nii tõepoolest on. Siim: Head ööd Nicaragua: Andri: Päh! Tervisi kaugele maale, sõber! Heiti: kas ma san sind onlines ka kuulata? tervitused sydneyst. 7. juuli kell 7:02 Pepe: hommikul vara pannakse juba eetrit? võäh. aga noh, lõunamaa värk. Andri: no puhas õuka, noh! rahvusõuka. 6. juuli "Luulepäevik jätkub: Viin vajalike inimestega kokku, selgitan, täpsustan, aitan ja paitan. Vara üles, hilja voodi. Katrin: A kui on "vara voodi, hilja üles. mis siis saab? sinu puhul teame, et nõnda rikkus majja toodi:D Andri: Vara voodi, hilja üles, ärkasingi sinu süles! D See on meie Andri luule, mida iga päev ei kuule! Meenub taas rida "Ema Maiga, seisa paigal. Katrin:D:D:D aint et kus ja kelle süles ma küll ärkama peaks. ahjaa, õige-õige, ega sinu nimetatud tingimustel kah rikkust majja saa: Andri: äi saa siin midagi, ikka olen vaene kui kirikurott Kirke: Hakkan otsima inspiratsiooni, et sünniks viis. nagu lubatud sai! Katrin: no seda ma sulle, Andri (ja endale ka) räägingi. üks suur paks vale on see vanade eestlaste jutt:D Andri: aga äkki saame Kirke lauluga rikkaks - autoritasud kukuvad kõmm ja kõmm meie pangakontodele. :D Katrin: Kirke! aitab suve imetlemisest! hakka ruttu inspireeruma! Gert: võin ka Kirket selle raske ülesande täitmisel aidata! sest nagu sa tead, kaks pead on ikka kaks pead. mul tuli siuke riim ka: vara üles, hilja voodi, lõpuks ennast surnuks joodi. Kirke: Vaadake sellega on nii - Pegasus lendab siis, kui ta lendama mina olen nõus autoritasusid ainult poolitama, kolmeks või enamaks jagamine ei tule kõneeeeee alllaaagiiiii:D Gert: kallis, ega ma ei tahtnudki sult mitte leiba laualt ära võtta, vaid aidata sellele ka võid peale hankida (või nagu eestlasele kohane- muretseda) 5. juuli "Laulupidu oli tore. Isegi väga tore. 3. juuli "Näed! Jälle! See mees töötab meie majas. Ja jälle on ta liftis käinud. Ma muutun juba kergelt liftiperverdiks:D" Tanel: aga pühenda siis üks päev lifti jaoks:P et ole kogu aeg liftis ja nuusuta kõik üle:P Katrin: kas sul on SEE käik juba käidud? aga jah, hakka liftipoisiks - saad kindlasti lõhna jälile: Mirjam: Ma ka soovitaks Sul oma töö paariks päevaks liftipoisi ameti vastu vahetada. Ja vabade hetkede lugemissoovitus oleks Süskindi "Parfüüm. Ja kui suudad seda lõhna kirjeldada, siis võib leidmisel abiks olla Fagira: sa jäta lifti mingi kirjakene, salapervo Katrin: oh, aga see on ju täitsa pandav mõte - pane tühi leht liftiseinale, kuhu kõik sõitjad peavad kasutatava lõhna kirja panema. siis võtad papri kaasa ja lähed poodi nuusutama:D Andri: Tere. Olen sinu lõhna salajane austaja. Lõhnad hästi. Mis lõhn on? Jäta näidis nurgale. Nii vä? D Fagira: Einoh, ära nüüd siis selle lõhnanäidisega üle ka pinguta, ega ta ei hakka ennast vastu su paberit nühkima kui ise ka pervo pole just, haha. A vaata et sa oma kirjakese juurde pastaka vms jätad, muidu ta eiviitsi äkki kirjutada. :D A muidu kui sa nüüd ntx satuks taga koos lifti, et siis tammuksid tummalt jalalt jalale või teeksid suu lahti ja küsiksid? Ma võin pea anda, et ta arvaks, et sa lööd talle külge. Markko: piisab, kui lihtsalt ta jätab lõhna nime hakkab ka juba huvitama see, leidsin oma lõhna kunagi u 10 aastat tagasi oma maja liftist, meeldib siiani ja kasutan. Andri: No ma ju räägin! Sõber, tule appi, nuusutame koos:D:D:D Tanel. ei aitäh mul on lõhn olemas:P Merilin: kasuta treppi! Andri: eiei, jummala lõbus on: Marek: äkki kutsutakse seda toredat meest hoopis koristajatädiks. 2. juuli "Ma tundsin liftis täna ühte lõhna. Ma ei tea, mis lõhn see on. Ma tahan seda. Fagira: keegi oli liftis asjal käind? Heili: alati peab kohe küsima. Mis sest on, et teine sind siis imelikult vaatab, mis sul kaotada on. Andri: Eiei, kedagi ei olnud liftis noh. Üks mingi jorss marssis välja küll, aga no ma ei hakanud järgi tormama, et härra, härra, millega te end piserdate. Oliver: Soovitan soojalt INCENSE KYOTO Comme des Garcons. Ja pärast seda ei taha sa enam ühtegi lõhna. See on tõeliselt hea! Kristo: Andri, lõpeta lifti(s) nuusutamine ja nuhutamine. NHL-i üleminekuaken sulgub kohe. Aga nagu ütleb Eesti rahvatarkus: Kui kusagil sulgub aken, siis kusagil tehakse uks ikka lahti. Mida kõike tänu spordiuudistele teada ei saa. Raadioonu hommikune mõttemäng: Postimees on paberil, tutvustust ei ole. Päevalehel on tutvustus, paberil ei ole. Ekspressil pole tutvustust ega paberit. On koduleht. Maalehe tutvustus on vigu täis, parem lugeda paberlehte. Kas ma olen mingi iluvõimleja, et need lehed loetud saaks. 1. juuli "Häh, milles küsimus! Loomulikult rattaga laulupeole. 30. juuni "I'm terribly sorry but I do NOT miss Jacko! And I do NOT want to participate in any group concerning missing him. Minu 2009 hüppab nagu Põhjala kummik! Tervitused kunagisele füüsikaõpsile) Markko: mismismis? Andri: Mult küsiti, et kas ma siis enam suuremaid tekstilisi tellimustöid teha ei võtagi. Vastasin eitavalt ning lisasin, et võiblat mõne kuu pärast: eks see elu aastal 2009 ongi hüplik kui Põhjala kummik. Seda väljendit kasutas meie, kunagiste õpilasrüblikute kohta mu füüsikaõpetaja: Mis sa hüppad siin nagu Põhjala kummik. Markko. meil oli emakeele õpetajal "puurikass" kes siis kella peale hüppas.

Branagh Theatre Live: The Winter's Tale Free HD Without Membership in Hindi dual audio

https://moviebemka.com/id-7563.htm

When has Tara Fitzgerald not been superb

Who is the cast for this may I ask

She is one of the best actresses that has ever should be watching more of her work

Does anyone know what the accompanying piece of music is

0 comentarios